Järve tervisemajas toimus kohtumine tervise- ja tööministri Tanel Kiigega

Kiik Kariis Verhovskaja

Vasakult: tervise- ja tööminister Tanel Kiik, ülemarst dr Toomas Kariis, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja. Pilt: Tanel Kiige Facebooki leht.

Eelmisel nädalal külastas Järve tervisemaja tervise- ja tööminister Tanel Kiik, kelle võtsid vastu keskhaigla juhatuse liikmed Toomas Kariis ja Ksenia Verhovskaja ning tutvustasid ministrile Järve tervisemaja ja rääkisid raviasutuse igapäevasest tööst. Pärast väikset eksursiooni toimus nõupidamine, millel arutati koroonakriisi eskaleerumise tõenäosust ja järgmisteks viiruspuhanguteks valmistumist ning tähtsamaid investeeringuvajadusi. Samuti oli olulisteks teemadeks psühhiaatriakorpuse rajamine, välisarstide tööle võtmise võmalused, meditsiinilise abi osutamine Ukraina sõjapõgenikele.

Ukraina sõjapõgenike haiglasse pöördumiste arv kahe nädalaga neljakordistus

Ilja Smirnovi pilt Natalya IsayevskaDoktor Natalya Isayevska. Foto autor: Ilja Smirnov, Postimees

Ida-Viru Keskhaigla osutab Ukraina sõjapõgenikele erakorralist meditsiinilist abi Ahtme üksuses (Ilmajaama 12) ja teostab üldist tervisekontrolli Järve tervisemajas Järve üksuses (Ravi 10d). Üldist tervisekontrolli saab teha iga päev. Vastuvõtuajad: E,K,R kell 14.00-16.00 ja T,N kell 11.00-13.00.

Üldise tervisekontrolli teostamise eesmärk on saada ülevaade sõjapõgeniku tervise seisundist, teha nakkuskontrolli uuringud, vajadusel vaktsineerida, planeerida edasine ravi (sh vajadusel kutsuda tagasi korduvvisiidile, suunata teise eriarsti või perearsti juurde) ning väljastada ravimiretseptid.

Ukraina sõjapõgenike haiglasse visiitide arv on märkimisväärselt suurenenud. Kui paar nädalat tagasi, kui olime hakanud neile meditsiinilisi teenuseid pakkuma, oli esmaste pöördumiste arv umbes 5-6 päevas, tänaseks on pöördumiste arv neljakordistunud. Alates 7. märtsist kuni tänase päevani oleme Järve tervisemajas vastu võtnud pea 200 ukrainlast. Tervisekontrolli tegeva arsti dr Natalya Isayevska sõnul käib tema vastuvõttudel peamiselt noori emasid koos oma lastega. Vanemaid inimesi näeb ta tunduvalt harvem. „Lõviosa Ukraina sõjapõgenikest, kes käivad Ida-Viru Keskhaiglas tervist kontrollimas, on noored emad vanuses 30-40a. koos oma lastega. Teeme tervisekontrolli alla 18. aastastele lastele umbes 50%-l pöördumiste juhtumitest. Samuti on sagenenud rasedate naiste pöördumised". Doktor Isayevska lisab, et peale tervisekontrolli on seni tekkinud vajadused suunata inimesi edasi perearstide ja eriarstide juurde ning suurem osa sõjapõgenikest vajab neuroloogi, onkoloogi, günekoloogi, ortopeedi abi. „Ukraina inimesed vajavad erinevate spetsialistide konsultatsioone ja abi, iga juhtum on individuaalne. Täiskasvanuid suuname vajadusel otse eriarstide juurde, laste tervisemuredega tegelevad esmalt perearstid, kes pärast suunavad neid eriarstide juurde. Ida-Virumaal võiks kindlasti olla rohkem perearste, kes võtaksid Ukraina sõjapõgenikke vastu", kommenteerib doktor.

Doktor Isayevska peab oluliseks mainida, et väga paljudel Ukrainast tulijatel on laostatud närvisüsteem ja nende inimeste suhtes peavad arstid olema eriti kannatlikud ja vastutulelikud. „Paljude inimeste emotsionaalne seisund on teatud põhjustel löögi saanud ning meie arstid ja tervishoiutöötajad mõistavad seda väga hästi ja teevad omalt poolt kõike, et osutada Ukraina sõjapõgenikele vajalikku meditsiinilist abi ja toetada neid moraalselt", nendib Isayevska.

Tutvustasime Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni liikmetele IVKH-d

Keskerakonna Riigikogu fraktsioon

Vasakult: Dmitri Dmitrijev, IVKH nõukogu esimees Valeri Korb ja juhatuse esimees Tarmo Tohver, Natalia Malleus, Kaido Höövelson

​Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni liikmed külastasid meid järgnevas koosseisus: Kaido Höövelson, Natalia Malleus, Dmitri Dmitrijev, Oudekki Loone. Lisaks nendele on meid külastanud Kohtla-Järve linnapea Toomas Nael ja Jõhvi Keskerakonna osakonna juht Aleksei Naumkin.

Külalised võtsid vastu nõukogu esimees Valeri Korb ja juhatuse esimees Tarmo Tohver.

Kohtumise eesmärgiks oli tutvustada keskhaigla tegevusi, rääkida koroonapandeemiast tingitud kriisist, arutada Ukraina kriisi ja selle võimalikke mõjusid IVKH tööle, tutvustada koostööprojekte õppeasutustega ning otsida koos lahendusi psühhiaatriakliiniku ehitamiseks Ahtme aktiivravikompleksi territooriumil (Tarmo Tohver tutvustas projekteerijate tehtud tööd psühhiaatriakliiniku ruumiprogrammi osas).

