Seoses eriolukorraga on plaaniline vastuvõtt Kohtla-Järve Järve Tervisemajas ja Kiviõli polikliinikus peatatud 17.03 - 31.03.
Hambaravi vältimatu abi vastuvõtt toimub Ahtme polikliinikus (Tervise 1) kell 10:00-14:00
Seoses riigis kehtiva eriolukorraga
Ida-Viru Keskhaigla lõpetab:
plaanilise statsionaarse ravi sh operatsioonid alates 17. märtsist ja
polikliinikutes plaanilised vastuvõtud alates 18. märtsist (esialgu kuni 31. märtsini).
Võimalikest eranditest, sh erialaarstide erakorralistest vastuvõttudest teavitame täiendavalt.
Patsientidega, kelle ambulatoorsed vastuvõtud tühistatakse, võetakse ühendust nende edasise ravikorralduse osas. Palume varuda kannatanust - esialgu ei ole teada, millal eriolukord lõpeb ning haigla saab ambulatoorse vastuvõtu saab taastada, seejärel kulub kuni kolm nädalat uute vastuvõttude planeerimiseks ja sellest teavitamiseks.
Haigla jätkab kõikide erakorraliste patsientide vastuvõtmist ja edasilükkamist mittevõimaldavate protseduuride teostamist, sh dialüüsi ja onkoloogiliste patsientide keemiaravi teostamist.
Valitsus kuulutas seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse tõenäolise Eesti-sisese leviku laienemisega riigis välja eriolukorra. Eriolukord kehtib 1. maini 2020, kui valitsus ei otsusta teisiti.
Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks on valitsus otsustanud kehtestada Eestis eriolukorra ning rakendada erimeetmeid, sh:
Sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes hakkab kehtima külastuskeeld.
Täname mõistva suhtumise eest!
Ida-Viru Keskhaigla on üks neljast haiglast, mis valmistub koroona viiruse leviku korral patsientide vastuvõtuks.
Meie laboriteenistus täiendas teostatavat laboritestide valikut ja lisandus võimalus analüüsida SARS-CoV-2 koroonaviiruse kahtlusega haigetelt võetud proovimaterjali.
Neid proove võetakse reaalse haigusekahtluse korral kas ohupiirkondades viibinud inimestelt või teadaoleva haigega kontaktis olnud isikutelt.
Proove võtab kiirabitöötaja patsientide kodudes, proovi ei saa anda perearsti juures ega haigla protseduuride toas.
Haigla on valmis esimeste haigete paigutamiseks haiglasse. Kui hospitaliseerimise vajadus kasvab, vähendatakse plaanilist tööd ja vastavalt kriisikavale korraldatakse haigla töö ümber.
11. märtsi seisuga oli kogu Eestis diagnoositud COVID-19 haigus 17 inimesel, kellest ükski ei ole vajanud haiglaravi. Ida- ja Lääne-Virumaal ei ole seni tuvastatud ühtegi koroonahaiget patsienti.
Koroona viirusehaiguse juhtude ja analüüside tulemuste kohta annab informatsiooni Terviseamet.
Ida-Viru Keskhaigla sai eelmisel nädalal Haigekassalt otsuse insuldipatsiendi raviteekonna pilootprojekti rahastamise jätkamise kohta. Uusi lahendusi otsitakse eelkõige aktiivravi järgsele perioodile patsiendi kiiremaks naasmiseks tavaellu, tüsistuste ning kordusinsultide vältimiseks.
„Me tahame selle projektiga muuta insuldijärgset raviteekonda patsiendile ja tema lähedastele arusaadavamaks ja sõbralikumaks ning kõiki osapooli vajalikul ajahetkel kaasavaks“, ütles neuroloogia vanemarst Katrin Põld.
Insuldi projekt on keskendunud ägeda ravifaasi järgsele perioodile, kus inimene peab eluga edasi minema. Rohkem kui meditsiin, määravad inimese käekäigu tema iseseisev, sh logistiline toimetulek, töövõime, kaasuvad tunnetuslikud ja vaimsed probleemid. Sel etapil ei ole niivõrd oluline enam haigla aktiivravi võimekus, vaid koostöö taastusravi asutuste ja perearsti keskustega, kogemusnõustajate, sotsiaaltöötajate, insuldi üle elanud patsiendi lähedaste ning laiemalt kogukonnaga.
IVKH juhatuse esimees Tarmo Bakler täpsustas: „Kui Tallinna, Tartu või Kohtla-Järve haiglates osutatakse aktiivravi ühtse standardi järgi, siis pärast haiglast väljakirjutamist võivad igal piirkonnal olla omad eripärad. Sotsiaalset tugivõrgustikku kaasav pilootprojekt aitab välja selgitada ja insuldi üle elanud patsiendi ravis arvestada Virumaa piirkonna eripäradega.“
Insuldi pilootprojekt näeb ette raviteekonna arusaadavamaks muutmist, tulemusnäidikute juurutamist ning rahastamismudeli muutmist. Kuna tegemist on pilootprojektiga, siis projekti käigus võib selguda, et teoreetiliselt kavandatud lahendused praktikas ei toimi, mis on samuti väärtuslik info.
„Pilootprojekti II etapis soovime saada kinnitust hüpoteesile: Kui patsiendi ja tema lähedaste vajadused ongi seatud ravi prioriteediks ja me juhime patsiendi teekonda osapooli kaasavalt, siis on järgnevalt vähem kordusvisiite EMOsse, vähem kordushospitaliseerimisi ja võimalik, et ka vähem kordusinsulte“, ütles dr Põld. Ta lisas: „Projekti käigus testitakse uudseid digilahendusi, mis mõõdavad patsiendikeskset tervisetulemit ning muudavad patsiendi raviteekonna info kogu raviprotsessi kestel kõigile osapooltele kättesaadavaks.
Aeg on aju: õppusel harjutati, et aeg patsiendi haiglasse jõudmisest kiire ravi (trombolüüsi) alustamiseni oleks võimalikult lühike. Paremal neuroloogia vanemarst Katrin Põld.
