04.02.2023 oli ÜLEMAAILMNE VÄHI VASTU VÕITLEMISE PÄEV.

Vähk on üks suuremaid terviseprobleeme maailmas. Maailmas on vähk surma põhjusena teisel kohal. 10 miljonit inimest sureb aastas vähki.
Eestis haigestub igal aastal ~9000 inimest. Enamus vähki diagnoositakse üle 60-aastastel inimestel, kuid diagnoositakse ka lastel, noortel ja keskealistel.
Aastaks 2030 prognoositakse suremust vähki 13 miljonit inimest aastas, KUI ME EI TEGUTSE!
Eestis on 2020. aastal diagnoositi 8225 vähi esmasjuhtu – 4190 meestel ja 4035 naistel. Meestel diagnoositi rohkem eesnäärme-, kopsu- ning käär- ja pärasoolevähki. Naistel diagnoositi rinnavähki, naha mittemelanoomi ning käär- ja pärasoolevähki. Lastel vanuses 0–14 aastat diagnoositi 26 vähijuhte.
Väga oluline on riskitegurite vähendamine, ennetamine, varajane avastamine ja kohene ravi. HOOLI ENDAST!

Kuidas ennetada?

????‍????Vähenda alkoholi tarbimist
????‍????Loobu tubakast
????‍????Hoia tervisliku kehakaalu
????‍????Toitu tervislikult
????‍????Ole füüsiliselt aktiivne
????‍????Hoidu kahjustavatest keskkonnateguritest
????‍????Väldi liigset päikesekiirgust (sh solaarium)
????‍????Vaktsineeri ennast

TULE SÕELUURINGULE!

• RINNAVÄHI SÕELUURINGUD
2023. aastal on kutsutud rinnavähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastaga 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969, 1971, 1973.

• EMAKAKAELAVÄHI SÕELUURINGUD
2023. aastal on kutsutud emakakaelavähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastaga 1958, 1963, 1968, 1973, 1978, 1983, 1988, 1993.

• JÄMESOOLEVÄHI SÕELUURINGUD
2023. aastal on kutsutud jämesoolevähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised ja mehed sünniaastaga 1955, 1957, 1959, 1961, 1963.

Sõeluuringule on võimalik ennast registreerida SA Ida-Viru Keskhaigla registratuuri tel. 33 111 33 ja digiregistratuuri kaudu.

Allikad:

https://kasvaja.net/
https://soeluuring.ee/
https://www.tai.ee/et/statistika-ja-registrid/vahiregister

Lugupeetud vanemad! Lapsega tuleks käia hambaarsti vastuvõtul vähemalt kord aastas.

????‍⚕️Hambaarstivisiit peaks olema lapsele meeldiv. Esmasel visiidil vaadatakse hambad lihtsalt üle, tutvutakse arstiga, uuritakse vastuvõtukabinetti ja katsutakse hambaravitooli. Vältida tuleks olukorda, et esimest korda jõuab laps hambaarsti juurde alles siis, kui hambas on juba auk või hammas juba valutab. Kui kõik on korras, siis tuleb hambaarsti juures ära käia enne lapse kolmeaastaseks saamist.
????Eksitav on arvamus, et piimahambaid kuigivõrd hoidma ja ravima ei pea, kuna need niikuinii vahetuvad. Piimahammaste tervena hoidmine ning vajadusel ravimine on oluline tervete jäävhammaste tulekuks ning nende kenasti ritta mahtumiseks.
✅Enne hambaarsti kabinetti astumist võib laps olla veidi ärevil. Lapsele võiks rääkida hambaarsti juurde minekust lühidalt sellises võtmes, et kõik käivad aeg-ajalt hambaarstile hambaid näitamas ja öelda fraasi "lähme ka!" Oluline on vähendada stressi, mida laps tunda võib.
????Laste hambaravi on kuni lapse 19-aastaseks saamiseni haigekassa lepingupartnerite juures tasuta.

