Detsembrikuu alguses, 9.12.21 sõlmisime koostöökokkuleppe Ahtme tervisemajas töötavate perearstidega tervisekeskuse „Iidla Perearstid" moodustamiseks.

Tervisekeskuse "Iidla Perearstid" moodustasid kuus perearsti – dr Ljudmila Panenko, dr Niina Kondratjeva, dr Natalia Mettus, dr Ljudmila Postolova, dr Jelena Aleksandrova ja dr Inna Prosalova.

Maksahaiguste esinemise sagedus maailmas ja muuhulgas ka Eestis on paraku tõusu teel. Kahjulikud harjumused, eelkõige alkohol, ebatervislik toitumine, väheliikuv eluviis, ülekaalulisus loovad maksahaiguste levikuks soodsa pinna. Kindlasti oma rolli mängivad ka maksaviirused, mille puhul on kaasajal vägagi efektiivsed ravimid olemas. On veel terve rida maksahaigusi, mille diagnostika on juba keerulisem ning nõuab visiiti gastroenteroloogi juurde.

Ida-Viru keskhaiglas avatakse 2022. aasta jaanuaris maksahaiguste kabinet, kus hakkab patsiente vastu võtma gastroenteroloog doktor Triin Remmel. Vastuvõtule on oodatud eelkõige need patsiendid, kellel leitaks muutunud maksaanalüüsid ning ka varem maksahaiguse diagnoosi saanud patsiendid. Vastuvõtule suunavad perearstid või eriarstid, et selgitada välja muutunud analüüside põhjused. Gastroenteroloogi vastuvõtule on oodatud ka patsiendid, kelle maksas leitaks ultraheliuuringu käigus mingi haiguslik muutus, mida oleks vaja spetsialisti poolt edasi uurida. „Maksahaiguste eripäraks on tihti see, et patsient isegi ei tunne, et tema maks ei ole terve. Enamikul juhtudel pöördub patsient pere- või eriarsti poole mingi teise murega, mille uuringu käigus jõutaksegi maksahäire avastamiseni“, ütleb doktor Remmel.

Doktor Remmel toob välja mõned sagedasemad põhjused, mis viivad inimesi maksakabinetti. Ootuspärane on see, et üks enim tuntud „vaenlasi“, mis kahjustab tervist ja põhjustab maksahäireid, on alkohol. „Vastuvõtule saavad pöörduda patsiendid, kellel on diagnoositud maksatsirroos – nende terviseseisundit peab gastroenteroloog hindama kaks korda aastas ning maksa tervise seisundit kontrollida soovivad inimesed, kelle murekohaks on kauakestev alkoholi liigtarvitamine“, nendib ta.

Sarnaselt alkoholi kuritarvitamisega tekitab suurt muret ka paljude inimeste ebatervislik toitumine. Kõrge suhkru- ja rasvasisaldusega söökide ja jookide liigtarvitamine põhjustavad maksa rasvumist. Ida-Viru keskhaigla maksahaiguste kabinetis nõustatakse ka selle probleemiga patsiente ja koostatakse neile raviplaanid. Patsientidel on võimalik ka mõõta maksatihedust ning rasvasisaldust. Selleks kasutatakse spetsiaalset meditsiiniseadet – fibroscan.

Eesti esimene maksakabinet asub Ahtmes ja vastuvõtud hakkavad esialgselt toimuma reedeti ajavahemikus kell 12.00-15.00.

Triin Remmel on pärit Tartust. Tema lõpetas Tartu Ülikooli arstiõppe (cum laude), gastroenteroloogia residentuuri ja meditsiiniteaduste doktoriõppe (cum laude). Doktorantuuris kaitses väitekirja teemal „Primaarne biliaarne kolangiit“. Doktor Remmeli huvide orbiidis on eelkõige maksa- ja seedetraktihaiguste ravi.

Tallinna Tehnikaülikool ja Ida-Viru Keskhaigla allkirjastasid täna koostöölepingu, mis aitab kasutusele võtta uudseid tervisetehnoloogiaid ning koos värskete teadustulemustega tõstab piirkonna elanike tervise- ja töövõimet.

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land ütles, et Tallinna Tehnikaülikool panustab tervisetehnoloogiatega seotud ülesannete lahendamisse pikemat aega ning sarnased lepingud on sõlmitud Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Tallinna Keskhaiglaga ja Pärnu haiglaga. Landi hinnangul on uute tehnoloogiate kasutusele võtmine Eesti ühe suurima piirkonna haiglas väga oluline, kuna aitab tegeleda nii varajase diagnostika kui ka terviseteadlikkuse ja -käitumise võimestamisega.

