Videovastuvõtt – üks kaugvastuvõtu seni vähetuntud võimalustest

Pille Letjuka

Ülevaate videovastuvõttudest teeb kliiniline spetsialist, neuroloog dr Pille Letjuka

Telefonivastuvõttudega on patsiendid juba harjunud ning tegelikult need ka omaks võtnud. Seda viimast näitavad ilmekalt haigekassa poolt läbiviidavad kaugvastuvõttude tagasiside küsitlused. Selle käigus toovad patsiendid ise välja kaugvastuvõtu plussid – raha ja aja kokkuhoid, ei pea töölt ära küsima, nakatumisohu vähenemine. Samas uurib haigekassa patsientide käest aga ka seda, millist kaugvastuvõtu vormi (telefon, e-kirjavahetus, videokõne) nad eelistaksid tulevikus. Ning küllalt suur arv patsiente sooviks tulevikus kasutada videovastuvõtte.

Mis on videovastuvõtt ja mis on selle vormi plussid juba tavaliseks saanud telefonisuhtluse ees?

Videovastuvõtt toimub vastuvõtutoas, ainult et mitte polikliinikus, vaid virtuaalses keskkonnas. Vastuvõtutuppa siseneb esimesena patsient. Selleks on vaja kas ID-kaarti, smart-ID või mobiil-ID, koos kehtivate PIN koodidega. Juhendi, kuidas siseneda, saavad patsiendid kohe pärast videovastuvõtule broneerimist ning see on patsiendi jaoks tõesti lihtne. Kui patsient on sisenenud virtuaalsesse vastuvõtutuppa näeb seda arst oma töölaual ning ainult ühe klikiga siseneb ka tema. Ja vastuvõtt võibki alata.
Peamine videovastuvõtu eelis telefoniga rääkimise ees on loomulikult arsti ja patsiendi vaheline silmside. Lisaks emotsionaalsele poolele saab arst sel moel täiendavat informatsiooni patsiendi kehakeelest, näoilmest, saab paluda patsienti sooritada mingit liigutust, näidata haiget kohta jne. See tähendab ka patsiendi jaoks tulemuslikumat suhtlust.
Samas tuleb meeles pidada, et videovastuvõtt, nagu ka muu kaugvastuvõtt, on reeglina korduv vastuvõtt. Nii et aega esmaseks vastuvõtuks videovastuvõtuna patsient registratuuris endale ise broneerida ei saa.

Iga uus võib tunduda esmapilgul hirmutav, kuid need patsiendid, kes on videovastuvõtul osalenud annavad kogemusele vaid positiivseid hinnanguid.
Kokkuvõtteks julgustan videovastuvõttu kasutama, arste seda patsientidele pakkuma aga ka patsiente arstidelt antud võimalust küsima. Olen üpris kindel, et mõne aja möödudes on videovastuvõtt saanud meile sama omaseks kui praegu telefonivastuvõtt.

Hea tulevane tudeng! Sel sügisel saad õppida bioanalüütikuks Ida-Viru Keskhaiglas. Osale bioanalüütiku õppekava online-infotunnis 24.05.22

Anna Topkina bioanalüütik

Laboriteenistuse bioanalüütik Anna Topkina

Soovid teada lähemalt, kes on bioanalüütik? Millised on sisseastumistingimused? Kuidas toimub õppimine Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis või Ida-Virumaal? Miks valida just see eriala?

Nendele ja paljudele teistele küsimustele saad vastuse bioanalüütiku õppekava infotunnis! Ootame Sind osalema veebis 24. mail kell 14:00. Vajalik on eelregistreerumine: https://forms.office.com/r/XTC77fRyPc

Juhised infotunnis osalemiseks saadetakse e-kirja teel infotunni toimumise hommikul. Küsimuste korral palume võtta ühendust meiliaadressil .

Info õppekava kohta on kodulehel.

Vastuvõtt toimub 13.-29. juunil SAISis.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli koduleht

Sügisel algab bioanalüütikute väljaõpe Ida-Virumaal

Selle aasta sügisel hakkavad Ida-Viru Keskhaigla ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool välja õpetama bioanalüütikuid Ida-Virumaal. Kokku avatakse 14 õppekohta, nendest on 10 tasuta ja 4 tasulist kohta. Tegemist on rakenduskõrghariduse distantsõppega, mille nominaalkestus on 3,5 aastat. Õppetöö hõlmab teooriat ja praktikume. Teooriaõpe on üsna paindlik – suurt rõhku pannakse videoõppele ja elektroonsetele õppematerjalidele. Praktikume sooritatakse laborites kohapeal ning need põhinevad rühmatööl. Radiograafia ja bioanalüütiku osakonna juhataja Zinaida Läänelaidi sõnul on Ida-Viru Keskhaiglas bioanalüütiku praktiliste kogemuste saamiseks väga head tingimused. „Praktika oluline pool on anda kogemus reaalse töökeskkonna tingimustes, mis loob tudengitele kõik eelised bioanalüütikute tööspetsiifika paremaks mõistmiseks. IVKHs ei ole mitte õppeklassid, vaid igapäevaselt töötavad laborid, kus tudengid õpivad kasutama eriseadmeid, tegema uuringuid, töötama koos teiste erialade spetsialistidega“, sõnas Läänelaid.

