Toome teieni meie haigla kardioloogia vanemarst dr Olga Lapkovskaja ja Meliva töötervishoiuarst dr Toomas Põllu seisukohad ja soovitused, artikkel ilmus Postimees Tervis veergudel 27. märtsil 2026.  

Töötervishoiukontrollis avastatakse sageli varjatud südame-veresoonkonna haigusi.
Olulised näitajad on vererõhk, veresuhkur, kolesterool, kehakaal ja suitsetamine.
Riskide avastamisel suunab töötervishoiuarst patsiendi perearsti ja vajadusel kardioloogi juurde.

Tervisekontrolli minnakse sageli vaid kohustusest, kuid just seal võivad selguda elulise tähtsusega riskid, millest inimesel varem aimugi polnud. Eriti kriitiline on see meeste jaoks, kes muidu arsti juurde ei kipu.

Ida-Viru Keskhaigla angiograafia kabinet, fotol tööhoos õde Margarita Mikk. Foto: Maila Meldre.

Südame-veresoonkonnahaigused ei anna endast alati varakult märku, kuid nende esimesed ohumärgid tulevad sageli välja just regulaarses tervisekontrollis, tihti töötervishoiuvisiidil. Kardioloogi ja töötervishoiuarsti sõnul on see paljude tööealiste inimeste jaoks ainus regulaarne tervisekontroll, kus varjatud terviseriskid üldse avastatakse.

Kuna südame-veresoonkonnahaigused ei pruugi endast kohe märku anda, on väga oluline osata neid haigusi ennetada või varakult avastada, nentis Ida-Viru Keskhaigla kardioloogia vanemarst dr Olga Lapkovskaja.

Dr Lapkovskaja sõnul mängib töötervishoiukontroll suurt rolli haiguste avastamises, kuna sinna jõuavad ka need tööealised inimesed, kes oma tervist muidu regulaarset kontrollimas ei käi. Eriti hea on see just meeste tervisemurede avastamisel, sest mehed käivad naistega võrreldes vähem arsti juures.

Lihtsad mõõdikud reedavad ohu
«Südame-veresoonkonnahaiguste avastamiseks pole mingeid peeneid teste teha vaja. Piisab vererõhu, veresuhkru ehk glükoositaseme ja kolesterooli mõõtmisest. Lisaks annab tervise seisukorra kohta aimu ka liigne kehakaal või see, kas inimene suitsetab või liigtarvitab alkoholi,» rääkis vanemarst.

Meliva töötervishoiuarsti dr Toomas Põllu andmetel avastatakse kahel inimesel kümnest töötervishoiukontrollis mõni tervisemure, millest ta varem teadlik polnud. Pool juhtudest ongi südame-veresoonkonnahaigused.

Põld lisas, et näidud ei pea probleemi ilmnemiseks olema oluliselt üle normväärtuse. «Kui kellelgi on mitu aastat vererõhk näiteks piiri peal, on see juba selge vihje sellest, et südametervisega võib olla probleeme. Me ei pea ootama selle hetkeni, kuni tervis on päris käest läinud. Mida varem tegutseda, seda parem.»
Kui töötervishoiuarst avastab mõne mure, suunatakse patsient perearsti poole, kes määrab esmase ravi. Tõsisemate juhtude korral või kui haigus ravile ei allu, suunatakse patsient kardioloogi juurde. Tööandja ravikindlustuse olemasolu võimaldab täiendavaid uuringuid ja konsultatsioone teha sageli viivitamatult.

Eluaegne ravi
«Südame-veresoonkonnahaigused on sellised haigused, mida ravitakse terve elu. Kui inimesel on näiteks kõrge vererõhk ja talle kirjutatakse välja ravimid, siis enamasti peab ta neid võtma elu lõpuni,» sõnas dr Lapkovskaja, lisades, et kõrge vererõhk on Eesti inimeste seas levinuim südame-veresoonkonna probleem.

Küll aga ütlevad mõlemad arstid, et neid haigusi saab paljuski ennetada. «Kõik südame-veresoonkonna haigused on välditavad või edasilükatavad, kui nad ei ole just kaasasündinud. Haigusi saame ennetada ja kontrolli all hoida elustiilivalikutega,» sõnas dr Põld.

Arstide sõnul ei pea ennetamiseks tegema midagi keerulist. «Oluline on regulaarne füüsiline aktiivsus. Inimesed ei pea hakkama maratoni jooksma, vaid piisab sellest, kui end 150 minutit nädalas liigutada. Näiteks käia igal tööpäeval 30 minutit jalutamas või teha nädala jooksul kolm intensiivsemat trenni,» kirjeldas Lapkovskaja.

Dr Põld lisas, et piisab juba 6000 sammust päevas, kuid väga oluline on ka venitada ja ringutada. «Üle 50 minuti ei tohiks inimene paigal istuda. Seega on hea aeg-ajalt püsti tõusta ja venitada. Panen seda südamele ka kontoritöötajatele, kes muidu päevas palju istuvad.»

Mõlema arsti sõnul ei tohi tähelepanuta jätta ka kvaliteetset, 7-8-tunnist ööund, mis on seotud ka üldise heaolu ja vaimse tervisega.

Nulltolerants suitsetamisele
Siiski on üks tegevus, mida kardioloog inimestel teha keelab. «Ma ei väsi kordamast, et suitsetamisele on täielik nulltolerants. See kahjustab meie veresooni, südant ja kopse nii tugevalt,» ütles Lapkovskaja. «Ärge suitsetage, ärge ostke endale neid suitsupakke või e-sigarette, seda pole vaja.»
Tööandjad saavad inimeste südametervisesse panustada eelkõige kohustusliku töötervishoiukontrolli kaudu. Dr Lapkovskaja hinnangul on see lihtsaim viis töötajate tervisesse panustamiseks, millele järgnevad sporditoetused. Samuti on oluline jälgida tööaja kestvust ja stressitaset.

«Normaalne töökoormus on väga oluline. Ületöötamine põhjustab palju terviseprobleeme, nii füüsilisi kui ka vaimseid. Tööandja ei tohi nõuda oma töötajatelt ületööd,» sõnas Lapkovskaja.

Dr Põld toonitas pauside olulisust: «Iga uus tööasend on parem kui eelmine. Mida rohkem me asendit muudame ja liigume, seda parem see meie kehale on. Sagedased lühikesed pausid on tervisele kasulikumad kui 20-minutiline paus iga nelja tunni tagant.»

Artikkel on kättesaadav tellijatele ja asub siin lingil: https://tervis.postimees.ee/8441644/tunned-end-tervena-kaks-inimest-kumnest-saab-tooarsti-juures-sokeeriva-uudise