5-11-aastaste laste vaktsineerimine COVID-19 vastu toimub Ahtme tervisemajas (Ilmajaama 14):

19.01.22 kell 9.00-13.00;
22.01.22 kell 9.00-13.00;
29.01.22 kell 9.00-13.00.

Immuniseerimine toimub Comirnaty (Pfizer) vaktsiiniga.

Selle vanuserühma ehk 5-11a. laste immuniseerimine toimub ainult eelregistreerimisega. Lapsevanemal tuleb broneerida aega lapse vaktsineerimiseks registratuuris, helistades numbril 3311133.

Laps peab vaktsineerimisele tulema koos oma vanemaga.

Samuti jätkame vähemalt 12-aastaste inimeste vaktsineerimist.

Eelmisel aastal sündis Ida-Viru keskhaiglas 357 last: 182 poissi ja 175 tüdrukut.

1) Kas võrreldes 2020. aastaga on 2021. aastal Ida-Viru Keskhaiglas sündinud laste arv vähenenud või kasvanud?

Kui me võrdleme üle-eelmise ja eelmise aasta sünninäitajaid, siis võin öelda teatava kurbusega hääles, et 2021. aastal sündis Ida-Viru keskhaigla sünnitusosakonnas 46 beebit vähem.

2) Pöördudes statistika poole, keda Ida-Viru Keskhaiglas rohkem sündis, poisse või tüdrukuid?

Hoolimata paljude väljakujunenud arvamusest, et poisse sünnib vähem ja mehi on planeedil põhimõtteliselt vähem, tahan lisada, et viimase paari aasta jooksul on meil sündinud poisse rohkem kui tüdrukuid. Tegelikult, kui vaadata kolme kuni nelja aasta taguseid numbreid, näeme sama trendi, mis kinnitab, et poisse sündis veidi rohkem.

3) Kas poiste sünd erineb kuidagi tüdrukute sünnist? Kes nutab valjemini?

Siin on kõik individuaalne. Ma ei saa konkreetset trendi välja tuua. Sünniprotsess ei sõltu lapse soost. Teatavaks signaaliks sünnituse kulu kohta võib olla see, kuidas on kulgenud rasedus. Mis puutub imikute nuttu, siis sageli tuleb ette huvitavaid hetki – väike habras tüdruk võib nutta valjemini kui suur poiss. Jällegi, kõik sõltub konkreetsest beebist.

4) Sünnitus on stressirohke protsess, millega võivad sageli kaasneda ootamatused. Milliste ebatavaliste hetkedega on olnud tarvis sünnitusel toime tulla?

Mind on alati hämmastanud ja hämmastab (positiivses mõttes) kiire sünnitus, kui naist pole veel jõutud sünnitusosakonda registreerida ja ta sünnitab juba ooteruumis. Kõik võib toimuda nii kiiresti, et naine ei saa alguses isegi aru, et on juba sünnitanud.

5) Mida tähendab äkksünnitus? Kui kaua see peab kestma, et sünnitust saaks pidada äkksünnituseks? Kas niisugune sünnitus on füüsiliselt kergem?

Äkksünnituseks loetakse niisugust, mille puhul kogu sünnitusprotsess kestab esmasünnitajatel kuni kolm tundi ja varem sünnitanutel kuni kaks tundi. Hoolimata äkksünnituse lühikesest kestusest ei pruugi see füüsiliselt kergem olla, kuigi paljudel juhtudel on. Kui tuhud kestavad kümme tundi, on see midagi muud kui olukord, kus naine sünnitab paari tunniga – see on märgatavalt kergem.

6) Alati on arvatud, et sünnitus on puhtalt naiste asi. On see nii? Kas mehed on sageli sünnituse ajal kohal?

Meie ajal see enam nii ei ole. Mehed on sünnitusel üha enam kohal - see on nii naise kui mehe ühine soov.

7) Meeste käitumine sünnitusel, nende ülesanded ja hoiak?

Enamasti käituvad sünnitusel viibivad mehed väga rahulikult ja vaoshoitult, järgivad arstide soovitusi. Tavaliselt toetavad mehed sünnitusel naist moraalselt, aidates tal stressiga toime tulla. Samuti saavad mehed näiteks valu leevendamiseks masseerida alaselga ja aidata naisel kehaasendit muuta. Vahetult pärast sünnitust tehakse meestele ettepanek nabanöör läbi lõigata.

