Õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja

Tartu Ülikooli Kliinikumis toimus arutelu, millel haiglate esindajad rääkisid patsientide nõukodade tegevustest ja arengusuundadest.

Haiglate juurde loodud patsientide nõukoda on patsientide ja nende lähedaste esindusorganisatsioon, mis tegutseb vabatahtlikkuse alusel ning nõustab haigla juhtkonda ja töötajaid inimkeskse tervishoiuteenuse arendamiseks, patsientide haiglakogemuse parandamiseks, patsientide ning haigla töötajate koostöö edendamiseks ja tervishoiuteenuse osutamisel tulenevate probleemide lahendamiseks. Patsientide nõukoja liikmeteks on patsiendid või nende lähedased, kes on kokku puutnud haigla tervishoiuteenustega ning kellel on läbi oma kogemuste soov panustada haigla tervishoiuteenuste arendamisse ja inimkesksamaks muutmisesse. Patsientide nõukoda arutab ja teeb ettepanekuid patsiendi tervise hoidmiseks, ravikeskkonna ja -teekonna kujundamiseks, patsiendi vaates protsesside kujundamiseks ning haigla võimalusteks patsientide võimestamises.

Eestis on praegu patsientide nõukojad asutatud viie haigla juurde – Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Kuressaare Haigla, Pärnu Haigla ja Viljandi Haigla. Ida-Viru Keskhaigla on huvitatud patsientide nõukoja kokku kutsumisest ning selleks oleme saanud sisendeid 20. mail 2022 kohtumisest eelnimetatud Eesti viie haigla patsientide nõukodade esindajatega. Meil on tugev soov saada läbi patsiendi vaate sisendeid ning tagasisidet meie haigla patsientide rahulolu mõjutavate tegevuste ja tegurite kohta. Patsiendivaadet arvestades nähakse tervishoiuteenust laiemalt ning aidatakse kaasa selle igakülgsele arendamisele.

Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv ütles kohtumisel, haigekassa soov on näha kõikide haiglavõrgu arengukava haiglate juures töötamas patsientide nõukoda. Hetkel haiglad ise toetavad patsientide nõukodasid organisatoorsetes küsimustes – koosolekute ettevalmistamine ja nende protokollimine ning haigla välisveebis tegevuse kajastamine.

Foto autor: Kai Habakukk, Jõhvi Gümnaasium

Jõhvi Gümnaasiumi 10. klassi õpilased käisid koos Ida-Viru Keskhaigla ravitöö korralduse teenistuse administratiivspetsialisti Tuuli Truupõlluga õppereisil Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis. Õppereisi põhiline eesmärk oli tutvuda kõrgkooli simulatsioonikeskusega, kus gümnasistidele näidati sünnituse simulatsiooni, mille käigus oli õpilastel võimalus kokku puutuda tööelus juhtuda võivate olukordadega ja õppida neile õigesti reageerima. Näiteks said kõik huvilised harjutada sünnituse vastuvõtmist, millega aitas simulatsiooni tutvustanud ämmaemand. Õppereis oli gümnasistidele väga kasulik, nad said täiendada oma teoreetiliste teadmiste pagasit ning proovida oma kätt praktilisi oskusi nõudvate olukordade lahendamisel. 

Koostöös Jõhvi Gümnaasiumi ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolliga arendasime Jõhvi Gümnaasiumi gümnasistidele välja valikainemooduli „Meditsiin ja tervishoiualused“.

Esimese aasta baaskursuse käigus antakse õpilastele üldteadmisi Eesti tervishoiusüsteemist, arstikutsest, meditsiinieetikast, õendus- ja hooldustööst, radioloogilistest uuringutest ja laborimeditsiinist. Teisel aastal on rõhk arstlikel erialadel. Räägime kirurgiast, sisehaigustest, anestesioloogiast, erakorralisest meditsiinist, nakkushaigustest. Esimesed kaks kursust lõppevad praktikumidega. Esimesel aastal toimub haigete põetuspraktika, mille jooksul on õpilastel võimalus olla abiks meie õendus- ja hoolduspersonalile. Teise aastal pakume noortele vaatluspraktikat haigla erinevates osakondades. Nii esimese kui teise õppeaasta lõpus osalevad õpilased silmaringi avardatavatel õppekäikudel. Lõpuklassis pakutaval kolmandal kursusel osalevad enim motiveeritud õpilased. Kursuse fookus on anda abiturientidele keskhaigla tööst veel sisukam ülevaade ja võimalus osaleda üritustel, näiteks doonoripäeval, töövarjupäeval, lisakoolituspäevadel ja karjäärinädalal.

