В связи в действующим в государстве чрезвычайным положением
Ида-Вируская Центральная Больница прекращает:
плановое стационарное лечение, в т.ч. операции, с 17 марта и
плановые амбулаторные приемы в поликлиниках с 18 марта (первоначально до 31 марта).

О возможных исключениях, в т.ч. внеплановых приемах врачей-специалистов, будет сообщено дополнительно.
С пациентами, чей амбулаторный прием будет отменен, свяжутся по поводу организации их дальнейшего лечения.
Больница продолжает прием всех экстренных пациентов и проведение нетерпящих отлагательства процедур, в т.ч. диализ и проведение химиотерапии для пациентов, у которых диагностирована онкология.

Valitsus kuulutas seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse tõenäolise Eesti-sisese leviku laienemisega riigis välja eriolukorra. Eriolukord kehtib 1. maini 2020, kui valitsus ei otsusta teisiti.

Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks on valitsus otsustanud kehtestada Eestis eriolukorra ning rakendada erimeetmeid, sh:

Sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes hakkab kehtima külastuskeeld.

Täname mõistva suhtumise eest!

Ida-Viru Keskhaigla on üks neljast haiglast, mis valmistub koroona viiruse leviku korral patsientide vastuvõtuks.

Meie laboriteenistus täiendas teostatavat laboritestide valikut ja lisandus võimalus analüüsida SARS-CoV-2 koroonaviiruse kahtlusega haigetelt võetud proovimaterjali.
Neid proove võetakse reaalse haigusekahtluse korral kas ohupiirkondades viibinud inimestelt või teadaoleva haigega kontaktis olnud isikutelt.

Proove võtab kiirabitöötaja patsientide kodudes, proovi ei saa anda perearsti juures ega haigla protseduuride toas.

Haigla on valmis esimeste haigete paigutamiseks haiglasse. Kui hospitaliseerimise vajadus kasvab, vähendatakse plaanilist tööd ja vastavalt kriisikavale korraldatakse haigla töö ümber.

11. märtsi seisuga oli kogu Eestis diagnoositud COVID-19 haigus 17 inimesel, kellest ükski ei ole vajanud haiglaravi. Ida- ja Lääne-Virumaal ei ole seni tuvastatud ühtegi koroonahaiget patsienti.

Koroona viirusehaiguse juhtude ja analüüside tulemuste kohta annab informatsiooni Terviseamet.

Ida-Viru Keskhaigla sai eelmisel nädalal Haigekassalt otsuse insuldipatsiendi raviteekonna pilootprojekti rahastamise jätkamise kohta. Uusi lahendusi otsitakse eelkõige aktiivravi järgsele perioodile patsiendi kiiremaks naasmiseks tavaellu, tüsistuste ning kordusinsultide vältimiseks.

„Me tahame selle projektiga muuta insuldijärgset raviteekonda patsiendile ja tema lähedastele arusaadavamaks ja sõbralikumaks ning kõiki osapooli vajalikul ajahetkel kaasavaks“, ütles neuroloogia vanemarst Katrin Põld.

Insuldi projekt on keskendunud ägeda ravifaasi järgsele perioodile, kus inimene peab eluga edasi minema. Rohkem kui meditsiin, määravad inimese käekäigu tema iseseisev, sh logistiline toimetulek, töövõime, kaasuvad tunnetuslikud ja vaimsed probleemid. Sel etapil ei ole niivõrd oluline enam haigla aktiivravi võimekus, vaid koostöö taastusravi asutuste ja perearsti keskustega, kogemusnõustajate, sotsiaaltöötajate, insuldi üle elanud patsiendi lähedaste ning laiemalt kogukonnaga.

IVKH juhatuse esimees Tarmo Bakler täpsustas: „Kui Tallinna, Tartu või Kohtla-Järve haiglates osutatakse aktiivravi ühtse standardi järgi, siis pärast haiglast väljakirjutamist võivad igal piirkonnal olla omad eripärad. Sotsiaalset tugivõrgustikku kaasav pilootprojekt aitab välja selgitada ja insuldi üle elanud patsiendi ravis arvestada Virumaa piirkonna eripäradega.“

Insuldi pilootprojekt näeb ette raviteekonna arusaadavamaks muutmist, tulemusnäidikute juurutamist ning rahastamismudeli muutmist. Kuna tegemist on pilootprojektiga, siis projekti käigus võib selguda, et teoreetiliselt kavandatud lahendused praktikas ei toimi, mis on samuti väärtuslik info.

„Pilootprojekti II etapis soovime saada kinnitust hüpoteesile: Kui patsiendi ja tema lähedaste vajadused ongi seatud ravi prioriteediks ja me juhime patsiendi teekonda osapooli kaasavalt, siis on järgnevalt vähem kordusvisiite EMOsse, vähem kordushospitaliseerimisi ja võimalik, et ka vähem kordusinsulte“, ütles dr Põld. Ta lisas: „Projekti käigus testitakse uudseid digilahendusi, mis mõõdavad patsiendikeskset tervisetulemit ning muudavad patsiendi raviteekonna info kogu raviprotsessi kestel kõigile osapooltele kättesaadavaks.

Aeg on aju: õppusel harjutati, et aeg patsiendi haiglasse jõudmisest kiire ravi (trombolüüsi) alustamiseni oleks võimalikult lühike.  Paremal neuroloogia vanemarst Katrin Põld.

Kui sa ei ole tulnud nakkuspiirkonnast ja sul ei ole olnud isiklikku lähedast kontakti koroonaviirusesse nakatunud (nähtavate haigussümptomitega) isikuga, siis ei ole sinul põhjust muretseda koroonaviiruse pärast!

Kui kahtlustad, et oled nakatunud uude koroonaviirusesse:

Kui oled viibinud viiruse levikupiirkonnas ja 14 päeva jooksul peale reisilt saabumist on sul tekkinud palavik, köha või hingamisraskused, tee järgmist:

1. Alati kontakteeru esmalt telefoni teel oma perearstiga või küsi nõu perearsti infoliinilt 1220 või kontakteeru kiirabiga numbril 112. Teavita arsti ja kiirabi oma hiljutisest koroonaviiruse levikupiirkonnas viibimisest ja Eestisse saabumisest. Sealt saad juhised, kuidas edasi käituda.
2. Viibi siseruumides ja väldi kontakte teiste inimestega.
3. Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti.
4. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvart), mitte paljast kätt.
5. Kui jõuad tervishoiuasutusse, võidakse sulle anda mask. See on haiglatöötajate ja teiste inimeste kaitsmiseks.

Kui sa oled viibinud viiruse levikupiirkonnas ja sul ei ole sümptomeid, tee järgmist:

1. Jälgi oma tervist 14 päeva jooksul ja palaviku, köha või hingamisraskuste tekkimise korral kontakteeru telefoni teel koheselt arstiga.
2. Kui võimalik, püsi kodus (kasutades kodus töötamise võimalust) ja ära mine kooli.
3. Võimalusel väldi ühistransporti ja rahvarohkeid avalikke kohti.

Rohkem infot leiad Terviseameti koduleheküljel
https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus