Meditsiinitehnoloogia osakond on haigla mittemeditsiiniline tugiteenus, mille töö jääb sageli patsientidele ja isegi paljudele töötajatele nähtamatuks, kuid mille mõju on igapäevases ravitöös väga suur. Just see meeskond tagab, et haiglas kasutatavad meditsiiniseadmed on töökorras, ohutud ja usaldusväärsed, et arstid ja õed saaksid keskenduda sellele, mis on kõige olulisem – patsiendi ravimisele.

„Sageli nähakse meditsiinitehnoloogia osakonda eelkõige seadmete hooldajana, kuid tegelikkuses on tegu palju enama kui lihtsalt remonditeenusega. Siin sünnivad üha enam ka loovad ja nutikad lahendused, mis aitavad kliinilisel tööl sujuvamalt toimida. Vajadus reageerida kiiresti ja leida praktilisi lahendusi paneb meeskonna mõtlema kastist välja ning katsetama uusi lähenemisi otse haigla sees,“ ütles meditsiinitehnoloogia juht Tatjana Kozak.

Pildili: Tatjana Kozak, Sergey Voskoboynikov, Albert Rozenštrauch, Mihail Tatarenko, Alexander Mamai, Silvi Niinepuu, Ilja Sild

Heaks näiteks on 3D-printeri kasutuselevõtt, mis avab täiesti uued võimalused vajalike detailide ja abivahendite loomiseks kohapeal. See tähendab, et ideest lahenduseni jõutakse oluliselt kiiremini kui tavapärase tellimisprotsessi kaudu, lahendusi saab katsetada, kohandada ja vajadusel kohe parandada. Tulemuseks on lühemad ooteajad, paindlikum tugi kliinilistele osakondadele ning parem ravitöö sujuvus.

Kuna haigla asub eemal suurematest meditsiinitehnoloogia keskustest, ei ole väliste teenusepakkujate kiire reageerimine alati võimalik. Just seetõttu on kohapealne kompetents, iseseisev mõtlemine ja tehniline nutikus eriti suure väärtusega. Meditsiinitehnika teenistus on sageli see, kes leiab lahenduse ka siis, kui valmis vastuseid ei ole ja olukord nõuab loovust ning kiiret otsustamist.

Kuigi meditsiinitehnoloogia osakonnas töötab suhteliselt väike meeskond, kasvab hallatavate seadmete hulk pidevalt. See seab töötajatele suuri väljakutseid, kuid samas näitab nende professionaalsust, pühendumust ja oskust teha suuri asju ka piiratud ressurssidega. Meditsiinitehnika teenistus on seeläbi haigla vaikne, kuid hädavajalik partner, kelle töö tulemusel toimib kogu ravikeskkond turvaliselt, sujuvalt ja usaldusväärselt.

Riiklik statistika näitab, et emakakaelavähi sõeluuringu osalus on viimastel aastatel järjepidevalt suurenenud. Kui 2023. aastal osales sõeluuringul 64% kutsutud naistest, siis 2024. aastal kasvas osalus ligikaudu 65 protsendini. Kuigi 2025. aasta lõplikud andmed ei ole veel avalikud, viitavad esialgsed hinnangud kasvutrendi jätkumisele. Riiklikuks eesmärgiks on saavutada vähemalt 70-protsendiline hõlmatus, kuna rahvusvaheline kogemus näitab, et just sellise osalustaseme korral vähenevad emakakaelavähi haigestumus ja suremus märgatavalt. Olulist rolli osaluse suurenemisel on mänginud HPV kodutestimise kasutuselevõtt.

Naised, kes vastavad emakakaelavähi sõeluuringu tingimustele, saavad kutse digitaalselt terviseportaali. Kutse on leitav jaotisest „Vastuvõtud ja saatekirjad“. Sõeluuringu eesmärk on avastada emakakaela muutused varakult ehk enne, kui neist areneb vähk – või avastada vähk võimalikult algstaadiumis, mil ravi on kõige tulemuslikum.

Sõeluuringus osalemiseks on kaks võrdselt usaldusväärset võimalust: günekoloogi vastuvõtt või kodune HPV-test. Vajalikud juhised ja lisainfo on kättesaadavad Tervisekassa veebilehel.