Ida-Viru Keskhaigla laboriteenistuse direktor Urmas Tiivoja ja kvaliteedijuht Sergei Mihhailov täiendasid, et IVKH laboriteenistuse osalemine praktikabaasina annab võimaluse õppepraktikat läbi viia Eesti uuema töökeskkonna ja kaasaegsete seadmetega varustatud keskhaigla laboris. „Osalemine selles projektis on tõsine väljakutse keskhaiglale ja laboriteenistusele, samas see annab ainulaadse võimaluse osaleda tulevaste kolleegide erialaseks tööks ettevalmistamisel. Kaasaegne õpikeskkond kindlasti motiveerib pärast lõpetamist asuma tööle Ida-Viru Keskhaiglas“.

Laboriteenistuse bioanalüütiku Anna Topkina sõnul (pildil) on bioanalüütika õppeprogramm väga nutikas valik, millega on keeruline mööda panna, kui Sind paeluvad loodusained, tervishoid ja kiire töölesaamise võimalused. "Bioanalüütikute järele on kogu riigis väga suur nõudlus ja selle eriala omandamise järgselt on Sulle töökoht sisuliselt tagatud. See eriala sobib hästi ka neile inimestele, kes tahavad töötada tervishoiuvaldkonnas, aga verbaalsetele kontaktidele patsiendiga eelistavad rohkem eriseadmetega tööd ja analüüside tegemist".

Õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja lisas, et bioanalüütiku regionaalse õpe kaasaegne õpikäsitlus on kohalikule õppijale mugav, kuna võimaldab tänu paindlikule õppekorraldusele omandada kõrgharidust oma kodukohast lahkumata. „Uue eriala lisandumine annab oma kodukohas õppida soovivatele noortele rohkem valikuvõimalusi ning rohkem kohalikke noori jääb Ida-Virumaale elama ja töötama. Praktiliste oskuste omandamine keskhaigla laborites annab õppuritele eelise juba õpingute alguses siduda end haigla keskkonnaga ning tutvuda tulevase tööeluga. Samuti on see Ida-Viru Keskhaigla jaoks suurepärane võimalus panustada rohkem oma tulevaste töötajate väljaõppesse ning koolitada pädevaid erialaspetsialiste“, resümeeris ta.

Huvi radioloogiatehniku õppe vastu on tekkinud ka haigla töötajate seas

Anastassija Daniltšenko sünnitusosakonna hooldaja

Sünnitusosakonna hooldaja Anastassija Daniltšenko õpib radioloogiatehnikuks

Artikli esimeses osas saame teada radioloogiatehniku õppeprogrammi avamisest Virumaal, aga artikli teises osas viime läbi intervjuu sünnitusosakonna hooldaja Anastassija Daniltšenko’ga, kes on töö haiglas ühendanud õpingutega radioloogiatehniku erialal. Anastassija räägib meile, miks tekkis tal huvi just selle eriala vastu, mis talle õpingutes kõige rohkem meeldib, kas ta on oma erialavalikuga rahul ja millised on tema soovitused tulevastele tudengitele.

Eelmisel sügisel avati Virumaal programm radioloogiatehniku väljaõppeks

Tartu tervishoiukõrgkoolis avati eelmisel sügisel radioloogiatehniku eriala Ida- ja Lääne-Virumaal, et kindlustada regiooni haiglate vajadus nõutud spetsialistide järele. Meie haigla oli üks neist, kus pandi alus selle õppesuuna organiseerimisele regioonis. Peale selle sai Ida-Viru Keskhaigla üheks tulevastest radioloogiatehnikute õppebaasidest.