Allikas: suukool.ee

Hambakliiniku kontakttelefonid: 331 1141 (registrtauur Järve linnaosas), 331 1708 (registrtauur Ahtme linnaosas).

Sellest aastast on võimalik teostada hammaste valgendamise protseduuri Järve tervisemaja hambakliinikus (Ravi 10d, IV korrus). Kasutusel on BlancOne LED valgenduse süsteem, mis kasutab hammaste valgendamiseks uudset fotokeemilist reaktsiooni.

????BlancOne valgenduse eelised:
✅võimaldab kasutada madalaid vesinikperoksiidi kontsentratsioone (5,6%), mis on Terviseameti poolt heaks kiidetud.
✅Hambapinnal toimuv fotokeemiline reaktsioon muudab protseduuri kiireks ja efektiivseks. Seetõttu on ka valgendamise järgsed ebameeldivad kõrvaltoimed nagu hammaste tundlikkus ja igemete ärritus harvaesinevad ja vähe väljendunud.

Hammaste valgendamine kombineeritakse reeglina hammaste soodapuhastusega ja seda võib teha 1-2 korda aastas.

????Lisainfo ja aja broneerimine: 331 1141.

Pildil vasakult: Veronika Kossar, Ksenia Moskvina, Jaanika Mikk (ekraani ülespool), Vladislava Vassitškina (ekraani allpool), Anu Piirimaa, Ivi Prits, Helin Metsatalu, Ando Sajor, Jarmo Juhanson.

Ida-Viru Keskhaigla (IVKH) patsientide nõukoda kogunes 18.01.2023 neljandat korda. Seekord arutati uue aasta plaane ja pandi paika töökorraldus suhtluseks üldsusega. Patsiendid ja nende lähedased saavad oma ettepanekuid esitada nõukoja liikmetele otse või kirjutades nõukoja meilile.

IVKH patsientide nõukoda alustas tööd 19.10.2022. Patsientide nõukoda on 9liikmeline haigla juures tegutsev IVKH patsientide ning nende lähedaste esindusrühm, mille liikmed on eri soost, rahvusest ja eri vanusega ning töötavad erinevates valdkondades ning panustavad nõukoja tegemistesse vabatahtlikkuse alusel. Nõukoda koguneb kord kuus ja koosolekutel käsitletavate teemade sisendeid saadakse nii nõukoja liikmete kui ka haigla esindajate poolt, samuti oodatakse Ida-Virumaa elanikelt ettepanekuid haigla töö paremaks korraldamiseks.

Eelmise aasta oktoobris andsid nõukoja liikmed tagasisidet haigla poolt esitatud Ahtme korpuse välise infograafika esmastele eskiisjoonistele, novembris oli vaatluse all haigla uue välisveebi menüü struktuur. Eelmise aasta viimasele kohtumisele oli külalisena kutsutud IVKH kvaliteedijuht Monyca Sepp, kes andis ülevaate varasematest patsientide rahulolu uuringute tulemustest ja tehtud ning planeeritavatest järeltegevustest. Patsientide nõukoja soovitus kvaliteedijuhile oli, et tehtud parendustegevusi võiks kommunikeerida ka üldsusel, siis on näha, et patsientide tagasisidet on kuulda võetud ja sellega arvestatakse. Veebruaris võetakse nõukojas vaatluse alla haigla klienditeenindus ja suhtlemine.

Kuna patsientide nõukoja eesmärk on patsientide ja nende lähedaste kogemuste, arvamuste ja ettepanekute rakendamine tervishoiuteenuste paremaks osutamiseks ja arendamiseks Ida-Viru Keskhaiglas, siis lepiti selle aasta esimesel kohtumisel kokku töökord patsientide ja nende lähedaste e-kirjade menetlemiseks. Nõukojale on võimalik oma ettepanekuid edastada aadressil .

Samuti on plaanis korraldada küsitlus Ida-Virumaa elanike hulgas, et välja selgitada probleemid, millega patsientide nõukoda edaspidi võiks tegeleda.

