Silmahaiguste õe iseseisva vastuvõtu kabinet sai tegevusloa

Haigekassa toetas SA IVKH taotlust saamaks tegevusluba silmahaiguste õe iseseisva vastuvõtu korraldamiseks. Septembrist alates töötab silmahaiguste õe iseseisva vastuvõtu kabinet Sillamäe polikliinikus, mõne kuu jooksul avatakse sarnane teenus ka Puru ja Kohtla-Järve polikliinikus.

Ida-Viru maakonnas on palju haigeid, kellel on diagnoositud glaukoom ning patsientide arv on oftalmoloogia valdkonnas suurenenud väga kiiresti.

Seoses sellega, et oftalmoloogide juurde on järjekord pikk, siis paljud galukoomihaiged ei saa koheselt nõu ning tunnevad end abituna. Kuna arsti vastuvõtu ajal tegeleb nõustamise ja silmarõhu mõõtmisega õde, siis otsustati järjekordade vähendamiseks alustada õe iseseisva vastuvõtuga.

Tulenevalt sellest pöördus SA IVKH Haigekassa poole saamaks tegevusluba silmahaiguste õe iseseisva vastuvõtu korraldamiseks. 14.juunil 2012.a saadi Haigekassalt luba tegevuse alustamiseks.

Õe tegevus hakkab toimuma silmaarsti kontrolli all. Vastuvõttu läbi viiv õde on saanud väljaõppe ning omab kõrgharidust. Oma vastuvõtu ajal õde:

  • mõõdab silmarõhku;
  • kontrollib nägemist;
  • nõustab;
  • suunab patsiente uuringule, kui viimast pole ammu tehtud.

Olulisem töö osa on nõustamine, sest nagu näitab praktika, on hea sõna kõige parem ravi. Küsimuste korral või kui patsiendil on tõsised muutused, saab õde igal hetkel konsulteerida kas osakonna- või valvearstiga.

Septembrist alustas tööd silmahaiguste õe iseseisva vastuvõtu kabinet Sillamäe polikliinikus, kuna seal oli vajadus kõige suurem, sest arst võtab vastu vaid kaks korda nädalas. Plaani kohaselt avatakse sarnane kabinet Puru polikliinikus oktoobris ning Kohtla-Järvel jaanuaris.

SA IVKH-s nõustavad õed iseseisvalt nii suitsetamisest loobumist, diabeetikut ja tema perekonda. Haavaõed annavad nõu krooniliste haavanditega patsientidele ning teevad haavaravi, haavahooldust ja muud. Ämmaemandad teevad vastuvõtte rasedatele. Lisaks on iseseisvad teenused kooliõdedel ja koduõdedel. Õendustegevuse laiendamine ja arendamine õenduskompetentsuse piirides on vähendanud mitmeski valdkonnas arstide töökoormust.

28.09.2012

"Raju doonoriks!" heategevusprojekt kutsus verd loovutama

13. septembril toimus kampaania "Raju doonoriks!" heategevusprojekt, kus lisaks Tallinna, Tartu ja Pärnu verekeskustele oli kaasatud ka Ida-Viru Keskhaigla vereteenistuses. Kokku käis keskustes verd andmas 75 võitlusspordifänni.

Projekt „Raju doonoriks" on Eesti sportliku vabavõitluse liiga Raju, Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse, Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuse, Pärnu Haigla veretalituse ja Ida-Viru Keskhaigla vereteenistuse heategevusprojekt, mille eesmärgiks on teadvustada avalikkusele veredoonorluse ja tervislike eluviiside tähtsust, kutsuda inimesi üles verd andma ja arendada võitlussportide tuntust Eestis. Ida-Viru Keskhaigla vereteenistus osales nimetatud projektis esimest korda.

Kui Tallinnas ja Tartus olid doonoriks registreerunud üle veerandsaja inimese, siis Kohtla-Järvel oli registreerunuid sel korral vaid kaks. Üks osalenutest, ettevõtmise eestvedaja Ott Tõnisaar märkis, et kampaaniat korraldatakse juba neljandat korda – eelmine kord oli kevadel, kui verd toodi annetama üle saja inimese. Tõnisaar selgitas: „Kuna võitlussporti teatakse Eestis pigem negatiivsete müütide kaudu, siis soovisid organisaatorid kampaania käigus näidata inimestele, et võitlussportlased on tegelikult tavalised inimesed, kes on endale valinud harrastamiseks ühe põneva ja omapärase spordiala.”

“Doonorlus on lihtne, võtab vähe aega ja ei nõua rahalisi väljaminekuid. Samas on see üks reaalne tegu, millega inimene saab teisi aidata,” lisas teine verd loovutama tulnud doonor Kaspar Kraav.

