Neuroloogia vanemarst dr Katrin Põld

Neljapäeval, 13. oktoobril toimus teaduskonverents Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva puhul, millel esitlesid e-posterettekande meie haigla töötajad: neuroloogia vanemarst dr Katrin Põld, insuldi projekti juht Evelin Kruusalu ja insuldi projekti raviteekonna koordinaator Jekaterina Tolmacheva. Küsimustikku aitas koostada ja küsitlust läbi viia meie ex-füsioterapeut Deniss Vender.

E-posterettekande teema oli uurimistöö tulemuste presenteerimine teemal "Isheemilist insulti põdenud inimeste ja elu pärast insulti käsitleva veebikeskkonna kasutajate insuldialane teadlikkus. Teadlikkus insuldi nähtudest ja riskiteguritest annab võimaluse sekkuda õigeaegselt enda või lähedase insulti haigestumisel ning rakendada insuldi ennetusmeetmeid.

Autorite teada pole Eestis läbi viidud elanikkonna insulditeadlikkuse uuringuid. Teaduskirjandus viitab insulditeadlikkuse seostele hariduse ja varasema insuldikogemusega. Selle töö eesmärk oli uurida insulditeadlikkust isheemilise insuldiga patsientidel ja elu pärast insulti kajastava veebikeskkonna kasutajail ja selgitada insulditeadlikkuse seoseid uuritavate haridustaseme ja insuldikogemusega.

Uurimistöö valmis Ida-Viru Keskhaigla insuldiprojekti raames, mida rahastab Eesti Haigekassa. Insulditeadlikkuse küsimustik sisaldas valikvastustega küsimusi insuldi, selle sümptomite, riskitegurite ja tagajärgede kohta. Uuringugrupiks olid IVKH neuroloogiaosakonnas isheemilise insuldi ehk ajuinfarktiga viibivad patsiendid (n=30) ning IVKH insuldiprojekti raames loodud veebikeskkonna elupärastinsulti.ee külastajad (n=31). Uurimistöö kooskõlastati TIJ Eetikakomitee poolt ja viidi läbi 2021.-2022. aastatel. Statistilise analüüsi teostas TIJ Statistilise nõustamise keskus.

Elupärastinsulti.ee keskkonnas vastanute vanus oli noorem kui patsientidel.

Eesti ja vene keeles vastanute ning naiste ja meeste osakaal uuringugruppides oli ühesugune. Veebis vastanuist oli kesk- või kõrgharidusega 64.6% ning patsientidest 53.3% uuritavatest. Kokkupuude insulti põdenud inimesega oli veebis vastanuist 74.2%-l ning patsientidest 41 .4%-l uuritavatest. Insuldi põdemise kohta vastas veebis jaatavalt 48.4% ja haiglas 44.8% uuritavaid. Vastanute haridustase oli statistiliselt olulisel määral seotud insuldi õigete riskifaktorite (p=0,0246) ning õigete insuldisümptomite nimetamisega (p=0,0278), samuti teadmisega, milliseid insuldi riskitegureid saab mõjutada (p=0,0019) ja kuidas (p=0,0710). Insuldikogemusest olenevalt erinesid insulti põdenud ja mitte põdenud uuritavate vastused selle kohta, milliseid insuldi riskitegureid saab mõjutada (p=0.0124).

Järeldus: insulditeadlikkus oli antud valimis seotud peamiselt haridustaseme, mitte isikliku insuldikogemusega.

Vasakult: neuroloogia osakonna õde Eerika Müür, õenduskvaliteedi spetsialist Helen Seppik ja kirurgiakliiniku õendusjuht Julia Kedus.

Teisipäeval, 11. oktoobril toimus Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis karjääripäev. Üritus oli mõeldud tervishoiu erialade tudengitele. Neil oli väga hea võimalus tutvuda erinevate tervishoiuasutuste ja koostööpartnerite esindajatega, kes tegid tudengitele ülevaate oma organisatsioonidest ja tutvustasid praktika- ja töövõimalusi. Meie keskhaigla tiim käis üritusel järgnevas koosseisus (pildil vasakult): neuroloogia osakonna õde Eerika Müür, õenduskvaliteedi spetsialist Helen Seppik ja kirurgiakliiniku õendusjuht Julia Kedus.

„Üritus möödus väga positiivselt, kuna tudengid on väga huvitatud Ida-Viru Keskhaiglast nii praktikakohana kui ka tuleviku töökohana. Väga meeldis, et tudengid olid väga avatud ning jagasid meile ka oma ideid ja mõtteid, mis on nende kui tudengite jaoks oluline praktikabaasi ja tuleviku töökoha valimisel. Seega tõime ürituselt kaasa ka häid ideid tuleviku jaoks“, sõnas õenduskvaliteedi spetsialist Helen Seppik.

Suveürituste hooaeg oli sellel aastal meie haigla jaoks erakordselt viljakas. Käisime kümmekonnal erineval temaatilisel üritustel Kohtla-Järvelt kuni Narvani välja - perepäevad, ohutuspäevad, Keemikute päev jne.

