Haiglas tähistati õdede päeva

DSC0420Ida-Viru Keskhaiglas tähistati reedel (12.05) rahvusvahelist õdede päeva konverentsiga „Õdede hääl kõlavaks!" Konverentsi eel tunnustati parimaid õdesid ja hooldajaid.

Õdesid tervitasid Kohtla-Järve linnapea Ljudmilla Jantšenko, juhatuse esimees Tarmo Bakler, õendusjuht Alevtina Uustalu, koolitusjuht Olga Feldman, kolleegid Narva Haiglast, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidust ja Tallinna Tervishoiukõrgkoolist. Kõik esinejad rõhutasid õdede järjest suurenevat rolli ja tänasid õdesid nende tehtud töö eest!

Kohtla-Järve linnapea andis üle linna tänukirja pikaaegse staažiga ämmaemandale Viive Kallikule.
Haigla tunnustas parimatena viit õde, ühte ämmaemandat, ühte bioanalüütikut, ühte radioloogiatehnikut ja kahte hooldajat:
Jelena Kit – polikliiniline teenistus, õde
Olga Martšenko – EMO õendus, õde
Jevgenia Jegereva – funktsionaaldiagnostika, õde
Svetlana Pikalova – 3 kirurgia õendus, õde
Niina Bajeva – 2 kirurgia õendus, õde
Olga Pilitsina – patoloogia teenistus, vastutavbioanalüütik
Nadežda Vojeikina - sünnitusabi ja sünnituseelne õendus, ämmaemand
Julia Berzina – radioloogiateenistus, radioloogiatehnik
Ljudmilla Boitsenko – tuberkuloosi õendus, hooldaja
Ljudmilla Kangur – I sisehaiguste õendus, hooldaja
Meeneid ja lilli jagus ka teistele nominentidele.

Konverentsi osas rääkis Tallinna Tervishoiu kõrgkooli õppejõud Ivi Prits emotsionaalselt ja kaasakiskuvalt, kuidas me kõik saame olla mentoriks tulevasele õele, kuidas just isiklik kogemus paneb olukordi ümber hindama. Ühtlasi tegi ta ettepaneku koostööks, et kõrgkool koos tudengitega aitaks ette valmistada patsiendi info materjale ja selle käigus ühtlasi õpiks empaatilisemalt suhtuma erinevate patsientide erinevatesse raskustesse.

Sama kooli õe erilala tudeng Jelisaveta Blaško, kes töötab juba ka haigla erakorralise meditsiini osakonnas hooldajana, rääkis õe rollist tervislike eluviiside propageerimisel.

Erakorralise meditsiini osakonna õendusjuht Maie Türkson tutvustas enda tulevase magistritöö sisu – õdedevastane patsiendivägivald ja selle mõju. Ta viis selleks läbi küsitluse kõikide regionaal- ja keskhaiglate EMO õdede seas, mis on esimene omataoline Eestis. Türkson kutsus õdedepäeva motole vastavalt üles panna õdede hääl kõlama ka õdedevastase vägivalla teemal, mis on seni kui mitte maha vaikitud, siis vähemalt sordiini all olev teema.

I kirurgia õendusjuht Helle Peterson tutvustas samuti enda magistritöö teemat: Õdede töökorraldus ja selle mõju patsiendile. Kuna magistritöö on alles algusjärgus, siis tutvustas Peterson rahvusvahelisi andmeid ja selle põhjal võib eeldada, et Eestis ja meie haiglas saab nii mõndagi paremini korraldada.

Haigla õendusjuht Alevtina Uustalu tutvustas esimese aasta kokkuvõtteid koostööst Jõhvi Gümnaasiumiga: Aidates noortel teha valikuid. Meditsiini suund on Jõhvi Gümnaasiumis üks populaarsemaid ning õpingute, aga eriti praktikumide käigus leidus nii neid, kes said innustust elukutse valikuks meditsiinivaldkonnas, kui neidki, kes vastupidi jõudsid selgusele, et neid tervishoid ikka ei tõmba.

Rahvusvahelist õdede päeva tähistatakse Rahvusvahelise Õdede Nõukogu (ICN) poolt alates 1965. aastast Florence Nightingale'i (1820-1910) sünnipäeval, keda peetakse õenduse kutseala rajajaks.

DSC0352

Sinilillekampaaniaga soetatakse haigla taastusravi kliinikule invalift

sinilill 2Tänavu kevadel aitab sinilillesümboolika müügist kogutud tulu lisaks vigastatud veteranide toetamisele soetada Ida-Viru Keskhaigla taastus- ja hooldusravi kliinikule invalift basseini pääsuks.

​Sinilill on veteranide sümbol, millega saad ka Sina näidata, et märkad ja väärtustad nende panust. Kõigile, kes iga päev meie kaitsevõime tagamise eest seisavad, on see tunnustus suureks toeks.

Kõikjal Eestis aitavad sinililletoodete müügiga annetusi koguda Naiskodukaitse vabatahtlikud. Sinilillemärke ja käepaelu saab osta ka Selveri ja Rahva Raamatu kauplustes, Apollo raamatu- ja meelelahutuskeskustes, Olerexi teenindusjaamades, R-kioskites ja Tallinna lennujaamas, Nordica lendudel, T-pileti kassades Tallinnas ja Tartus ning koostöös Itellaga Smartpostiga ka www.annameau.ee kodulehelt.

