Haigla alustas valmistumist COVID-19 haigete raviks jaanuaris ja saavutas esmase valmisoleku kolm nädalat tagasi.

„Meil on esimesed praktilised kogemused seosed COVID-haigetega ja seoses haigestumiste sagenemisega piirkonnas võtsime kasutusele rangemad meetmed, et vältida ka haiglasiseselt võimalikke kontakte koroonahaigete ning teisi haigusi põdevate patsientide vahel“ selgitas haigla ülemarst dr Toomas Kariis aprilli algusest sisse viidud muudatusi.

Kontrollpunktid asuvad EMO sissepääsu juures (Ahtme, Ilmajaama12 sisehoovis), Ahtme polikliiniku (Ahtme, Tervise 1) ja Järve Tervisemaja (Järve, Tervise 10d) välisukse juures kus hinnatakse kõikide, sh kiirabiga saabunud patsientide ja nende saatjate nakkusriski.

Patsienti ja saatjat küsitletakse respiratoorsete haigusnähtude suhtes ja mõõdetakse kehatemperatuuri, mille põhjal eristatakse, kas tegemist on kõrge või madala nakkusriskiga.

Kõrge nakkusriskiga patsiente polikliinikusse ei lubata ja suunatakse EMO-sissepääsu juures asuvasse kontrollpunkti. EMO-sissepääsu kontrollpunktis suunatakse kõrge ja madala nakkusriskiga patsiendid erinevatesse EMO vastuvõttudesse.

„Haigla teeb kõik selleks, et ka haiglas sees isoleerida kõik potentsiaalsed nakkushaiged teistest haigetest ja ka teistest töötajatest. Seetõttu palun mõistvat suhtumist liikumispiirangute, külastuskeeldude, pakkide edastamise keelu, pikema teenindusaja jt ebamugavuste osas, mis on kehtestatud meie kõigi, nii patsientide kui töötajate kaitse huvides“, ütles ülemarst.

Parema liikuluskorralduse tagamiseks asub koroonaviiruse Kohtla-Järve mobiilne testimiskoht nüüd Ahtme polikliiniku ees (aadressil Tervise 1, Ahtme, Kohtla-Järve).

Põhjamaade Investeerimispank (NIB) ja Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla sõlmisid 17-aastase laenulepingu investeeringuteks Ida-Viru Keskhaigla taristusse aastatel 2019–2023.

Pank finantseerib Ida-Viru Keskhaigla arendusprojekte summas 9 miljonit eurot ning pakub täiendavat laenulimiiti 6 miljoni euro ulatuses. Projektide kogumaksumus koos seadmetega on ligikaudu 46 miljonit eurot, millest u 19 miljonit eurot on saadud Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusena.

Tänane olukord tervishoiu valdkonnas on näidanud, kuivõrd olulised on kaasaegne infrastruktuur ja nutikalt kujundatud ravikeskkond, mis vajadusel võimaldavad haigla tööd ümber korraldada. Kohtla-Järve Ahtme linnaosa aktiivravikompleksi ehitusprojekt hõlmab uue hoone ehitust ning vana haiglaploki renoveerimist. Haigla etapiviisiline uuendamine on kestnud aastast 2013. Käimasoleva projekti tulemusel viiakse kõik statsionaarsed ravikohad kõrgeima kaasaegse tasemeni ning tekivad ka uued tervisekeskuse ruumid. Uus maja sai nurgakivi 2019. aasta lõpus, tööde eeldatav lõputähtaeg on 2023. aastal.

Järve linnaosas jätkub polikliiniku rekonstrueerimine kaasaegseks tervisemajaks. Töödega alustati 2018. aastal ning tänavu võeti vastu ehitusprojekti I etapp. Tervisemajas töötavatest pere- ja eriarstidest osa on nüüdseks koondunud hoone renoveeritud poolele ning on valmis tööd alustama.

Investeeringud taristusse aitavad luua kaasaegse ravikeskkonna ning seeläbi parandada Virumaa elanikele pakutava tervishoiuteenuse kvaliteeti. Lisaks aitab taristu uuendamine tõhustada haigla tööd ning luua personalile mugavamad töötingimused.

„Meil on hea meel teha koostööd Põhjamaade Investeerimispangaga, kes oskas hinnata haigla arendusprojektide olulisust ning usaldas meie haigla võimet plaanid ellu viia“, ütles Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Bakler.

Põhjamaade Investeerimispank on rahvusvaheline finantsasutus, mille kaasomanikeks on kaheksa liikmesriiki: Taani, Eesti, Soome, Island, Läti, Leedu, Norra ja Rootsi. Pank rahastab era- ja avaliku sektori projekte liikmesriikides ja neist väljaspool. NIB omab kõrgeimat võimalikku krediidireitingut AAA/Aaa juhtivatelt reitinguagentuuridelt Standard & Poor’s ja Moody’s.

Ida-Viru keskhaigla on Virumaa suurim tervishoiuteenuse osutaja, kelle vastutusalasse kuulub 175 000 elanikuga piirkond. Haigla pakub statsionaarset- ja ambulatoorset eriarstiabi ning erakorralise meditsiini teenust.

Mobiilne testimispunkt asub Ahtmes, EMO (erakorralise meditsiini osakonna) sissepääsu juures.

Narvas avati mobiilne testimise punkt 22.03.

Missugused on sammud analüüsipunktides testimisele pääsemiseks?

1. Kui haigestud, helista oma perearstile.
Perearst hindab patsiendi koroonaviiruse testimise vajadust vastavalt Terviseameti ja Eesti Perearstide Seltsi väljatöötatud juhendile.