Ürituste jaoks oleme loonud tegevuste programmi, mis sobib nii lastele kui nende vanematele. Meie väljasõiduüritustel osalenud meeskonnas oli arste, abiarste, õdesid ja muid meditsiinilisi ja mittemeditsiinilisi spetsialiste. Igal üritusel näitasime mannekeeni peal taaselustamise protseduuri ja rääkisime esmaabi osutamisest; mõõtsime hemoglobiini, hapniku- ja suhkrutaset kapillaarverest, määrasime esmase veregrupi, hindasime doonoriks sobivust; õpetasime, kuidas haavasidet õigesti panna; rääkisime seljavaludest ja jagasime kasulikke nippe, kuidas valudest rutem jagu saada; korraldasime lastele joonistuste konkursi ja jagasime tervislikke ja kasulikke kingitusi.

Eriti palju huvilisi oleme märganud vereteenistuse nurgas, kus külalisi ahvatles kõige rohkem võimalus uurida oma esmast veregruppi. Esmase veregrupi määramine on kiire ja valutu verevõtu protseduur näpu otsast, misjärel pannakse võetud veretilk spetsiaalsele alusplaadile, kuhu on tilgutatud veregrupi määramise reagendid ja paari minuti pärast on veregrupp inimesele teada.

Lapsi meelitas enim taaselustamise harjutamine. Meie mannekeen sai nii palju elustamisprotseduure, et vahest mõtlesime, et natuke veel ja tõuseb püsti ning jookseb tagasi haiglasse oma jalgadega. Taaselustamisele pakkus konkurentsi ka haavasideme asetamine, sest protseduuri paremaks näitlikustamiseks oleme kasutanud kunstverd, mille abil imiteerisime haavu - taoline mänguline formaat sobis lastele väga hästi.

Ida-Viru Keskhaigla meeskonna sõnul oli oluline, et saime vabas ja muretus õhkkonnas inimestele lähemale tulla ning vähendada ärevust, mis tihti tekib patsientidel arstikabinetis. Simulatsiooniõpe taaselustamise, defibrillaatori tööprintsiipide demonstreerimise ja haavasideme paigaldamise näol aitas nii külalistel kui mittemeditsiiniliste teenistuste töötajatel erakorralise meditsiini tööd paremini mõista - tekkis vahetu kontakt EMO töötajatega, kuhu esmatasandi murede saamiseks tihti pöördutakse.

"Osalemine väljasõiduüritustel suurendas töötajate vahelist ühtekuuluvust ja meeskonna tunnet. Igal tiimiliikmel kujunes selgem arusaam, kui tähtis on tegelikult tema roll suures "masinavärgis“. - Saime ainult positiivset kogemust ja ammutasime palju inspiratsiooni järgnevateks üritusteks", võtsid üritustel osalejad kokku.

Oftalmoloog dr Natalia Lobanovskaya

Diabeetiline retinopaatia on silmahaigus, mida peetakse diabeedi tüsistusteks ja mis põhjustab nägemishäireid. Eriti rasketel juhtudel võib haigus põhjustada pimedaks jäämist. Ida-Viru Keskhaigla oftalmoloogi dr Natalia Lobanovskaja sõnul mõjutab kõrge veresuhkru tase diabeedi korral võrkkesta (silma tagaosa õrna koekihi) kapillaare ja isegi väiksemaid veresooni. "Need veresooned võivad lõhkeda või, vastupidi, ummistuda ja takistada verevoolu. Diabeetilise retinopaatia kaugelearenenud staadiumis tekivad võrkkestale uued ebatüüpilised veresooned. Kõik need muutused kahjustavad võrkkesta ja halvendavad nägemist. Diabeetiline retinopaatia on tööealise elanikkonna seas üha enam levinum haigus. Sagedamini esineb see 1. tüüpi diabeedi kui 2. tüüpi diabeediga inimestel", nendib arst.

Tavaliselt tekib 1. tüüpi suhkurtõbi kas lapse- või noorukieas ning inimene elab selle probleemiga kauem. 2. tüüpi diabeet tekib hilisemas eas, seda seostatakse rohkem organismi ainevahetushäiretega ja selle kestvus on lühem. See võib tekkida ammu enne haiguse avaldumist, kuna sümptomid ilmnevad väga nõrgalt. Samas saab 2. tüüpi diabeedi puhul diagnoosida nn latentset diabeeti, kui inimene ei tea, et tal on kõrge veresuhkru tase ja seega ta ei saa ka mingit ravi. Siiski enesetunde järgi saab inimene sageli ikkagi aru, et tal on mingi vaevus. Kõrgenenud veresuhkur mõjutab negatiivselt kõiki elundeid, sealhulgas võrkkesta. 1. tüüpi diabeedi korral ilmnevad sümptomid väga selgelt juba haiguse algusest peale. Kõrgenenud veresuhkru taseme ilmingud on suurenenud janu ja urineerimine, kahjustuste pikaajaline paranemine, kehakaalu langus (1. tüüpi diabeedi korral). Pikaajaline hüperglükeemia (kõrgenenud veresuhkru tase) mõjutab negatiivselt kõiki keha funktsioone.