Eesti veterani toetussümboli loomise idee sündis veteranide endi keskel veteranipoliitika väljatöötamise käigus 2012. aastal. Veteranid tõid eeskujuks eelkõige Suurbritannias, Kanadas ja Austraalias levinud kommet kanda veteranide austuseks punast mooniõit. Inspireerituna mooniõie kampaaniast ja Eesti Vabadussõja-aegsest laulust "Enne veel, kui kustub eha", pakkusid veteranid toetussümboliks sinilille.

Sinilillekampaania päädib veteranide päeva tähistamisega 23. aprillil.

Täiendavat informatsiooni leiab www.annameau.ee kodulehelt.

Koostöökogud toetasid lasteosakonnale infusiooniseadme soetamist

InfusomatSpaceReedel (03. märtsil) andsid Virumaa Koostöökogu ja Kirderanniku Koostöökogu esindajad lasteosakonnale 770 eurot infusiooniseadme soetamiseks. Annetust käisid üle andmas MTÜ Virumaa Koostöökogu juhatuse esimees Andrea Eiche ja tegevjuht Kadri Kuusmik ning MTÜ Kirderanniku Koostöökogu juhatuse esimees Margus Paalo ja tegevjuht Ülle Marits.

Lasteosakonna vanemarst dr Oksana Muhhina ja õendusjuht Oksana Tassinkevitš tänasid kõiki annetajaid ja koostöökogude esindajaid.

Soetatav infusiooniseade aitab patsiendi kaalu järgi automaatselt välja arvutada vajaliku rohu koguse ja seda doseerida. Doktor Muhhina selgitas, et tilguti automaatne dosaator muutub seda olulisemaks, mida väiksema kaaluga on patsient ehk lasteosakonnas on see väga vajalik seade, mis aitab rohtusid täpsemalt manustada ning vältida inimlikke eksitusi.

Tänavu on juba seitsmes kord, kui Virumaa Koostöökogu ja Kirderanniku Koostöökogu aastavahetuse seminaril korraldavad ka heategevusliku oksjoni, mille tulu on annetatud meie haigla lasteosakonnale. Varasematel aastatel on lasteosakonda toetatud mänguasjade, joonistusvahendite, söögitoolide, reguleeritavate voodite, palatitesse televiisorite mullu külmikute soetamisega.

Aitäh kõikidele annetajatele!

D751 DSC8963

D751 DSC8967

Nõukogu toetas kõikide varasematel aastatel algatatud projektidega jätkamist

D751 DSC5182Teisipäeval, 21. veebruaril toimus Ida-Viru Keskhaigla nõukogu koosolek, kus arutluse all olid IVKH 2016. aasta tegevuskavade täitmine ja majandusaasta auditeerimata majandustulemused, 2017. aasta tegevuskavad ja investeeringute kava ning IVKH funktsionaalse arengukava I etapi muutmine.

„Vaatamata aasta alguse keerulisele finantssituatsioonile suutsime aasta jooksul töö niimoodi ümber korraldada, et lõpetasime aasta väikese positiivse tulemiga,“ kommenteeris juhatuse esimees Tarmo Bakler eelmise aasta majandustulemusi. Ta lisas: „Positiivsed majandusnäitajad on eelduseks, et haigla saab kõik kavandatud tegevused ellu viia.“

Nõukogu toetas kõikide, juba varasematel aastatel algatatud projektidega jätkamist, sh Ahtme ja Järve esmatasandi tervisekeskuste rajamist, aktiivravikorpuse II ehitusjärgu, nakkushaiguste korpuse, keemiaravi ruumide ning lahustamiskeskuse väljaehitamist.

Käesolevasse aastasse on kavandatud (sh mullu algatatud) mitu meditsiinitehnika suuremat (maksumusega üle 32 tuh euro) investeeringut: arkoskoop, silmapõhja angiograaf, fakoemulsifikaator, endoskoopiliste uuringute komplekt, ultraheliaparaadid, ehhokardiograaf, täisdigitaalne lamedetektoriga ülesvõtte- ja läbivalgustusseade, kompuutertomograafi röntgentoru, monitorid ja keskjälgimissüsteemid, anesteesiatööjaam, hingamisaparaat ja koeprotsessor.

Haigla funktsionaalne arengukava on aluseks kavandatavate hoonete projekteerimisel. Seoses aktiivravikorpuse II ehitusjärgu ning nakkushaiguste (hiljem tuberkuloosi statsionaarse) ravikorpuse projekteerimisega tuli funktsionaalne arengukava I etapp viia vastavusse tegeliku voodimahu vajadusega, milleks esitati taotlus Sotsiaalministeeriumile. Ruumide täpsem jaotus ja funktsionaalsus määratletakse funktsionaalse arengukava II etapiga.

SA Ida-Viru Keskhaigla | Tervise 1, 31025 Kohtla-Järve | info@ivkh.ee