2. Oota kõnet.
Kui perearst otsustab, et testimine on vajalik, siis helistatakse sulle testimiskeskusest, et leppida kokku testimise aeg ja koht.

3. Sõida autoga kokkulepitud kohta õigel ajal ja võta kaasa dokument.
Testima tulles ei ole otstarbekas võtta samasse autosse pereliikmeid.

4. Oota vastust, sulle helistatakse.
Vastused liiguvad ka digilugu.ee keskkonda.

5. Kui sinu proov osutub positiivseks, siis püsi kodus, järgi perearsti eelnevalt antud soovitusi, tervise halvenemisel võta ühendust oma perearstiga või kutsu kiirabi helistades 112.
Testitakse vaid perearsti poolt laborile edastatud saatekirja omavat inimest. Niisama kohale tulla ei ole otstarbekas, testitakse vaid eelregistreeritud inimesi.

Keda testitakse ja keda ei testita Covid-19 suhtes perearsti saatekirjaga

COVID-19 test ei ole näidustatud tervetel sümptomiteta inimestel, sh diagnoositud covidi teadaolevatel kontaktsetel.
COVID-19 test on näidustatud ainult siis, kui inimene on ägedalt haigestunud iseloomulike sümptomitega: palavik, kuiv köha hingamisraskused ja samal ajal kuulub ühte gruppi viiest järgnevast:
■ Vanus üle 80 eluaasta
■ Tõsine krooniline haigus ükskõik mis vanuses
■ Hooldekodude elanikud ja töötajad
■ Tervishoiuasutuste ja kiirabi töötajad (ka hooldajad, apteegipersonal), haiglas olevad võI sinna viidavad patsiendid ning elutähtsate teenuste osutajad (politsei- ja piirivalveamet, päästeamet, kaitseliit, kaitsevägi, maksu- ja tolliamet) - need asutused saavad oma töötajad ise testimisele suunata ja perearsti kaudu see käima ei pea (täpsem kord on koostamisel, esialgu pöörduda ).

Ehk täidetud peab olema korraga kaks kriteeriumi - sümptomid ja lisakriteerium!
Kordustesti ei tehta mitte kellelegi.
Inimene loetakse terveks kui:

Sümptomite algusest on mööda vähemalt 14 päeva

48h ei ole olnud palavikku

24 tundi ei ole olnud muid ägedaid sümptomeid

Testimine toimub ainult mobiilsetes testimiskeskustes.

Perearstikeskustes ühtegi proovi ei võeta, sest selleks on vaja spetsiaalseid isikukaitsevahendeid, mida perearstidel reeglina ei ole. Nii ei sea me ohtu keskuse töötajaid ega seal käivaid teisi patsiente.

Seoses eriolukorra lõppemise, aga ülemaailmse pandeemida jätkumisega toimub Ida-Viru Keskhaiglas töö vastavalt Terviseameti poolt kehtestatud reeglitele.

 Jätkuva nakkusohu tõttu on haiglas patsientide ja töötajate ohutuse tagamiseks rakendatud täiendavaid meetmeid. 

Sissepääs Ahtme korpusesse toimub EMO-ukse kaudu. Sissepääsul asub kontrollpunkt, kus töötajal on õigus küsida:

- Kas patsiendil esineb respiratoorsete haiguste sümptomeid;

- Kas nad on viimase 14 päeva jooksul puutunud kokku respiratoorsete haigustunnuste- või välisriigist saabunud isikuga või tulnud ise välisriigist. 

Kõikidele ambulatoorsele vastuvõtule või uuringutele suunduvatele patsientidele ja nende saatjatele on maski kandmine kohustuslik. Maskid on saadaval garderoobides ja registratuurides. Haigla töötajad ja statsionaarsed patsiendid kasutavad isikukaitsevahendeid eraldi juhendi alusel.

Sissepääs haiglasse ja polikliinikutesse on piiratud (osa uksi suletud). Palume tulla vastuvõtule üksi, kui saatja juuresolek pole hädavajalik.

Alates 28. augustist kehtib haigla kõikides üksustes (sh hooldekeskuses) külastuskeeld. Erandkorras külastusloa saamiseks (näit surija külastamine vmt) tuleb pöörduda raviarsti poole.

Endoskoopilisele ja röntgenuuringule tuleb eelnevalt registreeruda telefonil 33 111 33.

Alates 18.05.2020 lubatakse haiglasse sünnituse juurde üks terve tugiisik, kelleks võib olla lapse isa või muu lähedane pereliige. Alates 1. augustist on lubatud tugiisiku viibimine perepalatis elldusel, et ta ei lahku hoonest ega palatist terve haiglas viibimise aja jooksul. 

Alates 1.juunist on rasedaga koos lubatud UH uuringule üks terve saatja. Perekondadena (mees + lapsed + jne) tulek on endiselt keelatud.

Günekoloogilist ultraheli uuringut või vastuvõttu vajaval alaealisel patsiendil võib samuti olla üks saatja.

Erivajadusega patsiendiga on haiglasse/polikliinikusse lubatud üks saatja (liikumispuudega patsiendil abistaja, kuulmispuudega patsiendil viipekeele tõlk jms).

Vastavad piirangud on kehtestatud nii patsientide kui personali kaitseks.

Koroonakahtluse korral järgi Terviseameti ja Perearstide Seltsi soovitusi ja testimisele saamiseks pöördu perearsti poole. Oluline on jälgida oma tervist ning viirushaiguste sümptomite ilmnemisel püsida kodus ning vältida kontakte teiste inimestega.