Reedel, 24. juulil külastas tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev Ida-Viru Keskhaiglat. Visiidil tutvus minister haiglaga ning kohtus ka välisriikidest Eestisse tööle asunud arstidega, et viia end igakülgselt kurssi nö võõrarstide temaatikaga.

„Täna on palju selgusetust– eriarvamused on isegi kokkulepitud reeglite, seaduse ja määruse, tõlgendamisel“ tõi minister esile aastatega eskaleerunud võõrarstide probleemi ühe tahu.

Kolmandatest riikidest saabuvate arstide teema on teravalt tõstatanud eelkõige meedikute erialaliidud eesotsas arstide liiduga. Nende väitel olevat arstiks saamise tingimused Tartu Ülikoolis õppijaile raskemad kui sissetulnud arstidele, mille põhjal on tehtud üldistus justkui võõrarstid ohustaksid siinse ravikvaliteedi taset.

Tervise- ja tööminister Vassiljev kinnitas, et kõikide uuringute põhjal on Eesti ravikvaliteet kõrgel tasemel.

Eestist arstide lahkumist arvestades on teiselt poolt siia tulevatel arstide oma roll selles süsteemis ja kindlasti ei ole eesmärgiks võõrarstide välistamine. Täpsustamist vajab, millistel tingimustel nad Eestis töötada saavad. Minister lubas endapoolset ettepanekut tutvustada asjaosalistele augustikuus.

„Ma loodan, et lahendus saab olema mõistlik ja ratsionaalne, olukorda arvestav ja kõigile vähemalt vastuvõetav,“ jäi minister võimalikest muutustest rääkides napisõnaliseks. „Kindlasti on eesmärgiks sätestada olukord selgemalt“ lisas ta.

„Vähe on neid riike, kes suudavad patsientide nõudlust katta ainult enda riigis koolitatud arstidega“ ei pidanud IVKH juhatuse esimees Tarmo Bakler Eestis kujunenud olukorda erakordseks rõhutas selguse vajalikkust kogu süsteemi jaoks.

IVKH jaoks on võõrarstide värbamine „tuttav“ teema alates 2007-ndast aastast. Sellest ajast on haiglasse saabunud u 40 ja tänaseni töötab 32 mitte Tartu Ülikooli diplomiga arsti.

„IVKH kogemustest lähtuvalt oli ca kümmekond aastat tagasi võõrarstide suhtes seda skepsist rohkem,“ viitas Bakler inimestele omasele umbusule millegi uue suhtes, mis vahetute kogemuste omandamisega kaob.