Mis on tuberkuloos?
Tuberkuloos on nakkushaigus. Seda põhjustab bakter Mycobacterium tuberculosis. Tuberkuloos levib inimeselt inimesele õhu kaudu. Kõige sagedamini on tuberkuloosist haaratud kopsud, kus bakterid paljunevad ja põhjustavad põletikku. Sealt võivad bakterid vere- või lümfiringe kaudu levida organismi teistesse osadesse. Seetõttu võib tuberkuloos haarata ka näiteks lümfisõlmi, luid, kuse- ja suguelundeid, kesknärvisüsteemi, nahka või põhjustada generaliseerunud infektsiooni. Tuberkuloos on ravitav. Tuberkuloosi diagnostika ja ravi on patsiendi jaoks tasuta.

Tuberkuloosi levimine
Tuberkuloos levib inimeselt inimesele õhu kaudu. Õnneks ei kandu tuberkuloos edasi kergelt. Õige tuberkuloosivastane ravi vähendab haiguse levikut teistele inimestele.
Tuberkuloosibakter satub õhku, kui kopsu- või kõrituberkuloosi põdev inimene kõneleb, laulab, köhib või aevastab. Inimene, kes viibib samas siseruumis, võib saada nakkuse õhu kaudu sissehingamise teel.Tuberkuloos ei ole kergesti ülekanduv. Kõige suurem oht on koos elavatel pereliikmetel. Põgusal kokkupuutel haigestunud inimesega on oht haiguse edasikandmiseks väga väike.

Tuberkuloosi sümptomid
Kõige sagedamini esinevateks tuberkuloosi sümtomiteks on köha, mis kestab üle 3 nädala, ning rögaeritus (lima hingamisteedest). Haigestunud inimesel võib olla palavikku, kaalukaotust ja tugevat öist higistamist. Haigestunud inimene võib tunda ennast väsinuna ja kaotada söögiisu. Olenevalt haaratud organismi piirkonnast, võib esineda ka teisi sümptomeid.

Tuberkuloosi diagnoos
Kopsutuberkuloos tuvastatakse tavaliselt kopsude röntgeniülesvõttel. Röntgenipildi tegemine on ohutu.
Rasedad naised peaksid meditsiinitöötajat teavitama oma seisundist enne röntgeniülesvõtte tegemist.
Loe rasedusaegse tuberkuloosi diagnoosimisest täpsemalt siit.
Patsiendilt kogutakse tuberkuloosi diagnoosimiseks rögaanalüüsid.
Rögaanalüüsides hinnatakse mükobakterite olemasolu, kasutades mikroskoopiat, külve ja molekulaarseid teste. Röga mikroskoopia ja molekulaarsete testide vastused valmivad mõne tööpäevaga.

Tuberkuloosi ravi
Maailma Terviseorganisatsioon soovitab tuberkuloosi raviks otseselt kontrollitava ravi (OKR) strateegiat, mille korral patsient võtab ravimeid tervishoiutöötaja kontrolli all.

Tuberkuloosi ravitakse antibiootikumidega.
Tuberkuloosiravi koosneb alati mitmest erineva ravimi kombinatsioonist. Tuberkuloosiravi kestab vähemalt 6 kuud. Raske haiguse korral võib ravi kesta kauemgi. Haiguse edasikandumise risk väheneb ravi alustamise järgselt kiiresti.
Väga oluline on järgida ravi, et saada terveks. Ravimeid peab võtma regulaarselt. Kui tuberkuloosi haigestunud inimene lõpetab ravimite võtmise liiga vara, võib ta uuesti haigestuda. Kui kõiki ravimeid ei võeta korrektselt, võib tuberkuloosi tekitav bakter muutuda nendele ravimitele resistentseks. Sellel juhul on haigust veelgi raskem ravida.
Nakkusohtlikke patsiente ravitakse õhklevi isolatsiooniga palatites. Isoleerimine ennetab tuberkuloosi edasikandumist teistele patsientidele ja meditsiinipersonalile. Seetõttu on patsiendid palatites üksinda ja patsiendi liikumine hoones on piiratud.

IVKH pakub TB ravi nii statsionaarselt kui ka ambulatoorselt.

Info: Tervise Arengu Instituut, Tuberkuloosiregister
https://youtu.be/xCV9UWBe_Xs

Kevade saabudes tundub ahvatlev ära süüa kõik roheline, mis maast võrsub. Sageli tekitab küsimusi esimesena just karulaugu korjamine. Kas korjasin ikka karulauku või midagi muud? Kuidas teha vahet?
Järgmisena satuvad katsetustesse rabarberilehed. Ettevaatust! Aiast korjatud rabarberi leht ei sobi toidulauale ja viib inimese kiiresti haiglasse. Meedias liigub segadusse ajavaid artikleid sellest, kuidas keegi on rabarberi lehti tarvitanud ja seejärel täiesti elu ja tervise juures. Taolistes näidetes tarvitatakse siiski keedetud lehti. Värske rabarberi leht on kindlasti tervisele ohtlik.

Kevadel õide puhkevad taimed on atraktiivsed eriti maailma avastavatele väikelastele, kes huvi pärast mõne õie ka suhu pistavad. Enamasti ei kujuta tavaliste kevadlillede paari õie, marja või lehe maitsmine tervisele reaalset ohtu. Kevadlillede taimeosad võivad tekitada suu limaskesta ärritust, näiteks sinilill tekitab suus põletava tunde. Eriti tugev ärritaja on ülane, mille taimemahl ärritab nahka juba lilli korjates. Piibeleht tekitab ebamugavat oksendamist, sügislill on eluohtlikult mürgine taim.