"Doonorlusest saavad kasu patsiendid haiglas, kellele on verd vaja seoses traumade või operatsioonidega. On ka inimesi, kelle keha ei tooda ise vererakke. Me ei saaks kedagi neist aidata, kui poleks olemas doonoreid," kommenteeris doonorluse tausta SA IVKH vereteenistuse vanemõde Tamara Šeiko. Ta lisas: "Mida pikem on doonorite nimekiri, seda rohkem saame ka suurte õnnetuste puhul elusid päästa. Oleme kindlasti huvitatud nimetatud projektis jätkama ja valmis omapoolselt teavitama potentsiaalseid doonoreid."

20.09.2012

Päästeõppus sisekliinikus

23.08.2012 toimus SA Ida-Viru Keskhaigla Sisekliinikus tuletõrjeõppus. Õppuse eesmärk oli kontrollida haigla personali valmisolekut ja oskusi evakueerida haigla patsiente tulekahju olukorras ning päästemeeskondade valmisolekut reageerimisel tulekahjule raviasutuses.

Õppuse ajal oli hoones ligi 500 inimest, kellest osales õppusel 50. Õppust viisid  läbi Päästeameti Kohtla-järve, Jõhvi ja Iisaku päästekomandod. „Tulekahi” avastati kardioloogia osakonnas. Osakonna töötajad olid õppuseks hästi ettevalmistatud, tegutseti kiiresti. Kuid siiski olid Päästeameti hindajad tähelepanelikud üles märkima apsakaid, mis tegeliku ohu korral oleks põhjustanud segadust ja aja raiskamist.

Ida-Virumaa Päästepiirkonna tuleohutuskontrolli büroo juhtivinspektor Maarika Kõiv kiitis personali kiiret tegutsemist ning märkis, et päris reaalolukorrale lähedast situatsiooni ei saa haiglas lavastada, kuna lamavaid haigeid evakueeritakse vaid tõelise ohu korral. Ta andis ka teada, et hinnang õppusele antakse teada mõne nädala jooksul.

SA Ida-Viru Keskhaigla töökeskkonnaspetsialist Aleksander Valguta selgitas, et analoogsed õppuseid on planeeritud läbi viia sel aastal mõlemas kliinikus. Septembri lõppu on planeeritud õppuse tagasiside, kus aktsioonis osalenud töötajatega arutatakse sündmuste käik uuesti läbi, et tehtud vead reaalses olukorras ei korduks.

30.08.2012

Uues haiglahoones valmis näidispalat

Kaksteist kuud pärast uue haiglahoone ehituse algust tutvustati 15.augustil näidispalatit.

Kuigi valmivas haiglahoones käib veel kommunikatsioonide paigaldus ning siseviimistlustööd, sai ühele tulevastest palatitest antud enamvähem lõplik viimistlus, et töötajad saaksid hinnata ruumi funktsionaalsust ja esitada ettepanekuid
Kahekohaline näidispalat on sisustatud kaasaegse ravivoodi, kapi ning tooliga. Seinal on meditsiiniterminal, kus asuvad meditsiiniliste gaaside, suruõhu- ja hapniku-otsikud ning väljundid arvuti ja interneti ühendamiseks. Oluline on, et palatis on patsiendi jaoks hügieeninurk, mis on kaasaegse lahendusega ja sinna pääseb vajadusel ka ratastooliga. Lisaks on palatis ka telerivõimalus.
Ülemõe Alevtina Uustalu sõnul on esimene, mida uues palatis vaatab, on ruumi ratsionaalsus ja turvalisus. Kui lihtne on personalil patsiendi ümber toimetada, talle vajalikke protseduure teha ja vajadusel voodiga palatist sisse ja välja liikuda. Spetsialistide (ehitaja projektijuht, arhitekt, sisekujundaja, ehituse järelevalve esindaja, meditsiinipersonal) hinnangul vastab näidispalat plaanitule. Ehitajatele tehti vigade kõrvaldamiseks vaid 20 pisimärkust.
Valmivas haiglas on ühe- ja kahekohalised palatid. Hoonesse tuleb 75 voodikohta, mis asuvad näidispalatiga analoogsetes ruumides. Lisanduvad intensiiv- ja päevaravi palatid.
Hetkel jätkuvad ehitusel platsi- ning sisemised kommunikatsiooni- ja maalritööd. Ehitustööd on planeeritud lõpetada 27.02.2013.

30.08.2012

 

Taastusraviosakond läbis uuenduskuuri

Mai- ja juunikuu jooksul oli Kohtla-Järve polikliinikus asuvates taastusraviosakonna ruumides (rehabilitatsiooniteenuse osutamine) teostatud kosmeetiline remont. Selle käigus uuendati koridori ja kaks kabinetti, kus võtavad vastu logopeedid, psühholoog ja rehabilitatsiooniteenuse koordinaator. 

30.08.2012

SA Ida-Viru Keskhaigla | Tervise 1, 31025 Kohtla-Järve | Privaatsusinfo