„Vaatamata sellele, et koroonaviirusesse haigestumine kogu Eestis jätkuvalt märgatavalt langeb, tasub meeles pidada, et ka eelmisel aastal oli perioode, mil haigestumine aktiivselt langes, kuid sellele järgnesid veelgi suuremad nakkuspuhangud, mistõttu tuleks haigestumuse vähenemise andmeid kriitiliselt hinnata ning mitte kiirustada piiranguid leevendama ega vaktsineerimist edasi lükkama,“ ütleb dr Natalia Nikitina ja lisab, et raskema haiguskuluga haiglaravil viibivate patsientide arv ei ole veel vähenenud.

Vaktsiini tõhustusdoos tagab parema kaitse, hoiab ära haiguse raskema kulu ja lisahapniku vajaduse

Kui inimene on läbinud täieliku vaktsineerimiskuuri Pfizer/BioNTechi või Moderna preparaatidega, tuleb vaktsiini tõhustusdoos manustada kuue kuu pärast. Jansseni või AstraZeneca puhul on enne tõhustusdoosi viiekuuline paus. Doktor Nikitina sõnul ei ole vaktsineeritud inimene haiguse eest sada protsenti kaitstud, kuid nakatumise korral põeb ta haiguse palju kergemini läbi.

COVID-19 omikrontüvi hoiab meid valvel

Arvestades tõsiasja, et Euroopas registreeritakse üha enam koroonaviiruse uue omikrontüvega nakatumise juhtumeid, jälgime keskhaiglas olukorda tähelepanelikult, et olla valmis haiglaravi vajavate patsientide arvu suurenemiseks, sõnab dr Nikitina. „Kui nakkuse levik hakkab taas tuure koguma, aitavad eelkoordineeritud ennetusmeetmed patsientide sissevooluga paremini toime tulla,“ lisab ta.

Kas parem on koroonaviirus läbi põdeda või lasta end vaktsineerida?

Kahjuks on levinud arvamus, et kõige kindlam viis end pikaajaliselt koroonaviiruse eest kaitsta on hankida antikehi läbipõdemise teel. „COVID-19 on uus ettearvamatute tagajärgedega haigus, mis teeb sageli inimese tervisele tõsist kahju. Ma ei saa kuidagi nõustuda arvamusega, et parem on olla haige kui end vaktsineerida, sest keegi ei saa ette aimata, kuidas temal haigus kulgeb. Tasub meeles pidada, et COVID-19 võib põhjustada tõsiseid tüsistusi, näiteks täielikku haistmismeele kaotust, mis on kahtlemata palju ohtlikum kui palavik, peavalu ja nõrkus pärast vaktsiini. Paljud läbipõdenud vajavad pikaajalist taastusravi, mis võib kesta kuid,“ nendib dr Nikitina.

Detsembri lõpus alustame laste vaktsineerimist alates 5. eluaastast

Eesti Immunoprofülaktika ekspertkomisjon lubas alustada üle viieaastaste laste immuniseerimist. Ida-Viru keskhaigla infektsioonikontrolli teenistus annab teada, et selle vanuserühma lastele mõeldud vaktsiini Pfizer/BioNTech eripartii jõuab Eestisse detsembri teises pooles. „Niipea, kui saame vaktsiinipartii, on meie vaktsineerimiskeskused valmis alustama vastavas vanuses laste immuniseerimist,“ ütleb Natalia Nikitina ja lisab, et selle vanuserühma lastele mõeldud vaktsiin on nõrgema kontsentratsiooniga.

Ahtme tervisemaja (L-korpuses) esimesel korrusel avati kohvik "The Coffee Break Time", mis on lahti esmaspäevast reedeni ajavahemikus kell 8.30-16.30 ja laupäeval kell 10.00-14.00. Kohvik asub Ahtme tervisemajja sissepääsust paremat kätt, registratuuri vastas.

Kohvikus pakutakse valmistoitu, mida tehakse teise söögikoha köögis ja toimetatakse Ahtme tervisemaja kohvikusse. Kohapeal sööjatel on võimalus kasutada kohvikus olevat mikrolaineahju. Menüüs on küpsetisi, salateid, suppe, erinevaid snäkke, pannkooke. Samuti pakutakse teed, kohvi ja karastusjooke. Süüa saab nii kohapeal või saab soovi korral toitu kaasa osta.

"The Coffee Break Time" omanik/juhatuse liige Jelena Punger: "Mul oli ammu pürgimus avada oma toitlustuspunkt kaasaegses tervishoiuasutuses. Tänaseks on minu soov ellu viidud. Ma loodan, et nii keskhaigla külalised kui töötajad leiavad menüüst midagi oma mokka mööda. Jälgin ka seda, et toiduvalik oleks mitmekesine ja et söögid sageli ei korduks".

Mõned IVKH töötajad on juba jõudnud proovida kohvikutoitu ja jäid maitsekvaliteediga rahule. "Võtsin kohvi kõrvale kuldpruuni kohupiimatasku, mis oli sama maitsev nagu kodus", jagas töökeskkonnaspetsialist Aavo Joselin.

Kohvikut opereerib ettevõte OÜ ProGlance.

SA Ida-Viru Keskhaigla on Virumaa suurim haigla, mis teenindab ligi 170 000 elanikuga
piirkonda ning annab tööd enam kui 1000-le töötajale.

