Haiglad panid patsientide huvides selja kokku

D751 DSC5197Esmaspäeval, 27. juunil kirjutasid SA Ida-Viru Keskhaigla (IVKH) juhatuse esimees Tarmo Bakler, SA Narva Haigla (NH) juhatuse liige dr Olev Silland ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum (TÜK) juhatuse esimees dr Urmas Siigur alla haiglate kolmepoolsele kliinilise koostöö leppele.

Lepingule eelnenud sõnavõttudest toodi esile põhjused, mis viisid lepingu sõlmimiseni ning tulu, mida sellest loodetakse.
Dr Silland rõhutas, et formaliseerimata koostöö Ida-Viru Haiglaga on reaalsus juba aastaid: „Kõik on toimunud lähtudes meditsiini loogikast ja sellest, kuidas patsiendile on kasulik.“ Ta lisas, et Tartu Ülikooli Kliinikumi kureerimisel saab see koostöö kahtlemata kompetentsi juurde.

Dr Siigur käsitles haiglaid võrgustumise vaatevinklist, mis ei saa toimuda ainult regionaal- ja üldhaiglate vahel keskhaiglate taset ära unustades. Samuti tõi ta esile üldhaiglate erinevuse ja vajaduse sellega arvestada: „Me ei saa rääkida üldhaiglast abstraktselt – kui üks suurus sobib kõikidele, siis ei sobi see mitte kellelegi. Eestis on üldhaigla alates Hiiumaast, kus talveperioodil elab kuus tuhat elanikku, ja lõpetades Narvaga, kus on 60 tuhat elanikku. On selge, et need on erinevad mustrid, mis tuleb ühtsesse võrku ka erinevalt punuda.“

Bakler tõi välja, et allkirjastatav koostööleping sisaldab vähemalt kolme sõnumit. Narvakate jaoks põhiline, et Narvas eriarstiabi ambulatoorsed vastuvõtud erialati ei vähene.
„Teine sõnum tänasest lepingust on nii Ida-Viru Keskhaigla kliinilistele juhtidele kui ka Narva Haigla meditsiinitöötajatele, et kõik meie haiglates esindatud 20 eriala on omanäolised ning kõigile neile on vajalik leida just Ida-Virumaale sobilik koostöökorraldus.“ Kolmandaks rõhutas Bakler sõnumit haigekassale, laiemalt riigile ja erialaseltsidele, et antud leping kannab vahetult kliinilise töö korraldajate nägemust haiglatevahelisest koostööst.

Lisaks allkirjastajatele võttis sõna ka Narva Linnapea Tarmo Tammiste, kes ütles kõige selgemini välja, et sõlmitav koostöölepe võtab pinnase kuulujuttudelt Narva Haigla hääbumisest ning soovis haiglatele edu koostöölepingu elluviimisel.

Meditsiini- ja arstiabi ei kao Narvast kuhugi, kinnitas ka IVKH ülemarst Aime Keis erinevatele meediakanalitele.
"Inimesed ei pea sõitma 50 või 180 km. Elementaarseid tervishoiuteenuseid saab siin, Narvas," sõnas Keis.

Koostöölepingus on lähtutud Haigekassa poolt koostatud geograafilise kättesaadavuse põhimõtetest (GKS), kus kõik arstierialad jagatud astmetesse. GKS kohaselt peab I astme eriala teenus olema Eestis kättesaadav ühes kohas, II astme eriala teenus kahes kohas, III astme eriala teenus neljas kohas (keskhaigla) ning IV astme eriala teenus peab olema kättesaadav igas maakonnas (üldhaigla).

Kuna NH osutab teenuseid rohkematel erialadel kui üldhaiglale „ette nähtud“, siis sellepärast kardetigi mitme eriala (sh lastearsti, sünnitusosakonna) kadumist Narva Haiglast.

Koostööleppe üldpõhimõttena sätestatakse, et III ja IV taseme (üld- ja keskhaigla pädevus) erialadel osutatakse teenuseid IVKH ja NH poolt Ida-Viru maakonnas kohapeal ja kasutades maksimaalselt kohalikke tervishoiutöötajaid, vajalike tervishoiutöötaja puudumisel tehakse koostööd eeskätt TÜK-ga. I ja II taseme erialadel, mida Ida-Virumaal ei osutata, suunatakse patsient TÜK-i.

Lepinguga on 2030nda aastani erialade kaupa määratletud koostöö põhimõtted ambulatoorses arstiabis, päevaravis ja statsionaarses arstiabis. Samuti on lepingus fikseeritud, et Narvas jätkub meditsiiniteenuse osutamine ka III astme erialadel.