Korraldasime neuroloogia- ja psühhiaatriaresidentidele unemeditsiini õppepäeva

Unemeditsiini õppepäev 18.03.22

Eelmise nädala lõpus käisid neuroloogia- ja psühhiaatriaresidendid unemeditsiini õppepäeva raames meie juures. Õppepäeva eesmärk oli tutvustada residentidele unemeditsiini iseärasusi, sh unehäireid ning nende diagnostika- ja ravimeetmeid. Selle ürituse moderaator oli neuroloogia vanemarst dr Katrin Põld. Esitlusi on teinud ka vaimse tervise õde Jekaterina Tolmacheva, MTÜ Eesti Unemeditsiini Seltsi juhatuse liige, Tallinna Tehnikaülikooli teadur Moonika Viigimäe ja Tartu Ülikooli ortodontia kaasprofessor dr Triin Jagomägi (osales veebiülekande teel).

Unemeditsiini õppepäeva esimeses pooles rääkis doktor Põld uneuuringutest, nende näidustustest ja tulemuste tõlgendusest. Muuhulgas pajatas ta köitvalt liigunisuse häiretest, unetusest, parasomniatest (uneskäimisest) ja uneaegsetest liigutushäiretest.

Vaimse tervise õde Jekaterina Tolmacheva tegi ülevaate kognitiiv-käitumuslikust psühhoteraapiast, mida rakendatakse eelkõige depressiooni ja ärevushäirete raviks.

Teadur Moonika Viigimäe ja kaasprofessor Triin Jagomägi jutustasid uneaegsetest hingamishäiretest ning dr Jagomägi tegi süvaülevaate uneaegsete hingamishäirete ravist ortodondi vaatevinklist.

Lõunavaheajal toimus väike ekskursioon M5 neuroloogiaosakonda.

Doktor Põllu sõnul läks õppepäev produktiivselt ning residendid osalesid aktiivselt ühisaruteludel. "Unemeditsiini teoreetilist õpet saavad residendid stuudiumi jooksul väga vähe ja meil on hea meel, et saame pakkuda residentidele kompetentset ülevaadet nii spetsiifilisest valdkonnast. Loodame, et see tekitab noortes arstides huvi meid külastada ka edaspidi", jagas doktor Põld.

Jõhvi Gümnaasiumis toimus simulatsiooniõpe, millel tutvustati abiturientidele kiirabitööd ja harjutati esmaabi andmist

Simulatsiooniope Johvi Gumnaasiumis 2

Jõhvi Gümnaasiumis toimus sisukas simulatsiooniõppepäev, millel IVKH arst dr Aleksandra Šilova (pildil auto ees esimene) ja Karelli kiirabi tehnik Anton Golubev (pildil autos) tutvustasid abiturientidele kiirabitööd ja esmaabi andmise protsessi. Päev algas kiirabiauto näitamisega kooli hoovis ja pärast seda toimus loeng, mille käigus oli õpilastel võimalus täita praktilisi ülesandseid klassiruumis.

Kiirabiautos näitasid simulatsiooniõppe läbiviijad õpilastele meditsiinivarustust - EKG aparaati, defibrillaatorit (elustamisaparaati), lahaseid. "Näitasime lastele ravimikohvri sisu ja arutasime õpilastega, mida mis puhul kasutada. Vaatasime kommunikatsioonvarustusena kasutatavat tahvelarvutit ja raadiot ning selgitasime, kuidas häirekeskus jaotab kiirabi väljakutseid. Arutasime kutsungite prioriteete, ajalisi kriteeriume ja olukordi, kui tuleb kiirabiautole anda teed. Samuti mängisime läbi patsiendi transpordivõimalused, kus mina olin patsiendi rollis", jutustas doktor Šilova.

Teine osa toimus klassiruumis, kus õpilased jaotati 3 väiksesse rühma ja korraldati ajurünnak järgnevatel teemadel:

1) traumad (põletused, luumurrud, haavad ja verejooksud) ja nende esmaabi;

2) teadvuseta inimese abistamine;

3) kodune apteegikoti sisu ja kasutamine.

"Trauma töötoas arutasime koos, mida teha põletuse korral - kuidas vähendada kahjustust, mida haavale panna, mida mitte. Edasi arutasime haava sidumist ja verejooksu peatamise võimalusi. Järgnevalt õpetasime abiturientidele kipsi asetamist ning õpilased said üksteise peal kipsi asetamist harjutada. Jooksvalt arutasime alternatiivseid võimalusi jäseme lahastamiseks looduses viibimisel".

"Teadvuseta patsiendi puhul oli meil kasutuses 2 mannekeeni, kelle peal harjutasime patsiendi käsitluse algoritmi ja südamemassaaži. Samuti harjutasime kannatanu puhkeasendisse keeramist".

"Viimasena arutasime, miks on oluline hoida kodus apteegikott ja mida see peab sisaldama. Õpilased koostasid oma teadmiste põhjal koduse apteegikoti ravimite ja muude tarvikute nimekirjad ja jagasid teistele oma arvamusi sellest, mida on apteegikotis vajalik. Seejärel aitasime õpilastel kodust apteegikotti õigesti komplekteerida", resümeeris doktor Šilova ja lisas, et simulatsiooniõpe oli abiturientidele kasulik ja kaasahaarav.

SA Ida-Viru Keskhaigla | Tervise 1, 31025 Kohtla-Järve | Privaatsusinfo