Esmaspäeval, 14. novembril tähistasime Ida-Viru Keskhaigla 19. sünnipäeva. Selle piduliku päeva eriline osa oli aasta parimate töötajate tunnustamine. Tänavu oli parima töötaja tiitlile nomineeritud 35 kolleegi, kelle seast valiti parimad töötajad igast kategooriast: parim arst, õde, hooldaja, muu tervishoiutöötaja ja tugiteenistuse töötaja.

Aasta parima töötaja tiitli saavutasid:

1) M3 sisehaiguste osakonna arst Tatjana Borissova.

Dr Tatjana Borissova on staažikas sisekliiniku arst, kes töötab Ida-Viru Keskhaiglas juba üle 40 aasta. Dr Borissova armastab oma tööd ja teeb seda alati suure pühendumusega. Tema põhieriala on pulmonoloogia, aga viimastel aastatel ravib ta veel kardioloogia osakonna patsiente. Täpne, kannatlik, tähelepanelik ja koostööaldis arst. Suur töökoormus dr Borissova't kunagi ei heiduta - ta on alati valmis asendama oma kolleege. Kolleegid on märganud, et lisaks pulmonoloogia ja kardioloogia erialadele tunneb dr Borissova põhjalikult ka muid erialasid, näiteks tal on sügavad teadmised erakorralise meditsiini tööst.

2) M4 sisehaiguste osakonna õde Jekaterina Malkova.

Jekaterina on tubli õde, kes töötab keemiaravi kabinetis. Kui keemiaravi kabinet kolis G korpusest M korpusesse, aitas Jekaterina kolimisprotsessile väga palju kaasa ja tagas keemiaravi kabineti katkematu töö nii, et ükski patsient ei jäänud keemiaravist ilma. Jekaterina pidevalt täiendab oma oskuseid, osaleb erinevatel onkoloogia teemalistel konverentsidel ja koolitustel. Aasta jooksul on juhendanud ning ette valmistanud veel ühte õde töötamaks keemiaravi kabinetis. Jekaterina oskab teha kõiki keerulisi protseduure keemiaravi kabinetis, samuti oskab töötada osakonnas, on valmis abistama ja vajadusel asendama.
Patsientide sõnul on Jekaterina positiivne ja empaatiavõimeline. Rasketes situatsioonides suudab võtta õigeid otsuseid, ei karda võtta vastutust. Abistab patsiente arvestades nende individuaalseid vajadusi.

3) EMO hooldaja Svetlana Alekseeva.

Svetlanal on arvestatav töökogemus Ida-Viru Keskhaiglas - ta hoolitseb patsientide eest üle 20 aasta. Kolleegid on maininud, et Svetlana on väga hea mentor. Suurepärane meeskonnaliige, abivalmis, hoolitseb suurepäraselt patsientide eest ja lähtub põhimõttest, et inimlik suhtumine on töö alus. On alati valmis kolleegidele appi tulema, kohusetundlik, pöörab suurt tähelepanu sujuvale info liikumisele osakonnas. Svetlana on uuendusmeelne ja teeb sageli ettepanekuid tööprotsesside parendamiseks.

4) Autoklaavi töötaja Diana Martilo.

Diana tööstaaž Ida-Viru Keskhaiglas on samuti muljetavaldav - ta töötab meil üle 20 aasta. Aastal 1998 avati keskhaiglas steriliseerimiskeskus ja Diana on osakonnas töötanud esimestest päevadest. Ta on läbinud autoklaavitöötaja kursuse. Oskab hästi organiseerida keskuse tööd. Ta on hea mentor uutele töötajatele, aitab neil kiiremini sisse elada. Ta on kohusetundlik, hoolas, viisakas. Kolleegid peavad Dianast väga lugu.

5) Taastusravi- ja õendusabikliiniku sekretär Aljona Kuusmaa.