8) Eelmiste küsimustega samal teemal püsides ei saa ma küsimata jätta, kuidas on lood meessoost ämmaemandatega? Millised omadused peaksid neil olema, et naiste maailmas töötada?

Kui aus olla, siis meessoost ämmaemandatega pole ma veel kohtunud, ainult günekoloogidega. Arvan, et meesgünekoloogi töö kõige raskem osa on naise jaoks õigete sõnade leidmine. Patsiendiga õige kontakti loomiseks on vaja kõigepealt mõista naiste psühholoogiat ja mõnikord ka mõõdukalt ilmutada oma sentimentaalset külge.

9) Kas koroonaviiruse pandeemia tõsist mõju arvestades oli rasedatel sünnitusega seoses ootamatuid soove, näiteks võimalus Skype’i vahendusel veebis sünnitust läbi viia stiilis „teie juhendate ja jälgite meid ja me abikaasaga saame ise hakkama“? Kuidas reageeri(k)site sellisele erakordsele palvele?

Mul on väga hea meel, et me pole niisuguste palvetega kokku puutunud. Sünnitus peab toimuma spetsiaalse varustusega haiglaruumis, kus töötavad arstid ja kus on olemas kõik vajalikud tervishoiuteenused. Kodusünnitus võib toimuda vaid vastavat tegevusluba omava ämmaemanda juuresolekul. Igal juhul on kodusünnitus seotud suurenenud riskiga nii ema kui ka lapse jaoks. Sellel ei ole mõtet.

10) Millised kaks peamist nõu te annaksite noortele vanematele?

Eelkõige peaksid noored vanemad teineteist toetama. Ilma vastastikuse toetuseta on võimatu edukalt toime tulla raskuste ja ootamatute hetkedega, millega värsked vanemad silmitsi seisavad. Samuti ärge unustage pärast lapse sündi enda eest hoolitsemist. Laps on kahtlemata väga oluline, kuid oluline on meeles pidada, et ka vanematel on oma elu. Ma ei eita, et tasakaalu leidmine on üsna raske, kuid oluline on seda tasapisi teha.

Intervjueeris kommunikatsioonijuht Mihhail Tammearu

Eelmise aasta lõpp ja alanud aasta algus tõid Eestisse uue koronaviiruse tüve, mis on põhjustanud haigestumise kiire kasvu. Sellel nädalal avas Ida-Viru keskhaigla taas nakkushaiguste osakonna taastusravi- ja õendusabikliinikus Järve linnaosas, kus on hetkeseisuga kümme voodikohta COVID patsientidele. Kokku on IVKH-s COVID-haigete raviks 38 voodikohta, sealhulgas intensiivravivoodid. Koroonapatsiente oli 07.01.22 hommikul 28, neist kaks on intensiivraviosakonnas, viimasel ööpäeval suri 1 haige, EMO-s diagnoositi 7 COVID-haigusega haiget, kellest 2 vajasid haiglaravi.

Ida-Viru keskhaigla ülemarst dr Toomas Kariisi sõnul on kiiresti leviv omikrontüvi on senistest tüvedest kordades nakkavam, aga haiglaravi vajadus on siiski väiksem kui varasemalt. Saatust määrav on varasem vaktsineerimine. "Enamasti vajavad haiglaravi vaktsineerimata inimesed. COVID-haiged, kes on haiglaravil, põevad koroonahaigust viimasel ajal raskelt ja paranevad aeglasemalt“, nendib doktor Kariis ja lisab, et levivad ka teised viirhaigused, sealhulgas gripp, mistõttu võib nakkushaigete hulka keskhaiglas kiiresti suureneda. "Tuletan meelde, et ka gripi vastu on võimalus vaktsineerida, mida soovitan kõigile, kellel ei ole tahtmist nädalaid haigevoodis veeta".

Migreen on geneetilise tagapõhjaga neuroloogiline haigus, mis avaldub esmakordselt tavaliselt 15-45-aastastel inimestel. Haigus võib alata ka vanemas eas, aga see on pigem erand. Migreeni olulisimateks tunnusjoonteks on mõõduka või tugeva intensiivsusega peavalud, hoo ajal ka ülitundlikkus valguse- helide või lõhnade suhtes. Kaasuda võivad ka iiveldus ja oksendamine. Migreeniatakke võivad provotseerida mitmed eluviisitegurid nagu alkoholi liigtarvitamine, unedefitsiit või teatud toiduained.