"Kuna diabeedi diagnoosiga patsientidel võivad silma võrkkestas tekkida nägemist mõjutavad muutused, siis soovitatakse oftalmoloogi juures võrkkesta regulaarselt kontrollida. Näiteks võib patsiendil tekkida hüpoksia, st võrkkesta verevarustuse häire, mille tulemusena võib tekkida ka turse. Samuti võivad tekkida väga õhukeste seintega uudismoodustunud veresooned ja suure tõenäosusega põhjustab seinte läbilaskvus klaaskeha verevalumi (hemorraagia), mis võib põhjustada nägemisteravuse languse. Sellised patoloogilised muutused võivad nägemist negatiivselt mõjutada. Haigus on koondunud peamiselt kollatähni ehk võrkkesta keskosasse", sõnab dr Lobanovskaya.

Doktor lisab, et diabeetilise retinopaatia ravi sõltub haiguse raskusastmest ja makulaarse ödeemi olemasolust. "Enamikul juhtudel on patsientidel kerge kuni mõõdukas diabeetiline retinopaatia, mille puhul inimesed jätkavad oma tavapärast elu. Kui inimene põeb haiguse kerge või keskmise raskusastmega vormi, siis tuleks vähemalt üks-kaks korda aastas külastada silmaarsti võrkkesta seisundi kontrollimiseks. Makulaarse ödeemi korral võib arst süstida silma veresoone seinu tugevdavat ja võrkkesta turset vähendavat ravimit või implanteerib silma sisse hormooni sisaldava mikroimplantaadi, millest järk-järgult imendub põletikku alandav ja 4-6 kuud mõjuv ravim. Haiguse rasket kulgu, mida iseloomustab võrkkesta irdumine (proliferatiivne retinopaatia), on tänapäeval palju harvemini, kuna arstid suudavad patsiendil diabeedi kulgu paremini kontrollida. Selle retinopaatia vormi korral tekivad silma uued veresooned ja ravimiseks kasutatakse laserit koos silmasiseste süstidega. Mõlemat tüüpi ravi tehakse Ida-Viru Keskhaiglas. Raske haigusega patsiendid võivad nägemiskaotuse vältimiseks vajada laser- ja kirurgilist ravi", jagab oftalmoloog.

Doktor Natalia Lobanovskaja soovitab järgida tervislikku eluviisi – mõõdukalt sooritada füüsilisi harjutusi, hoida vaimset tervist, süüa omega-3 rasvu ja piisavalt valku sisaldavad vitamiinirikkaid toite: rohelisi maitseköögivilju, köögivilju (eriti spinat, porgand, paprika), puuvilju, kala, mune ja nii edasi. Samuti ei maksa ära unustada regulaarset tervisekontrolli ja eelkõige vererõhu kontrolli. "Meie tervis on meie endi käes!"

Diabeetilise retinopaatia patofüsioloogiast saab pikemalt lugeda ingliskeelses teadusartiklis, mille koostas doktor Lobanovskaya. Artikkel on leitav siit.

IVKH esindajad külastasid kogemuste vahetamise raames Ida-Riia Kliinilise Ülikoolihaigla insuldiraviüksust järgnevas koosseisus: ülemarst dr Toomas Kariis, induldi projekti juht Evelin Kruusalu, neuroloogia osakonna õendusjuht Viktoria Nikolaeva ja õde Artjom Melnikov.

Visiidi eesmärgiks oli tutvuda neuroloogia- ja neurokirurgia kliiniku insuldiüksuse töökorraldusega.

Delegatsioon kohtus Riia haigla erakorralise meditsiini ja polikliiniku (NMPUK) juhi Alexei Vishnyakoviga, kes rääkis NMPUKi osalusest insuldipatsientide ravis ja põetuses.

"See visiit oli Eestist pärit kolleegidele väga oluline, sest nad soovivad saada ka Euroopa insuldiorganisatsiooni kõrgeima hinnangu – insuldiüksuse sertifikaadi. Sellel visiidil oli neil võimalus mitte ainult tutvuda meie kliiniku insuldiüksuse tööga, vaid ka üksikasjalikumalt uurida kõiki nimetatud sertifikaadi saamiseks vajalikke tingimusi. Väärtustame kõrgelt haiglate vaheliste kogemuste vahetamise võimalusi, kuna suudame pakkuda insuldipatsientidele Euroopa kõrgeimate standardite järgi ravi ja põetust võrdselt üle Baltimaade," ütles Ida-Riia Kliinilise Ülikoolihaigla neurokikurgia kliiniku professor dr Guntis Karelis.

Ida-Riia Kliinilise Ülikoolihaigla insuldiraviüksus sai eelmisel aastal Põhja-Euroopas esimesena Euroopa insuldiorganisatsiooni insuldiühingu sertifikaadi, mis on selle valdkonna kõrgeim kvalifikatsiooni hinnang.

Tekst ja pilt: Ida-Riia Kliiniline Ülikoolihaigla