Kodune HPV-test annab võimaluse võtta proov endale sobival ajal ja sobivas kohas. Pärast proovivõttu saadetakse test eelmakstud ümbrikus laborisse. Järgides täpseid juhiseid, on kodus võetud proov sama usaldusväärne kui tervishoiuasutuses tehtu. Testikomplekti saab osta apteegist või tellida kliinikumi patsiendiportaali kaudu. Apteekidel ei ole küll kohustust HPV-teste müüa, kuid enamasti on need seal siiski saadaval. Apteekide nimekirjad leiab TAI ja Tervisekassa veebilehtedelt. Kui testi tellimine ei ole võimalik, tähendab see tavaliselt, et naine ei kuulu sel aastal sõeluuringu sihtrühma.

Koduse HPV-testimise kasutuselevõtt on oluliselt suurendanud sõeluuringus osalemist. Alates 2023. aastast on see olnud hea lahendus naistele, kellel on keeruline tervishoiuasutusse minna. Suurim mõju oli piirkondades ja vanuserühmades, kus osalus oli varem madalam.

Sel aastal saavad kutse emakakaela sõeluuringule naised, kes on sündinud aastatatel 1961, 1966, 1971, 1976, 1981, 1986, 1991 ja 1996. Kontrolli kuulumist sihtrühma portaalis sõeluuring.ee.

Allikas:

https://www.mu.ee/uudised/2026/01/15/emakakaelavahi-soeluuring-saab-valida-endale-sobiva-viisi

21. jaanuaril jõudis meie haiglasse Sünnitusmajade fondi toel uus kaasaegne vastsündinute jälgimisseade – Pulse CO-Oximeter (pulsi CO-oksümeeter), mis võimaldab juhtmevabalt ja Bluetooth-ühenduse abil jälgida beebi elulisi näitajaid. Seadmega saab mõõta ja jälgida vererõhku, hapnikusisaldust veres ning südamelöökide arvu, mis on vastsündinute seisundi hindamisel äärmiselt oluline.

Vasakult: õde Alina Dvoretskaja, hooldaja Hanna Holovko

Juhtmevaba tehnoloogia muudab beebide jälgimise oluliselt mugavamaks ja vähem häirivaks, nii väikeste patsientide kui ka nende vanemate jaoks. Samuti toetab see meditsiinipersonali igapäevatööd, võimaldades kiiret ja usaldusväärset ülevaadet lapse seisundist ning aidates vajadusel õigeaegselt sekkuda.

Sünnitusmajade fond on heategevuslik organisatsioon, mis tegutseb selle nimel, et Eesti sünnitus- ja vastsündinute osakonnad oleksid varustatud kaasaegsete ja kvaliteetsete meditsiiniseadmetega. Fond toetab haiglaid üle Eesti ning panustab järjepidevalt sellesse, et vastsündinud saaksid parima võimaliku alguse elule – sõltumata raviasutuse asukohast.

Avaldame siirast tänu Sünnitusmajade fondile selle väärtusliku toetuse eest. Koostöö fondiga aitab meil pakkuda turvalisemat, kaasaegsemat ja lapsesõbralikumat ravi meie kõige pisematele patsientidele.

2025. aastal sündis Ida-Viru Keskhaigla sünnitusosakonnas kokku 263 last, neist 149 poissi ja 116 tüdrukut, mis on võrreldes 2024. aastaga märgatavalt vähenenud, mil meie haiglas sündis 314 beebit. Andmed kinnitavad, et laste sündide arv Ida-Virumaal on olnud viimastel aastatel järjepidevas languses, mis peegeldab piirkonna jätkuvaid demograafilisi muutusi.

Iga sünd on omaette ime ning 2025. aasta tõi Ida-Viru Keskhaiglasse sadu selliseid kordumatuid hetki. Aasta jooksul sündis Ida-Viru keskhaiglas 263 last. Nende seas oli ka üks paar kaksikuid, lausa kahekordne rõõm ühele perele. Ilmavalgust nägi 116 tüdrukut ja 149 poissi. Kuigi sünnituste arv oli tänavu väiksem kui aasta varem (2024. aastal sündis Ida-Viru Keskhaiglas 158 poissi, 156 tüdrukut), ei ole sünnitusosakonna töö mõõdetav vaid numbrites. Iga sünd, iga pere ja iga uus elu on meie jaoks võrdselt olulised.

Fotol vasakult poolt: õde Julia Gromova, ämmaemandusjuht Karina Semjonova, ämmaemand Galina Reili, naistearst Natalia Merirand, hooldaja Hanna Holovko.