Nii episoodiline kui krooniline migreen häirib oluliselt patsientide elukvaliteeti ja töövõimet. Kannatavad ka sotsiaalsed suhted ja pereelu. Migreeni krooniliseks muutudes (kui patsiendil esineb üle 15 peavalupäeva kuus vähemalt 3 kuu jooksul) võib tekkida risk valuvaigistite liigtarvitamiseks. Sageli püstitatakse selles faasis migreenihaigele kaks diagnoosi – krooniline migreen ja ravimtekkene peavalu. Ravimtekkesest peavalust on omal jõul väga raske jagu saada, kuid esimene samm selleks peaks olema loobumine igapäevasest valuvaigistite liigtarvitamisest. Kroonilist migreeni ja ravimtekkest peavalu võivad alal hoida ka teised sõltuvushäired, meeleoluhäired ja ebatervislik eluviis. Migreeni diagnoosimine ja ravi algab perearsti kabinetist. Keerukama haiguskuluga patsientidega tegelevad neuroloogid. Migreeni medikamentoosne ravi jaguneb valuvaigistavaks ja profülaktiliseks ehk ennetusraviks. Eesti Peavalu Seltsi algatusel on Tervisekassa toega välja töötamisel Eesti migreeni ravijuhend, mis peaks valmima selle aasta jooksul.

Ida-Viru keskhaigla neuroloogidel on migreeni ja teiste peavalusündroomide käsitluse pikaajaline kogemus. Enamik kergemate peavaludega patsiente saab abi ambulatoorse neuroloogia kabinettidest, raskematel juhtudel on patsiente ravitud ka neuroloogiaosakonnas statsionaarselt. Teaduse ja tehnoloogia areng on ravimiturule toonud uudseid migreeni ennetus- ja ravimeetodeid, mis ei piirdu üksnes suukaudse tablettraviga. Võrreldes traditsioonilise tablettraviga on uuematel migreeni ravimeetoditel selged eelised, aga ka puudused, eelkõige suhteliselt kõrge hind.

Süsteravimite hulka, mida kasutatakse migreeni profülaktilises ravis, kuuluvad botulismitoksiin ja monoklonaalsed antikehad. Botulismitoksiin on näidustatud kroonilise migreeni ennetusravimina ning ravi võib läbi viia vastava väljaõppe saanud neuroloog. IVKH neuroloogid said TÜ Kliinikumi neuroloogide poolt koolituse botulismitoksiini kasutamiseks migreeni ravis. Botulismitoksiinil on Eestis ka teisi registreeritud näidustusi, sh lihasdüstooniad ehk lihaskoe tahtmatud kokkutõmbumised, millede ravi on samuti IVKH-s kättesaadav ning kosmeetilised näidustused. Suhteliselt hiljuti Eestis registreeritud migreenivastased monoklonaalsed antikehad on migreeniravimite uus põlvkond. Tegemist on nn bioloogiliste ravimitega, mille eripäraks on spetsiifiline toime ainult migreenitüüpi peavalude vastu. Vastava väljaõppe saanud patsient manustab spetsiaalse süstla abil bioloogilist ravimit endale ise kindlate ajavahemike tagant naha alla, olles esimese süsti ja väljaõppe saanud tavaliselt raviasutuses. Migreeni bioloogilise ravi ajajärk IVKH-s algas 1.06.2021, mil monoklonaalse antikeha süste sai 50-aastane patsient.

IVKH neuroloogia vanemarst dr Katrin Põld

Detsembrikuu alguses, 9.12.21 sõlmisime koostöökokkuleppe Ahtme tervisemajas töötavate perearstidega tervisekeskuse „Iidla Perearstid" moodustamiseks.

Tervisekeskuse "Iidla Perearstid" moodustasid kuus perearsti – dr Ljudmila Panenko, dr Niina Kondratjeva, dr Natalia Mettus, dr Ljudmila Postolova, dr Jelena Aleksandrova ja dr Inna Prosalova.