Patsientide nõukoda plaanib oma tegevusest anda ülevaate kord kvartalis.

Pilt: Eesti Õendusjuhtide Ühing

Eesti haiglate õendusjuhtide talvekool toimus sellel aastal kahel päeval, 12. ja 13. jaanuaril Saka mõisas, Pankranniku pärlis. Selle korraldamisega tegelevad iga aasta Eesti Õendusjuhtide Ühingu liikmed. Ühingu liikmeteks on Eesti piirkondlike, keskhaiglate ja üldhaiglate haigla õendusjuhid. Tegemist on pea kuus aastat tagasi asutatud ühinguga, mille peamine eesmärk on arendada juhtimisprofiile õenduse valdkonnas ja suurendada õendusjuhtide panust riigi tervishoiupoliitika kujundamisel ja tervishoiuteenuste kvaliteedi parendamisel. Lisaks on selle ühingu koostööpartneriteks ka Tartu Ülikooli õendusteaduse õppetool, tervishoiu kõrgkoolid, Eesti Õdede Liit, Euroopa õendusjuhtide ühing (ENDA), Kutseliit, Riiklik 3N töörühm ja Eesti Ämmaemandate Ühing. Talvekooli korraldasid seekord Ida-Viru Keskhaigla õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja ja Narva Haigla ülemõde Natalja Metelitsa.

Talvekooli esimesel päeval toimus sisukas seminar, millel arutati haiglate õendusjuhtimise struktuure, õendusjuhtide vastutusalasse jäävaid valdkondi ja spetsialistide kaasatust valdkonniti.

Lisaks arutati tervishoiutöötajate hetkeseisu muutuvas tervishoiusüsteemis, vajadusi ja väljaõppe võimalusi. Arutelu eesmärk oli tuua ühe laua taha haiglate õendusjuhid ja õppeasutuste esindajad, et arutada ja leida lahendusi tervishoiuspetsialistide vähesuse tingimustes tervishoiuteenuse järjepidevuse ja kvaliteedi tagamiseks ning sõlmida kokkulepped järgmiste sammude osas.

Samuti diskuteeriti uute õppekavade/kutsete (näiteks flebotomistid ehk vereproovi võtjad) arendamise vajaduse ja võimaluste teemal ning eritähelepanu orbiiti sattusid veel hooldustöötajate õppekavade ja väljaõppe kvaliteediga seotud küsimused.

Teist päeva sisustati Ida-Viru Keskhaigla ja Narva Haigla külastusega. IVKH õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ksenia Verhovskaja sõnul oli talvekooli raames organiseeritud väljasõit igati kasulik ja silmaringi avardav. „Pikalt mõtlemata sõnan, et kohtumine kolleegidega teistest haiglatest, kõrgkoolidest ja ühingutest oli informatiivne ning inspireeriv. Loodan, et seminaril saadud uute teoreetiliste teadmistega kaasneb järgnev praktiline suunitlus,“ nentis Ksenia Verhovskaja. Hea näite sellest, kuidas teooria kandus üle praktikasse, tõi ta tuginedes Tartu Ülikooli Kliinikumi õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ilona Pastaruse ettekandele patsientide nõukoja moodustamise teemal, mida Eesti Õendusjuhtide Ühingu liikmed lahkasid eelmisel aastal toimunud suvekoolis Hiiumaal. „Ilona tegi põhjaliku ülevaate patsientide nõukoja eesmärkide, ülesannete ja oodatavate tulemuste osas ja andis kasulikke nõuandeid, mida rakendasime ka meie patsientide nõukoja loomise etapil. Ida-Viru Keskhaigla juures tegutseb eelmise aasta sügisest üheksaliikmeline patsientide ja nende lähedaste esindusrühm, kes annab sisendeid haigla tervishoiuteenuste arendamiseks, patsiendikogemuse parandamiseks ja patisentide ja haigla töötajate vahelise koostöö edendamiseks,“ lausus IVKH õenduse ja patsiendikogemuse juht.