19. jaanuaril 2026 toimus Ida-Viru Keskhaigla koolituskeskuses seksuaalvägivalla kriisiabi aastakohtumine, kuhu kogunesid piirkonna koostööpartnerid ja võrgustikuliikmed. Ürituse korraldas Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi koostöös Ida-Viru Keskhaigla seksuaalvägivalla kriisiabikeskusega (SAK).

Aastakohtumise eesmärk oli vaadata tagasi 2025. aasta tegevustele ning tugevdada võrgustiku koostööd täiskasvanud ja alaealiste seksuaalvägivalla ohvrite toetamisel. Kohtumine toimus Ida-Viru Keskhaigla konverentsisaalis ning tõi kokku meditsiini, õiguskaitse ja sotsiaalvaldkonna esindajad.

Eestis tegutseb hetkel viis seksuaalvägivalla kriisiabikeskust, sealhulgas Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinik, Tartu Ülikooli Kliinikum, Pärnu Haigla, Ida-Viru Keskhaigla ning alates 2025. aastast ka Kuressaare Haigla. Kõik SAKid kuuluvad ühtsesse riiklikku võrgustikku ning pakuvad ohvritele ööpäevaringset tasuta abi, sõltumata ohvri vanusest, soost või sellest, kas juhtumist on politseile teatatud.

Aastakohtumisel tutvustati ka Ida-Viru Keskhaigla seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse 2025. aasta töö kokkuvõtet. Statistika näitab, et SAK tegutseb vastavalt riiklikele standarditele ning pakub ohvritele terviklikku abi alates meditsiinilisest läbivaatusest kuni edasise suunamiseni tugiteenustele. 2025. aastal on seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse poole pöördumiste arv jätkuvalt madal, kuid siiski liigub kasvavas trendis. See peegeldab nii seksuaalvägivalla juhtumite jätkuvat esinemist kui ka seda, et inimesed on üha teadlikumad olemasolevatest abivõimalustest ning julgevad aina rohkem abi otsida.

Ida-Viru Keskhaigla seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse koordinaator Jekaterina Krõmskaja rõhutab, et abi otsimine on oluline osa paranemisprotsessist: „Abi otsimine on oluline ja julge samm ning professionaalne tugi on igale ohvrilekättesaadav.“

Ida-Viru Keskhaigla tänab kõiki koostööpartnereid ja võrgustikuliikmeid panuse eest ning rõhutab, et ainult ühise tegutsemise kaudu on võimalik pakkuda ohvritele turvalisust ja toetust.

Detsembri keskel tunnustati Rahvusraamatukogus 2025. aasta parimaid üliõpilaste teadustöid. Konkursi preemiafond oli tänavu kokku üle 200 000 euro.

Meil on põhjust rõõmustada koos meie haigla ämmaemandusjuhi Karina Semjonovaga, kes kaitses Tartu Ülikooli õenduse õppetoolis oma magistritöö ning tema töö märgiti ära üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil. Magistritöö teema on „Ämmaemanda õppekava lõpetanute kogemused kutsealase tööga alustamisel – kvalitatiivne uurimistöö", juhendaja Liisi Mägi.

„Tänavused konkursitööd näitasid muljetavaldavat küpsust ja ambitsiooni – noored teadlased suudavad ühendada süvitsi mineva analüüsi praktiliste lahendustega, mis kõnetavad kogu ühiskonda," ütles Teadusagentuuri juhatuse esimees Anu Noorma.

Konkursile esitati tänavu 531 konkursitööd, mis jääb samasse suurusjärku varasema aastaga (vrd 2024. a – 540). Enim töid esitati magistriõppe kategoorias (277), järgnesid rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõppes (185) ja doktoriõppes esitatud tööd (69). Valdkondlikult esitati ka tänavu enim töid sotsiaalteadustes – 177 tööd. Järgnesid humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, kus esitati 108 tööd. Oluliselt on võrreldes 2024. aastaga tõusnud loodusteadustes ning tehnika ja tehnoloogia valdkonnas esitatud tööde arv – vastavalt 103 ja 101 tööd (mullu vastavalt 87 ja 81 tööd). 

Tänavuse konkursi riiklike preemiate auhinnafond oli 112 900 eurot ja eripreemiate auhinnafond 87 474,78 eurot. Konkursitöid hindas 26-liikmeline erialaspetsialistidest moodustatud riiklik hindamiskomisjon.