Tarmo Bakleri kommentaar Haiglalehele: „Kui haigla põhikirjas on eesmärgiliselt välja toodud „kõrgetasemelise arstiabi andmine ning meditsiini ja tervishoiualane arendustöö Ida-Viru tervishoiupiirkonnas“, siis sõlmitud koostööleppega saab see reaalse sisu. Ühtlasi tähendab see suuremat vastutust ka meie haigla vanemarstidele, kes peavad hea seisma enda eriala arendamise ning teenuste osutamise eest kogu Ida-Virumaal."

Koostööleping on täies mahus leitav IVKH koduleheküljel (http://www.ivkh.ee/et/haiglast.html), GKS põhimõtted on leitavad Haigekassa kodulehelt.

Sünnitusabi- ja sünnituseelses osakonnas toimunud evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppus möödus intsidentideta

16.juunil toimus sünnitusabi- ja sünnituseelses osakonnas plaaniline evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppus, mis viidi läbi OÜ Tuletark poolt koostöös Päästeametiga. Õppuse käigus arutati tulekahju põhjuste, põlevate ainete ja tulekahju ning evakueerimise eripära üle haiglas. Loengule järgnes praktiline õppus, millest võtsid osa sünnitusabi- ja sünnituseelse osakonna töötajad ning patsiendid.
Personali ja patsientide evakueerimine möödus intsidentideta. 

Vladimir Šapiro 1930 -2016

Vladimir Shapiro
Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud haigla kauaaegne töötaja ja hea kolleeg, Eesti NSV teeneline arst ja Kohtla-Järve aukodanik Vladimir Šapiro.

​Vladimir Šapiro sündis 10. augustil 1930 ja lahkus 22. mail 2016. a.

Dr Šapiro oli elukutselt röntgenoloog-radioloog, asus Kohtla-Järve haiglas tööle 1961 aastal ja töötas radioloogia osakonnas kuni pensionile jäämiseni 2005. aastal.

Dr Šapiroga saab hüvasti jätta 25. mail kell 9.30 Jõhvi Tavandimajas.

Langetame pea ja avaldame kaastunnet Vladimir Mihhailovitši lähedastele

Haiglapere nimel
IVKH juhatus

Владимир Шапиро 1930-2016

С глубокой скорбью сообщаем, что 22 мая на 86-ом году жизни скончался наш добрый коллега, заслуженный врач ЭССР и почетный гражданин города Кохтла-Ярве Владимир Шапиро. Он многие годы работал врачом городской больницы, руководил рентгенологическим отделением. Доктор Шапиро внес неоценимый вклад в развитие здравоохранения города Кохтла-Ярве.

Др. Шапиро работал в радиологическом отделении Кохтла-Ярвеской больницы с 1961 года до ухода на пенсию в 2005 году.

Прощание с др. Шапиро состоится 25 мая в 9:30 в доме скорби города Йыхви (Jõhvi Tavandimaja).

Nõukogu kinnitas eelmise aasta aruanded ja tänavuse eelarve

Haigla juhatus esitas 12. aprillil Kohtla-Järve kultuurikeskuses toimunud haigla nõukogu koosolekule 2015. majandusaasta auditeeritud aruande ja 2015. a. meditsiinilise tegevuse aruande, samuti IVKH 2016. aasta eelarve.

„Oleme teist aastat järjest sunnitud alustama negatiivse eelarvega. Kui möödunud aasta õnnestus lõpetada positiivse tulemiga tänu ületööle, siis tänavused väljavaated plussi jõuda on minimaalsed, aga see ei sea veel ohtu haigla jätkusuutlikku arengut,“ kinnitas seniste suurte plaanide jätkumist haigla juhatuse esimees Tarmo Bakler.

Personal
Aastavahetuse seisuga töötas haiglas kokku 1105 töölepinguga töötajat (siin ja edaspidi sulgudes 2014. aasta vastav näitaja: 1061), sh arste 151 (153), õenduspersonali 390 (379), hoolduspersonali 182 (162), teisi töötajaid 382 (367).
Lisaks töölepinguga töötajatele oli käsunduslepingu alusel tööl 43 arsti (43). Lapsehoolduspuhkusel viibis 21 (39) töötajat.
2015. aastal oli töötajatele arvestatud töötasu koos maksudega 16,5 mln eurot (14,5 mln €). Töötajate keskmine palk oli 1005 eurot (898€).