Alates 31.05.22 muutus COVID-19 riskitase roheliseks ehk madalaks.

Millega tuleb patsiendil arvestada?

Vastavalt keskhaiglas kehtivale juhendile "Töökorraldus pandeemia tingimustes" madalal riskitasemel ei ole kirurgilise maski kandmine patsiendile statsionaaris, päevaravis ja ambulatoorsel vastuvõtul kohustuslik, aga me soovitame siiski nakkusohutuse kaalutlustel keskhaigla ruumides kirurgilist maski kanda.

Madalal riskitasemel testitakse patsienti COVID-19 suhtes SARS-CoV-2 PCR testiga ainult nakkuskahtluse korral raviarsti ja/või infektsioonikontrolli dokumenteeritud otsusel.

Erakorraliselt hospitaliseeritud patsiendile tehakse SARS-CoV-2 PCR test nakkuskahtluse korral raviarstidokumenteeritud otsusel.

Madalal riskitasemel patsientide külastamine ja saatmine toimub järgmistel tingimustel: külastajal/saatjal ei ole repiratoorseid haigusnähte, reeglina võib patsienti külastada korraga 2 külastajat, külastuse aeg on statsionaaris ja hooldekeskuses kuni 1 tund.

Insuldiäpi tutvustus taastusravi- ja õendusabikliiniku töötajatele

Insuldiprojekti kavandamisel uuringutega tutvudes saime kinnitust, et õenduspõhine nõustamine ja toetus raske astmega insuldipatsiendi lähedastele akuutravil ja selle järgses perioodis võib teha haige lähedastele kohanemise uudse situatsiooniga valutumaks ning aitab luua konstruktiivset ning usalduslikku suhet ravimeeskonnaga. Uuringutes on jõutud järeldusele, et õenduspõhised sekkumised lähedastele vähendavad lähedaste koormust ja tõstavad nende elukvaliteeti. Lähedasel, kes hooldab rasket haiget kodus, on vaja haige kroonilise raske seisundiga toimetulekuks head kontakti patsiendi ravimeeskonnaga, ühtlasi ka teadmisi ja oskusi, mida tal eelnevalt ei ole olnud. Patsientide viibimine akuutravil on tänapäeval suhteliselt lühiajaline ning kokkupuude tervishoiutöötajatega ning nende poolt edastatav info patsiendi edasise hooldamise ja taastamise kohta jääb lähedasele, olukorra keerukust arvestades nö pinnapealseks ning ununeb kergesti. Seega oli vaja luua ja testida uusi töömudeleid raskete insuldihaigete lähedaste kaasamiseks ja võimestamiseks.

Insuldiprojekti raames arendasime koos partneriga Cognuse OÜ raske isheemilise insuldiga patsiendi koduse hooldamise toetamiseks mobiilirakenduse, millesse integreerisime patsiendi õendus-hooldustoiminguid ja kodust taastusravi toetavad õppevideod. Õppevideod valmisid koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskusega. Mobiilirakenduse eesmärgiks on toetada patsiendi lähedast kodukeskkonnas abistamisel õendus-hooldus- ja koduse taastusravi (toitmine, nahahooldus, asendiravi jms) toimingutes.

Rakendus toimib sedasi, et patsiendi raviarst või insuldiõde määrab rakenduses konkreetse patsiendi spetsiifikat arvesse võttes konkreetsed protseduurid, mida lähedane saab kasutada. Lähedane laeb nutiseadme olemasolul rakenduse endale nutiseadmesse, registreerib end kasutajaks ning hakkab protseduure teostama. Protseduuridele on peale loetud eesti- ja venekeelne tõlge (vastavalt eelistatud keelele), samuti on olemas ka subtiitrid mõlemas keeles. Patsiendi lähedane teeb vajalikud protseduurid läbi ning lõpetab seansi, misjärel on võimalus läbi rakenduse anda tagasisidet patsiendi enesetundele või seisundile protseduuri tegemise hetkel või lõppedes. Tagasiside ja rakenduse kasutamise kokkuvõtteid ning ülevaateid näeme isikustamata kujul läbi mixpanel'i, mis annab võimaluse monitoorida rakenduse kasutust, kasutusmugavust, protseduuride kasutust.

Põhiline kasu on ikka see, et patsiendi lähedane oleks toetatud ja piisavalt informeeritud, julgestatud ning et patsiendil läheks kodus hästi.

Tekst: insuldiprojekti juht Evelin Kruusalu (pildil paremalt teine)

Doktor Aleksandra Šilova õpetas lastele taaselustamist

Eelmisel laupäeval, 28. mail toimus Keemikute perepäev Kohtla-Järve linnapargis. Lisaks kõikvõimalikele meelelahutusprogrammidele ja tavapärasele õhtukontserdile olid sellel päeval näiteks turismi, hariduse ja tervishoiu valdkondade esindajad.