Keskhaigla kuulutab välja avaliku konkursi keskhaigla juhatuse liikme/õenduse ja patsiendikogemuse juhi leidmiseks.

Nõudmised kandidaadile

Juhatuse liige/õenduse ja patsiendikogemuse juht korraldab õendusvaldkonna ja patsiendikogemuse alast tegevust. Sellele kohale kandideerival isikul peab olema:
- meditsiinialane kõrgharidus ning omandatud vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon;
- meditsiiniasutuse või meditsiinilise struktuuriüksuse juhtimise kogemus;
- hea avaliku esinemise oskus ja suhtlemisoskus, meeskonnatööle orienteeritus, väga hea eesti keele oskus kõnes ja kirjas ning vene keele oskus ja soovitavalt inglise keele oskus vähemalt suhtlustasemel.

Konkursil osalemiseks esitada järgmised dokumendid:
- avaldus nõukogule;
- elulookirjeldus;
- haridust tõendavate dokumentide koopiad ja kandidaadi poolt oluliseks peetavad muud dokumendid;
- lühivisioon (kuni 2 lk A4 formaadis) Ida-Viru keskhaigla õenduse ja patsiendikogemuse valdkonna arengust järgneva 5 aasta jooksul;
- muud dokumendid, mida kandidaat peab oluliseks.

Kandideerimisdokumente ootame hiljemalt 31.12.2021.a. kell 12.00 elektrooniliselt
e-posti aadressil märksõnaga „Juhatuse liige/õenduse ja patsiendikogemuse juht“.
Lisainfo: Kersti Tingas, tel 3311 005, e-post:

Kutsume eelregistreerimiseta vaktsineerimisele Ahtme tervisemajas (Ilmajaama 14, L-korpus, kabinet L1006).Ühedoosiline Janssen on taas saadaval.

Elava järjekorra alusel vaktsineerimine toimub:
16.12.21 kell 9.00-15.00;
17.12.21 kell 12.00-18.00;
18.12.21 kell 9.00-13.00.

Pakutavaks vaktsiiniks on ühedoosiline Janssen, mis sobib alates 18. eluaastast.

Kaasas peab olema isikut tõendav dokument.

‼️ NB! Ahtme tervisemajja jõudes palume esmalt pöörduda registratuuri, kust Teid suunatakse vaktsineerimiskabinetti.

Hoolimata asjaolust, et Oksana ei otsustanud oma elukutsevalikut kohe, huvitus ta väga lastega töötamisest. Ahtme põhikooli (tol ajal gümnaasiumi) õpilasena mõtles Oksana tõsiselt õpetajakarjäärile ja astus pärast gümnaasiumi lõpetamist Tartu ülikooli Narva kolledžisse pedagoogikateaduskonda. Mõne aja pärast otsustas Oksana, et tahab küll lastega tegeleda, aga mitte õpetaja ega kasvatajana. Nii lähenes ta sujuvalt õendusalase kõrghariduse omandamisele. Oksana sõnul ei kahetsenud ta pärast õendussuuna valimist ega kahelnud oma valikus. „Olen empaatiavõimeline ja mul on alati olnud kutsumus inimesi aidata, mis lõpuks määraski mu soovi siduda oma elu meditsiiniga, minu sisetunne otsustas minu eest kõik“ sõnab Tassinkevitš.Oksana Tassinkevitš liitus Ida-Viru keskhaigla õendusmeeskonnaga 2012. aastal. Hetkel on ta vastutav õde lasteosakonnas, kus hoolitseb igapäevaselt meie väikeste patsientide eest.

„Lasteosakonna õdede oluline ülesanne on töö lastevanematega, mille aluseks on konsultatsioonid laste õige hooldamise ja abistamise teemal, sest kaalul on ju kõige tähtsam, nimelt tervis. Niisama oluline on luua haiglas viibivatele lastele kodusem keskkond, et vähendada nende stressitaset ja kiirendada tervenemisprotsessi. Selleks on meil mängunurgad, kus lapsed hea meelega joonistavad, värvivad, mängivad, vaatavad multikaid. Minu jaoks on parim tasu ja motivatsioon näha last tervenemas, seda, kuidas ta on juba energiline ja naeratab.“

Tassinkevitš rõhutab, et töökeskkond mõjutab kahtlemata raviprotsessi. „Ida-Viru keskhaigla lasteosakonna suureks eeliseks teiste Virumaa haiglate ees on lastearsti ööpäevaringne töö. Rõõmu teeb, et haiglasse on tööle asunud uusi lastearste. Meie lastearstide, reanimatoloogide ja anestesioloogide kvalifikatsioon võimaldab pakkuda lapsele igasuguse keerukusega abi kohapeal. Tasub mainida, et lasteosakonna töö on lahutamatult seotud sünnitusosakonnaga, kus töötavad oma ala parimad inimesed ning osakond on varustatud nüüdisaegsete seadmetega,“ räägib Oksana.

„Kindlasti on tore olla üks Ida-Viru keskhaigla tubli õe tiitli omanikest, kuid veel rohkem on hea meel selle üle, et meil on väga hästi koordineeritud meeskonnatöö ning üha enam noori inimesi tunneb huvi õenduskoolituse ja Ida-Viru keskhaiglas töötamise vastu. Noortel professionaalidel on palju energiat, kiire töötempo ja oskus mitmeid asju korraga teha. See aitab palju osakonna töö koordineerimisel,“ resümeerib Oksana.