Aljona on kolleegide sõnul lojaalne, abivalmis, rõõmsameelne, aus, kohusetundlik, optimistlik, kiire, pädev töötaja. Valdab suurepäraselt sekretäri tööd, oskab väga hästi eesti ja vene keelt. Taastusravi- ja õendusabikliinikus on kokku 95 voodikohta - kõikide nende väljakirjutatud haigus- ja õenduslugude eest hoolitseb Aljona ise.
Lisaks enda sekretäri tavapärasele tööle aitab Aljona korraldada kliiniku siseüritusi (koolituste ja väliskülaliste saabumist, kohvipause, kliiniku töötajate sünnipäeva tervitusi, jõulupidusid jpm); lisaks hoolitseb ta bürootarvete tellimuste eest. See on inimene, kes ei ütle mitte kunagi ja mitte kellegile EI, ta on inimene, kes aitab ka siis, kui ta ise probleemi lahendada ei suuda.
Aljona on kooslus parimast sekretärist, assistendist, administratiivtöötajast, IT tehnikust ja lojaalsest töötajast - kõigepealt pöörduvad kõik kliiniku töötajad Aljona poole, kui neil tekib printeri või arvutiga mõni lihtsam probleem ning alles siis arvutiabisse. Aljona oskab tihti probleemide lahendamisega ise hakkama saada ja tagab tööprotsesside viperusteta kulgemise. Samuti on ta hea infotöötaja - paljud kõned tehakse just talle kliiniku tööd puudutavates küsimustes, nagu näiteks kuhu ja kellele helistada täpsema info saamiseks.

Lisaks on üritusel tunnustatud õenduse valdkonna projektijuht Alevtina Uustalu, kes sai elutöö preemia. Alevtina on tugev eestvedaja, strateegilise mõtlemisega kolleeg ja edukas arendaja.

Nominentide nimekiri:

arstid:

Tatjana Borissova, M3 sisehaiguste osakond (võitja)

Vladimir Jermoljuk, patoloogiateenistus

Oksana Grigaljunaite-Mazuruk, EMO

Rutti Soomets, üldkirurgia osakond

Aleksandra Šilova, lasteosakond, üldkirurgia osakond

Oksana Muhhina, lasteosakond

Villem Vihmann, silmahaiguste osakond

õed:

Anastassia Kuzmina, M3 sisehaiguste osakond

Alesja Tjaželova, M4 sisehaiguste osakond

Jekaterina Malkova, M4 sisehaiguste osakond (võitja)

Olga Rystakova, M5 sisehaiguste osakond

Jana Borissjuk, EMO

Jana Lullu, M3 sisehaiguste osakond (osakonna õendusjuht)

Diana Parthal, operatsiooniosakond

Anneli Tokman, ambulatoorse õenduse osakond

Julia Kedus, kirurgiakliiniku administratsioon (kliiniku õendusjuht)

hooldajad:

Iana Shevchenko, M4 sisehaiguste osakond

Tatjana Mironova, M4 sisehaiguste osakond

Jekaterina Sergejeva, M3 sisehaiguste osakond

Veera Severjuhhina, M1 nakkushaiguste osakond

Julia Matvejeva, M5 sisehaiguste osakond

Svetlana Alekseeva, EMO (võitja)

Jelena Sinkova, operatsiooniosakond

teised tervishoiutöötajad:

Natalja Kolpakova, eriarsti vastuvõtu assistent, ambulatoorse õenduse osakond

Diana Martilo, autoklaavi töötaja, operatsiooniosakond (instrumendihooldus), (võitja)

tugiteenistuste töötajad:

Antonina Magilnitskaja, perenaine, heakorratööde osakond (Ahtme)

Irina Selivjorstova, sekretär, hambakliiniku administratsioon

Tatjana Pogorelova, puhastusteenindaja, heakorratööde osakond (Ahtme)

Tamara Lyude, abikokk, toitlustusosakond

Natalja Rubets, registratuuri klienditeenindaja, klienditeeninduse teenistus

Kirsti Tärno, personalispetsialist, administratsioon

Aljona Kuusmaa, sekretär, taastusravi- ja õendusabikliiniku administratsioon (võitja)

Andrei Kolmogortsev, IT vanemadministraator, IT teenistus

Mihhail Vikentjev, IT administraator, IT teenistus

Andrei Walter, IT projektijuht, IT teenistus

Parim arst - Tatjana Borissova	Parim õde - Jekaterina Malkova	Parim hooldaja - Svetlana Alekseeva	Parim muu tervishoiutöötaja - Diana Martilo	Parim tugiteenistuse töötaja - Aljona Kuusmaa	Elutöö preemia saaja - Alevtina Uustalu

