Infektsioonikontrolli teenistus (IKT) asub Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas aadressil Ilmajaama 14.
IKT põhitegevus on ravi kvaliteedi arendamine ja patsiendi ohutuse tagamine IVKH-s.
Põhitegevuse valdkonnad on:
• infektsioonikontrolli poliitika väljatöötamine ja rakendamine;
• hospitaalinfektsioonide järelvalve;
• antibiootikumide kasutamise ja resistentsete baktertüvede tekke ja leviku järelvalve;
• hospitaalinfektsioonide puhangute uuringud;
• desinfektsioon, sterilisatsioon ja jäätmete ohutus;
• personali kaitsmine hospitaalinfektsioonide vastu.
2022. aastal tähistas infektsioonikontrolli teenistus juubelit - 15 aastat edukat tegutsemist
21. november 2022 oli Ida-Viru Keskhaigla infektsioonikontrolli teenistuse jaoks oluline kuupäev – teenistuse juubel, viisteist aastat hoolikat ja edukat tööd. Infektsioonikontrolli teenistus teeb tihedat koostööd kogu haiglakompleksi kõigi struktuuriüksustega. See on oluline allüksus, mis aitab hoida kontrolli all ja ennetada mitmesuguste nakkuste levikut haiglas. Infektsioonikontrolli teenistuse peamisteks ülesanneteks on kaasa aidata ravikvaliteedi parendamisele, vähendada haiglasiseste infektsioonide tekkimise sagedust, kaitsta haigla töötajaid nende eest ning tagada antibiootikumide ratsionaalne kasutamine.
Kui Ida-Viru Keskhaigla 2003. aastal asutati, siis infektsioonikontrolli teenistust haiglas veel ei olnud, kuid professionaalne tegevus selles valdkonnas toimus siiski aktiivselt. Tollal korraldas ja koordineeris infektsioonikontrolli tööd hügieeniõde, aga alates 2005. aastast hakkas seda tööd juhtima nakkushaiguste arst. Paar aastat pärast seda, 2007. aasta sügisel, moodustati keskhaiglas eraldiseisev allüksus – infektsioonikontrolli teenistus. Sellest ajast saadik on teenistuse tegevus laienenud ja meeskonnaga on liitunud uued töötajad. Praegu töötab infektsioonikontrolli teenistuses neli inimest: infektsioonikontrolli teenistuse direktor dr Natalia Nikitina, vastutav õde Anna Aleksandrova, õde Anastassia Kuželko ja sekretär Piret Punt.
Teenistuse direktori Natalia Nikitina sõnul hakati Eesti haiglates moodustama infektsioonikontrolli teenistusi Euroopa Liidu tervishoiuasutuste eeskujul. „Paarkümmend aastat tagasi ei olnud Eesti haiglates veel mingit ettekujutust sellest, mida infektsioonikontrolli teenistus endast kujutab ja millised on selle täpsed ülesanded. Kuigi tegevuse areng ei toimunud üleöö, oli see siiski piisavalt kiire: hakati välja töötama juhendeid nakkuste leviku tõkestamiseks, desinfitseerimiseks, soovitusi haiglapersonali vaktsineerimiseks ja nakkuste kontrolli all hoidmiseks vajalike ennetusmeetmete rakendamiseks. Need tegevused aitavad täita põhieesmärki – kaitsta patsiente ja haiglapersonali,” ütleb dr Nikitina. Ta lisab, et praegu teevad keskhaigla kõik osakonnad koostööd infektsioonikontrolli teenistusega. „Lisaks kõigile meditsiiniteenistustele ja -osakondadele, kellega meie teenistus õlg õla kõrval töötab, nõustame aktiivselt ka tugiteenistusi erinevates küsimustes ja anname kasulikke soovitusi. Koroonaviiruse pandeemia on meile palju õpetanud, eelkõige otsustamiskiirust ja ennetusmeetmete olulisust,” konstateerib infektsioonikontrolli teenistuse direktor ja lisab, et just COVID-19 pandeemia oli tervishoiutöötajatele kui „hakkama saamise eksam“, mis on tänu spetsialistide kogemustele, teadmistele ja kohanemisvõimele väga hästi sooritatud.
Lisaks juba harjumuspärasele igapäevatööle tegeleb teenistus aktiivselt arendustegevuse planeerimisega. Näiteks on suurendatud koolitustundide arvu haiglatöötajatele infektsioonikontrolli meetmete tutvustamiseks, haiglas on viidud läbi auditeid, et selgitada välja valdkonnad, kus on veel palju arenguruumi. „Rohkem koolitustunde haiglatöötajatele ja haiglasisesed auditid aitavad muuta sisekeskkonna turvalisemaks nii patsientide kui haiglatöötajate jaoks. Selles seisnebki meie peamine eesmärk,” resümeerib dr Nikitina.