Esmaabi taimedest tingitud ägedate mürgistuste korral:

- puhasta suu taimeosadest;
- loputa suu veega;
- kindlasti pole vaja ajada kannatanut oksendama;
- taime või marja alla neelanule anna väikeste lonksude kaupa juua vett;
- tee kindlaks taime/ marja/ seene täpne nimetus ja hinda selle võimalikku allaneelatud kogust;
- helista mürgistusinfoliinile 16662, et saada teada, kas tegemist on mürgise taime/ seene/ marjaga ning kas manustatud kogus on tervisele ohtlik või mitte;
- järgi mürgistusinfoliinilt saadud juhiseid;
- igas kodus võiks varuks olla aktiivsüsi, mida infoliini juhiste järgi vajaduse korral sisse võtta.

Lisainfot saab siit.

- Haigla palatiteks kohaldatud ruumides paiknevad erinevad meditsiiniseadmed, mida haiglates igapäevaselt kasutatakse ja kõrgtehnoloogilised mannekeenid, mis on asendamatud simulatsiooniõppe harjutuste tegemiseks.
- Sellel aastal, G-korpuse rekonstrueerimistööde lõpetamise järgselt, avab Ida-Viru Keskhaigla oma koolituskeskuse, kuhu on planeeritud kaks simulatsiooniruumi, kus haigla kliiniline personal saab harjutada praktilisi oskusi.
- Simulatsiooniõppel on tähtis roll tervishoiutöötajate professionaalses arengus. See võimaldab neil lihvida manuaalseid oskusi erinevate situatsioonide läbimängimisel mannekeenide abil.
- Simulatsiooniõppe ja meeskonnatreeningute läbiviimine aitab tõhustada patsiendiohutuse tööprotsesse ja ennetada tervishoiutöötajate läbipõlemist.
IVKH õenduse ja patseindikogemuse juht Ksenia Verhovskaja: "Täname Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli sooja vastuvõtu ja kogemuste jagamise eest! Kindlasti saime palju huvitavaid mõtteid kaasa, mida üritame oma simulatsiooniruumides praktikasse panna. Ootame põnevusega koolituskeskuse valmimist ja sisustamist, et saaks koolitusi veelgi huvitavamalt ja praktilisemalt läbi viia."

Patsiendiohutus on patsiendile tervishoiuteenuse osutamise käigus tekkida võiva tervisekahju või kõrvaltoimete vältimine ja ennetamine. Ehk teisiti öeldes juhuslike ja välditavate patsienti kahjustavate tegevuste puudumine tervishoiuteenuse osutamisel.

Patsiendiohutusjuhtumite tekkimise tõenäosus sõltub mitmest faktorist:
- kuidas haiget ravitakse: õige diagnoos ja ravitaktika valik;
- kas patsiendilt osatakse saada kogu otsuste tegemiseks vajalik informatsioon;
- kas suudetakse vältida tervishoiutekkelisi infektsioone ja nende levikut;
- kas haigele suudetakse luua turvaline keskkond ja pakutakse ohutut käsitlust.

Meie haigla tegevused patsiendiohutuskultuuri arendamiseks hõlmavad:
- patsiendiohutuse- ja patsiendiohutuskultuuri alaseid koolitusi haigla töötajatele;
- patsiendiohutusjuhtumite infosüsteemi juurutamist aset leidnud juhtumite raporteerimiseks;
- haiglasisese patsiendiohutuskultuuri küsitluse läbiviimist, et vaadata, kuidas on pooleteist aastaga muutunud meie haigla töötajate vaated patsiendiohutuskultuurile.

Pildil on sisekliiniku õendusjuht Maie Türkson patsiendiohutuskultuuri teemalist küsimustikku täitmas.

Eile, 9.03.2023.a. toimus Ida-Viru Keskhaigla eestvedamisel kantselei töötajate kohtumine, milles osalesid dokumendihalduse teenistuse juhataja Kaja Kulper ja dokumendihalduse peaspetsialist Aivi Vellmann Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, kantselei direktor Hele Punga Tartu Ülikooli Kliinikumist, kantselei juhataja Varje Pohlasalu ja administratiivspetsialist Gerly Okas Ida-Tallinna Keskhaiglast ning kantselei juhataja Kersti Tingas, juhatuse sekretär Heili Pendre ja ravitöö korralduse teenistuse administratiivspetsialist Tuuli Truupõld Ida-Viru Keskhaiglast.

Kohtumise eesmärk oli arutada kantseleide töövaldkondade küsimusi, vahetada kogemusi, võrrelda struktuure ning vastutusvaldkondasid. Ülevaate haiglast andsid juhatuse esimees Tarmo Tohver ja juhatuse liige Ksenia Verhovskaja.

Toimus ka maja ekskursioon, kus haigla Ahtme üksust tutvustas külalistele haldusjuht Koit Oras.

Kohtumisel otsustati, et sellised valdkonnapõhised kohtumised on olulised ja need võiksid olla regulaarsed. Lepiti kokku, et järgmine kord saadakse kokku Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Töögrupiga oodatakse edaspidi liituma ka Lääne-Tallinna Keskhaigla, Pärnu Haigla ning Viljandi ja Rakvere Haigla kantselei töötajad.

Kersti Tingas, IVKH kantselei juhataja