„Radioloogiatehnikud on nõutud kogu Eestis, kuid eriti suur nõudlus nende järele on Ida- ja Lääne-Virumaal,“ selgitab õenduse valdkonna projektijuht Alevtina Uustalu, viidates sellele, kui oluline on, et Tartu Tervishoiu Kõrgkool korraldab selliste spetsialistide väljaõpet just regioonis kohapeal.
„Meie maakondades on uus õppevaldkond suunatud nendele, kellel pole võimalik sõita õpingute ajaks Tallinna või Tartusse. Regionaalne õpe toimub suures osas Ida-Viru Keskhaiglas, aga ka Narva ja Rakvere haiglates.
Õppeprogramm võimaldab peamiselt distantsõpet, kuid 20 päeva semestris toimub õpe Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis kohapeal. Nominaalne õppeaeg on 3,5 aastat.“

„Võimalus läbida väljaõpe kodule lähemal suurendab tulevaste tudengite hulka. Loodame, et selle valdkonna õppebaaside loomine haiglate juurde tagab tulevastele radioloogiatehnikutele vastastikuse seose õppeasutustega ja soodustab edasist tööle asumist nendes haiglates. Juba õpingute ajal on tudengitel võimalik alustada tööd radioloogiatehniku abina,“ täiendab õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja.

Intervjuu radioloogiatehniku eriala esimese kursuse tudengi Anastassija Daniltšenko’ga

Miks valisite radioloogiatehniku eriala? Mis pakub õppetöös just kõige suuremat huvi?
Juba pikemat aega on mind saatnud väga tugev sisemine vajadus olla nõutud spetsialist tervishoiuvaldkonnas. Selle eriala puhul said määravaks kaks asjaolu: tihe vastastikune suhe patsiendi endaga ja see, et läbiviidavad protseduurid toimuvad arvutitehnika abil, mille vastu on mul alati suur huvi olnud. Erialavalikul oli minu jaoks suureks abiks keskeriharidus infotehnoloogia valdkonnas, tänu millele on õpingud minu jaoks kergemad. Mulle meeldib ka hästi korraldatud järjepidevus õppetöös – see, mille oleme läbinud teoorias, kinnistame kohe ka praktikas.

Kas võimalus õppida kodupiirkonnas mõjutas kuidagi ka Teie valikut? Oli see erialavalikul ehk peamine tegur?
Muidugi mõjutas mind selline võimalus. Mugav ja paindlik õppetöö korraldus ning võimalus õppida kodule lähemal mõjutasid minu valikut just selle eriala kasuks. Ei ütleks, et see sai eriala valikul just määravaks, sest olulisim on ikkagi valida eriala oma soovide ja akadeemiliste eelduste alusel, mitte aga õppehoone asukoha järgi. Ometi olid õppetöö vorm ja tingimused minu jaoks kindlasti mitte viimasel kohal.

Millal olete valmis radioloogiatehnikuna tööle asuma?
Minu suureks vaimustuseks saan alustada tööd radioloogiatehniku abina juba teisel kursusel. Ootan seda võimalust kannatamatult juba praegu, sest mida varem algab teooria ja praktika koostoime, seda parema tulemuse see annab.

Millised raskused võivad õppetöös ette tulla ja kuidas Te nendega toime tulete?
Juhtub, et erialast terminoloogiat on väga raske meelde jätta, eriti veel eesti keeles. Igapäevaselt meil kokkupuude paljude terminitega ju puudub. Seepärast kulub mul palju aega nende tõlkimisele ja pähe õppimisele, kuid minu otsust valitud eriala osas ei ole see mingil määral mõjutanud. Ka paljude keelevaldajate jaoks on erialane terminoloogia üsna raske. Küllap hakkan praeguseid raskusi meenutama nostalgiaga, nagu sageli öeldavat.

Kas soovitaksite seda eriala teistelegi, näiteks abiturientidele, kellel seisab erialavaliku tegemine veel ees, ja õppeprogrammide valik on ju nii suur?
Parim reklaam on isiklik kogemus. Olen oma valikuga väga rahul ja loodan, et tänaste gümnaasiumilõpetajate seas on palju neid, kes sooviksid saada radioloogiatehnikuks. Õppeprogrammide rohkus on ühelt poolt erialavalikul väga hea, teiselt poolt teeb valiku aga keerulisemaks. Mida enam erinevaid erialasid kõrgkoolid pakuvad, seda rohkem võib tudengitel tekkida kahtlusi oma valiku suhtes. Radioloogiatehniku väljaõppeprogramm on hästi läbi mõeldud: edukalt on ühendatud nii teooria kui praktika, erialast tööd on võimalik alustada juba õpingute ajal (väga kõrge tööle asumise protsent), võimalus on omandada väga kitsasuunaline, kuid ülimalt nõutud eriala. Mida siin veel tahta oleks?!

Tunnustasime parimaid õendus- ja hooldustöötajaid

27

Eelmisel nädalal, 12. mail tähistasime rahvusvahelist õdede päeva. Selle päeva raames korraldasime põneva sotsiaalmeediakampaania, mis kandis nime "Mida õed väärtustavad oma igapäevatöös?" ja selle eesmärk oli tutvustada keskhaigla perele ja meie virtuaalsele kogukonnale Facebookis õendus- ja hooldustöötajate väärtusi.