Vasakult: õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja, õenduskvaliteedi spetsialist Helen Seppik ja patsiendiohutuse spetsialist Dina Pilder

Patsiendiohutus on patsiendile tervishoiuteenuse osutamise käigus tekkida võivate riskide, välditava kahju ning vigade ennetamine ja vältimine, mis on saavutatud organiseeritud tegevuste rakendamise tulemusel. Tervishoiuteenuse osutaja ülesandeks on tagada patsiendi ohutus, st. luua eeldused välditava kahju ja vigade esinemise tõenäosuse ja vigade esinemisel nende mõju järjepidevaks vähendamiseks.

Patsiendiohutusjuhtum on tervishoiuteenuse osutamisega seotud soovimatu juhtum, mis oleks võinud põhjustada või põhjustas patsiendile välditavat tervisekahju. Üldisemad näited on kätehügieeni nõuete täitmine ja vaktsineerimine vältimaks nakkushaiguste levikut, patsientide nõuetekohane identifitseerimine, kukkumiste ennetamine, meditsiiniseadmete korrektne kasutamine.

Õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ksenia Verhovskaja sõnul, vigu võib esineda patsiendikäsitluse igas etapis. "Inimtegevusega seotud vead võivad tuleneda nii teadmatusest kui tähelepanematusest või hooletusest, kuid nähtavate vigade põhjused peituvad sageli süsteemis ja töökorralduses," lausub Verhovskaja.

Ta lisab, et patsiendiohutuse tagamisel on väga olulisel kohal patsiendiohutuskultuur. "Võtmesõnaks patsiendiohutuskultuuri kujundamisel on meeskonnatöö, efektiivne suhtlus ja mittesüüdistav ja austav suhtumine üksteise suhtes. Esimene samm muutmaks tervishoiuasutust ohutuks, on austava kultuuri loomine," jagab Verhovskaja.

Ohujuhtumite ennetamiseks on vajalikud tööks soodsad tingimused. Patsiendiohutus algab tegelikult haigla töötajatest. Turvaline töökeskkond on patsiendiohutuse tagamiseks väga tähtis, kui mitte esmane eeldus. Tervishoiutöötajate ohutuses on olulised nii füüsiline ja psühholoogiline keskkond kui isikukaitsevahendid ja optimaalne töökoormus. Säärases keskkonnas töötades teeb inimene vähem vigu ning patsiendi jaoks on ohuolukordi vähem.

Õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja, patsiendiohutuse spetsialist Dina Pilder ja õenduskvaliteedi spetsialist Helen Seppik käisid Tartu Ülikooli Kliinikumi kolleegidega kohtumas ja patsiendiohutuse teemasid arutamas. "Hingates Kliinikumi patsiendiohutuskultuuri hapnikuga, oleme saanud jõudu edasisteks patsiendiohutuse alasteks tegevusteks Ida-Viru Keskhaiglas. Täname Ilona Pastarust ja Maarja Ämariku sooja vastuvõtu eest," resümeerisid nad.

Tervishoiutöötajatel ja patsientidel on võimalus anda oma panus patsiendiohutuse suurendamiseks tõstes oma teadlikkust patsiendiohutusest.

NutritionDay (eesti keeles toitmisravi päev, nDay) on ülemaailmne algatus, mille eesmärk on suurendada teadlikkust haiguspuhusest alatoitumusest tervishoiuasutustes ja parandada toitmisravi kvaliteeti.

Tegemist on ühepäevase läbilõikeuuringuga, mis toimub igal aastal novembrikuus ning mille käigus kogutakse ülemaailmsesse nDay andmebaasi isikustamata kujul haiglas viibivate patsientide andmeid. Sellel aastal toimub uuring 10. novembril. Uuringus osalevad kõik sel hetkel haiglaravil ja hoolekandeasutustes olevad patsiendid. Uuringutulemused väljastatakse osalenud struktuuriüksustele graafilise aruandena, kus tuuakse välja struktuuriüksuse andmed võrrelduna ülemaailmsete andmetega. Aruanne sisaldab toitmisravi kvaliteediindikaatoreid ja loob aluse järgnevate uuringute läbiviimiseks ning toitmisravi kvaliteedi seireks ja parendustegevusteks.