„Haiglal kui tervishoiuasutusel on terve Ida-Virumaa elanikkonna tervise ja töövõime tagamisel väga oluline roll ja innovatiivsete tehnoloogiate ning värskete teadustulemuste kasutamisega saame sellesse töösse veelgi rohkem panustada,“ märkis Tiit Land.
Ida-Viru Keskhaigla tegevjuhi Tarmo Tohveri sõnul võimaldab koostöö ülikooliga kokku viia arste, tehnoloogiainimesi ja ka kohaliku omavalitsuste esindajaid, mille tulemusena tekivad uued huvitavad lahendused alates e-tervisest ja lõpetades konkreetsete diagnostika-, monitooringu- ja ravimeetoditega. Kokkuvõttes aitavad kõik need tegevused tõsta haigla töö kvaliteeti ning teenindada patsiente veelgi paremini.

„Täna on haiglates puudus meditsiinitehnoloogia inseneridest ja IT spetsialistidest. Need on valdkonnad, kus näeme Tallinna Tehnikaülikooliga reaalset koostöövõimalust ja loodame, et lepingu allkirjastamise tulemusel sünnivad parimad tudengitööd ning ülikooli lõpetajad ühinevad Ida-Viru Keskhaigla personaliga,“ mainis Tohver.

Haigla ülemarst ja juhatuse liige dr Toomas Kariis lisas, et lepingu sõlmimine aitab Ida-Viru Keskhaiglal jõuda lähemale kaasaegse ja tervisliku elukeskkonna loomisele ning arendamisele. „See eeldab järjepidevat teadus- ja arendustegevust arvestades haigla konkreetseid soove, näiteks onkoloogia- ja hematoloogia, vereteenistuse, laste- ja noorte vaimse tervise, noorukite sõltuvusravi ning hooldekodude tegutsemise küsimustes,“ väitis Kariis.

Tekst ja pilt: Tallinna Tehnikaülikool

????Ahtme polikliinik/Ahtme tervisemaja töötab 23.12. ja 31.12. kell 8-15; 24.12. on suletud;
????Kiviõli tervisemaja töötab 23.12. kell 8-13; 31.12. kell 8-12; 24.12. on suletud;
????Sillamäe polikliinik (tervisekeskus) töötab 23.12. ja 31.12. kell 8-13, 24.12. on suletud.

Infotelefon 33 111 33 töötab:
23.12. ja 31.12. kell 8-15.
24.12. ei tööta.

„Patsiendid, kes satuvad koroonaviirusega haiglaravile, on raskemas seisundis kui varem. Igapäevaselt näeme, kuidas intensiivravi haiged võitlevad kurnava haigusega“, ütles Ida-Viru keskhaigla tegevjuht Tarmo Tohver. Ta lisas, et peale pikaajalist haiglaravi vajavad paljud patsiendid veel taastusravi, mis võib kesta kuid. „Üks asi on seljatada viirust, kuid teine asi on haigusest täielikult taastuda ja tüsistustest vabaneda, mis võib olla veelgi keerulisem protsess“, ütles täiendavalt Tohver.Viimastel nädalatel on hospitaliseerimisvajadusega koroonapatsientide arv keskhaiglas vähenenud, kuid samas on nakatumise näitajad suurenenud, mistõttu on liiga vara järeldada, et COVID-19 pandeemia on hakanud taanduma.

Keskhaigla õendusjuhi Alevtina Uustalu sõnul on tulemas neljas koroonalaine, millele viitavad mitmed märgid. „Meie piirkonnas on nakatumine kahjuks tõusuteel, Omikrontüve levimine Eestis on sagenenud. Inimesed valmistuvad tähistama jõule ja aastavahetust suuremates seltskondades, mis võib põhjustada haiguse laiemat levikut ning patsientide hospitaliseerimise vajaduse suurenemist “, lisas Uustalu ja kutsus inimesi üles rahvarohketest pidustustest loobuma. Õendusjuht rõhutas vaktsineerimise vajadust ning võimalust vaktsineerida lapsi, kuna nakatumine laste hulgas on endiselt kõrge. Laste vaktsineerimist vanuses 5.-11.a. alustab keskhaigla alates järgmisest nädalast.