Ida-Viru Keskhaiglast osalesid üritusel: õenduse- ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja, arst Aleksandra Šilova, vereteenistuse kvaliteedijuht Anna Gromova ja assistent Merilin Randlepp, insulditeemalise projekti juht Evelin Kruusalu ja klienditeeninduse spetsialist Krista Meeru.

Osalemise eesmärk oli tõsta inimeste teadlikkust erinevate sageli esinevate tervisemurede osas ja jagada kasulikke infomaterjale.

Üritusel:

1) näitasime mannekeeni peal taaselustamise protseduuri ja jagasime esmaabi osutamise nippe;

2) levitasime patsiendiinfo materjale ja vastasime patsientide teenindamise valdkonda puudutavatele üldküsimustele;

3) mõõtsime hemoglobiini kapillaarverest, määrasime veregruppe, hindasime doonoriks sobivust, rääkisime veredoonorlusest;

4) tutvustsiame insuldinäitust ja insuldiprojekti sisu, sh virtuaalseid tugigruppe ja veebikeskkonda www.eluparastinsulti.ee;

ja paralleelselt nende kõikide tegevustega korraldasime lastele joonistuste konkursi.

Perepäev läks väga hästi ja meie pakutud tegevuste vastu on paljud külastajad huvi tundnud. Eriti palju huvilisi oli märgatud vereteenistuse nurgas, kus külalisi ahvatles võimalus uurida oma veregruppi. Samuti panime tähele, et paljudel lastel tekkis soov harjutada taaselustamist.

Kindalsti soovime sellel üritusel osaleda ka järgmisel aastal.

Ülevaate videovastuvõttudest teeb kliiniline spetsialist, neuroloog dr Pille Letjuka

Telefonivastuvõttudega on patsiendid juba harjunud ning tegelikult need ka omaks võtnud. Seda viimast näitavad ilmekalt haigekassa poolt läbiviidavad kaugvastuvõttude tagasiside küsitlused. Selle käigus toovad patsiendid ise välja kaugvastuvõtu plussid – raha ja aja kokkuhoid, ei pea töölt ära küsima, nakatumisohu vähenemine. Samas uurib haigekassa patsientide käest aga ka seda, millist kaugvastuvõtu vormi (telefon, e-kirjavahetus, videokõne) nad eelistaksid tulevikus. Ning küllalt suur arv patsiente sooviks tulevikus kasutada videovastuvõtte.

Mis on videovastuvõtt ja mis on selle vormi plussid juba tavaliseks saanud telefonisuhtluse ees?

Videovastuvõtt toimub vastuvõtutoas, ainult et mitte polikliinikus, vaid virtuaalses keskkonnas. Vastuvõtutuppa siseneb esimesena patsient. Selleks on vaja kas ID-kaarti, smart-ID või mobiil-ID, koos kehtivate PIN koodidega. Juhendi, kuidas siseneda, saavad patsiendid kohe pärast videovastuvõtule broneerimist ning see on patsiendi jaoks tõesti lihtne. Kui patsient on sisenenud virtuaalsesse vastuvõtutuppa näeb seda arst oma töölaual ning ainult ühe klikiga siseneb ka tema. Ja vastuvõtt võibki alata.
Peamine videovastuvõtu eelis telefoniga rääkimise ees on loomulikult arsti ja patsiendi vaheline silmside. Lisaks emotsionaalsele poolele saab arst sel moel täiendavat informatsiooni patsiendi kehakeelest, näoilmest, saab paluda patsienti sooritada mingit liigutust, näidata haiget kohta jne. See tähendab ka patsiendi jaoks tulemuslikumat suhtlust.
Samas tuleb meeles pidada, et videovastuvõtt, nagu ka muu kaugvastuvõtt, on reeglina korduv vastuvõtt. Nii et aega esmaseks vastuvõtuks videovastuvõtuna patsient registratuuris endale ise broneerida ei saa.

Iga uus võib tunduda esmapilgul hirmutav, kuid need patsiendid, kes on videovastuvõtul osalenud annavad kogemusele vaid positiivseid hinnanguid.
Kokkuvõtteks julgustan videovastuvõttu kasutama, arste seda patsientidele pakkuma aga ka patsiente arstidelt antud võimalust küsima. Olen üpris kindel, et mõne aja möödudes on videovastuvõtt saanud meile sama omaseks kui praegu telefonivastuvõtt.