Majandustegevus
2015. aastal jätkas haigla põhitegevusena meditsiiniteenuste osutamist, mille maht oli 31,5 mln eurot (29,0 mln). Haigla patsientide vajadused arstiabile ning haigla üldine teenustepakkumise võimekus on kasvanud kiiremini kui lepingumahud haigekassaga.
2015.aastal osutas haigla raviteenuseid lepinguga võrreldes rohkem ca 3,1 mln euro ulatuses, sh ambulatoorses ja päevaravis ca 10%, statsionaarses ravis ca 15% enam kui lepingumahud, millest Haigekassa kattis osalise tasuna 1,1 mln eurot. Arvestades ka ravijärjekordades olevate patsientide arvu kasvu, võib lähiaastatel lõhe vajaduste ja võimaluste vahel veelgi kasvada. Olulise uue teenusena alustas haigla mittemeditsiinilise üldhooldekodu ja päevase hooldusteenuse pakkumist Järve linnaosas asuvas korpuses.

Meditsiiniline tegevus
Meditsiinilise tegevuse põhilised kvantitatiivsed näitajad on üldjoontes tõusnud. 2015. aasta lepingute rahaline maht oli 27,4 mln eurot, tegelik laekumine osutatud teenuste eest oli 28,1 mln eurot. Ravijuhtude arv tõusis aastaga 178,7 tuhandelt 184,5 tuhandeni.
Möödunud aastal teostati 207 178 (194 933) ambulatoorsest vastuvõttu, sh eriarstid 174 321 (167 460) ja hambaarstid 32 857 (27 473). Päevastatsionaaris oli ravil 4076 (3735) ja statsionaaris 13 209 (12 745) patsienti kokku 85 471 (84 007) voodipäeva, sh intensiivravis 4075 (3739) voodipäeva. Erakorralise meditsiini osakonda saabus 28 900 (26 908) patsienti.
Aastavahetuse seisuga oli IVKH ravijärjekorras 8450 patsienti (7409 patsienti), kellest 7976 (7089) olid ambulatoorse vastuvõtu järjekorras ning 347 (216) patsienti statsionaari ja 127 (104) patsienti päevaravi järjekorras.

Tagasiside
Möödunud aastal laekus 153 tänuavaldust, 19 ettepanekut ja 137 kaebust (kokku 148 üksikasja). Kaebustest puudutas ravitöö/-kvaliteedi valdkonda 30, suhtlemisega seonduvat 46, töökorraldust 34 ja haldusküsimusi 37 märkust.

Eelarve
2016. aasta eelarves on tulud kavandatud 32,9 mln eurot, mida on eelmise majandusaastaga võrreldes 0,7 mln eurot ehk 2,1% enam. 2016. aasta kuludeks on kavandatud 33,5 mln eurot, mida on 2,3 mln eurot ehk 7,3% enam kui eelmisel aastal. Seejuures tööjõukulu moodustab 55% haigla kogukulust. Vastavalt kollektiivleppele tõusid 2016. aasta algusest meditsiinitöötajate palgamäärad ja tõusis ka miinimumpalk. Eelarve kohaselt on tööjõukulude kasv 10,5% ehk 1,8 mln eurot samas kui ülejäänud kulud kokku suurenevad 0,5 mln eurot ehk 3,4% võrreldes eelneva aastaga.

Ida-Viru Keskhaigla nõukokku kuuluvad:

Valeri Korb - nõukogu esimees, Riigikogu liige
Ljudmila Jantšenko - nõukogu liige, Kohtla-Järve aselinnapea
Niina Aleksejeva - nõukogu liige, Kohtla-Järve aselinnapea
Jaan Eha - nõukogu liige, Tartu Ülikooli Kliinikumi kardioloogiakliiniku juhataja
Ago Kõrgvee - nõukogu liige, Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogia- ja intensiivravi kliiniku direktor 
Urmas Siigur - nõukogu liige, Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees

IVKH tühistas lasteosakonna külastuskeelu

Infektsioonikontrolli teenistus tühistas täna (04.04) viirushaiguste puhangu tõttu Ida-Viru Keskhaigla lasteosakonnas kehtestatud külastuspiirangu.

 Külastusaeg

Soovitatav ajavahemik külastuseks on kella 10.00-18.00. Külastajatel palume üleriided jätta garderoobi.
Patsiendi viibimisel intensiivravi osakonnas tuleb külastamine eelnevalt kokku leppida valvepersonaliga.

Omastel ja sõpradel on võimalik patsiendi kohta infot saada:
Telefonil 331 1074

С сегодняшнего дня (04.04.) служба инфекционного контроля отменила вызванное вспышкой вирусных заболеваний ограничение на посещение стационарных пациентов в детском отделении.

Часы посещений

Kаждый день с 10.00 - 18.00

Посетителей просим оставить верхнюю одежду в гардеробе.  

Если пациент находится в палате интенсивного лечения, о посещении следует предварительно договориться с дежурным персоналом.

Родственники и друзья могут получить информацию о пациенте:
по телефону 331 1074
SA Ida-Viru Keskhaigla | Tervise 1, 31025 Kohtla-Järve | Privaatsusinfo