Meie haiglast osalevad kirurgia, sisehaiguste, intensiivravi ja iseseisva statsionaarse õendusabi osakonnad.

Lisaks Ida-Viru Keskhaiglale osalevad samaaegselt uuringus Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum.

Järgmine nädal, 7.-11. november on pühendatud toitmisravi teadlikkuse suurendamisele. Sellel ajal on võimalik kuulata Euroopa Kliinilise toitmise seltsi (ESPEN) erinevaid ettekandeid, kus tutvustatakse haiguspuhuse alatoitumuse olemust, selle käsitlemise printsiipe ning erinevaid ravijuhendeid. Veebinarid ja seminarid on tasuta.

Ida-Viru Keskhaiglas toimuvad toitmisravi teadlikkuse nädalal ESPEN loengud 7.-9. novembril, uuringu läbiviimise päev 10. novembril ja toitmisravile pühendatud näitus 11. novembril. Näitusel osalevad kliinilise toitmise vahendite müüjad. Näitus toimub K-korpuse endise sissepääsu fuajees kella 11st kella 14ni ning sinna on oodatud haigla personal, patsiendid ja külalised.

Lisainfo:

1) ESPENi toitmisravi teadlikkuse nädala kohta saab inglisekeelset lisainfot siit.

2) Eesti keeles saab lisainfot siit.

3) Toitmisravi päeva kohta saab erinevates keeltes lisainfot siit.

4) Professor Forbes'i loeng on leitav siit.

Kohtusime Järve tervisemajas Jõhvi Gümnaasiumi valikaines „Sport ja liikumine" osalevate gümnasistidega.

Taastusravi- ja õendusabikliiniku juhataja Eveli Tamm (pildil paremal) rääkis noortele spordimeditsiinist ning IVKH poolt pakutavatest füsioteraapia ja taastusravi võimalustest noorsportlastele. Funktsionaaldiagnostika osakonna õde Valentina Kljukauskas (pildil vasakul) tutvustas õpilastele noorsportlaste terviseuuringute kabineti tööd ja uuringuteks kasutatavat meditsiinitehnikat. Õpilased said tutvuda Järve tervisemaja vesiravi, magnet- ja ultraheliravi ning elektriravi võimalustega.

Jõhvi Gümnaasiumi noorsportlaste külaskäik IVKHsse toimus haigla ja kohalike riigigümnaasiumide koostööprojekti raames, mille eesmärk on suurendada noorte terviseteadlikkust ning populariseerida õpilaste seas tervishoiutöötaja elukutset.

Meie arstid dr Aleksandra Šilova ja dr Maksim Kunevich osalesid pediaatria teemadele pühendatud konverentsil, mis toimus oktoobris Barcelonas. Suure tähelepanu all oli laste valuravi.

Inimese füüsilise arenguga kaasneb lahutamatu protsessina ka vaimne areng. Selle käigus formeerub juba varases vanuses ühe või teise protsessi või nähtuse tajumus, maailmavaade ja ümbritseva maailma tunnetus. Üheks selliseks nähtuseks on valu. Inimene mitte ainult ei tunne valu, vaid kujundab suhtumist sellesse. Meie asu on võimeline seda töötlema ehk määrama valu intensiivsust, leidma selle tekke nähtavaid põhjuseid ja võtma vastu otsuseid selle kõrvaldamise vajalikkusest. Ent kõik need protsessid on võimalikud piisavalt küpses eas, kuid enim vastuvõtlikud erinevate valu liikide suhtes on olnud ja jäävad lapsed. Seetõttu vajab laste valuravi kahtlemata detailsemat lähenemist, mis põhineb teadvustamisel, et lapsel pole veel arenenud võime analüüsida ümbritsevast keskkonnast tulenevaid aistinguid ja tajusid.

Arutati lapsesõbraliku ja mängulise keskkonna tähtsust, toitmise kohandamist ilma üleliigsete tableteeritud probiootikumide manustamiseta ning muid põnevaid teemasid.

Kogemuste vahetus kolleegidega Euroopast ainult tugevdas konverentsi kasulikku mõju.