Täna, 16. mail toimus õdede päeva jätkuüritus, millel tunnustasime selle aasta parimaid õendus- ja hooldustöötajaid.

Parima töötaja tiitli sai üheksa inimest: iseseisva statsionaarse õendusabi õde Karina Walter, M3 sisehaiguste osakonna õde Jekaterina Fabritšnikova, EMO õde Maksim Niinep, 1. kirurgia õde Alesja Smirnova, ämmaemand Jevgenia Kravtšenko, patoloogiateenistuse bionalüütik-laborant Larissa Sakkart, füsioterapeut Aleksei Kirjanov, V RIO hooldaja Tatjana Postnova ja intensiivravi osakonna hooldaja Anna Shumila.

Lisaks nendele oleme tunnustanud ka õdede päeva nominente: endoskoopiaõde Jelena Mitina, silmaosakonna õde Ljubov Vassiljeva, M4 sisehaiguste osakonna õed Natalja Kuzmenkova ja Maria Lapkovskaja, 3. kirurgia õde Olga Belozerskaja, intensiivravi osakonna õde Ljubov Punger, M1 nakkushaiguste osakonna õde Tatjana Kuznetsova, operatsiooniõde Olga Liivamägi, fuktsionaaldiagnostikaõde Nadežda Jeras, pediaatriaõde Irina Šuljak, hambaraviõde Olga Potapova, sünnitusosakonna õde Julia Gromova, 2. kirurgia õde Jelena Kovalenko, ämmaemand Jekaterina Krõmskaja, 1. kirurgia hooldaja Olga Gorbunova, sünnitusosakonna hooldaja Julia Tolstenjova, EMO hooldaja Ljudmilla Volmerson, M3 sisehaiguste osakonna hooldaja Natalja Kolesnikova, 3. kirurgia hooldaja Irina Reutskaja ja iseseisva statsionaarse õendusabi hooldaja Kristina Ridnjak.

Samuti oleme tänasel üritusel pühendumusega töö eest tänanud hea teeninduse kuu kampaania võitjaid: hambakliiniku registraator Valentina Liinak ja garderoobi klienditeenindaja Irina Guljajeva (eelmise aasta võitjad) ning hambakliiniku registraator Natalja Karnauhhova ja Järve tervisemaja registratuuri klienditeenindaja Viktoria Babkina (selle aasta võitjad).

Õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja: "Mul on äärmiselt hea meel, et sellel aastal on parimate töötajate nimekirjas nii palju nimesid. Olen teie üle väga uhke. Oluline on rõhutada, et olenemata sellest, kas olete aasta töötaja tiitli saajad või nominendid, olete te parimad! Kindlasti on kõik keskhaigla töötajad seda tiitlit väärt ja ma loodan, et järgmisel aastal saame parimate töötajate nimekirja veelgi pikemaks teha. Aitäh, et armastate oma tööd ja näitate eeskuju teistele. Aitäh, et aitate patsientidel kiiremini terveks saada ja edasi elu nautida. Aitäh, et lööte kaasa keskhaigla tervishoiuteenuste kvaliteedi parendamisel ja patsientide rahulolu tõstmisel. Olgem alati samad usaldusväärsed, inimlikud ja tegusad!"

Õdede päeval korraldasime sotsiaalmeediakampaania "Mida õed väärtustavad oma igapäevatöös?"

Intensiivraviosakond

Pildil on intensiivravi osakonna töötajad.

12. mail tähistasime rahvusvahelist õdede päeva põneva sotsiaalmeediakampaania ja tordi söömisega.

Sotsiaalmeediakampaania kandis nime "Mida õed väärtustavad oma igapäevatöös?" ja selle eesmärk oli tutvustada keskhaigla perele ja meie virtuaalsele kogukonnale Facebookis õendus- ja hooldustöötajate väärtusi.

Organisatsiooni kontekstis saab väärtuste teemat jagada kaheks: organisatsiooni väärtused ja töötajate väärtused. Nii ühed kui teised peavad põimuma ja täiendama üksteist. Mida rohkem organisatsiooni ja töötajate väärtusi kokku langeb, seda atraktiivsemaks muutub organisatsioon tööandjana.

Õenduse ja hooldustöötajate kõige sagedamini mainitud väärtused: meeskonnatöö, usaldusväärsus, kompetentsus, patsiendikesksus, tänulikkus.

Ida-Viru Keskhaigla põhiväärtused on usaldusväärsus, inimlikkus ja tegusus.

Organisatsiooni ja töötajate väärtuste võrdlemise teel näeme nende vahel tugevat seost. Meie töötajad on parimad!

SA Ida-Viru Keskhaigla | Tervise 1, 31025 Kohtla-Järve | Privaatsusinfo