SA Ida-Viru Keskhaigla vereteenistus asub Järve tervisemajas (3. korrusel), Ravi 10D.
Doonoreid oodatakse:
E 8:00-17:30 T-N 8:00-15:30 R 8:00-11:00
Vereteenistuse infotelefon tööaegadel: 331 1296
Vereteenistuse valvetelefon (verekomponentide väljastamiseks töövälisel ajal): 5697 0366
Vereteenistuse e-post:
Meid saab leida ka Facebookist: https://www.facebook.com/vereteenistus
Hea kohalik kogukond!
Haigla vajab pidevalt doonoriverd. Lisaks plaanilistele operatsioonidele tehakse vereülekandeid siis, kui patsientidel esineb erakorralisi verekaotusi - näiteks keisrilõikega sünnituse korral, erakorraliste operatsioonide ja traumade korral.
OKTOOBRI 2025 VÄLJASÕITUDE GRAAFIK
28.10.2025 ASTRI KESKUS, NARVA, Tallina mnt. 41 10.00-14.00
30.10.2025 VOKA SPORDIKESKUS, Metsa 2, Voka 10.00-13.00
NOVEMBRI 2025 VÄLJASÕITUDE GRAAFIK
04.11.2025 Narva haigla, Haigla 5, Narva 10.00-14.00
11.11.2025 Jõhvi gümnaasium, Hariduse 5 B, Jõhvi 10.00-14.00
13.11.2025 Estonia kaevandus, Väike-Pungerja* 10.00-13.00
19.11.2025 Spordikeskus "KALEV", Sillamäe, Kesk 30
20.11.2025 Iisaku rahvamaja, Tartu mnt. 22, Iisaku 11.00-14.00
25.11.2025 Viru Vangla, Ülesõidu 1, Jõhvi * 10.00-14.00
27.11.2025 Fortaco Estonia, Linda 20, Narva* 10.00-13.00
* - ainult asutuse töötajatele
Ootame kõiki, kes soovivad verd loovutada. Kaasas peab olema isikut tõendav dokument.
Vereteenistus kogub verd vajaduspõhiselt – vastavalt sellele, milliste veregruppidega patsiendid haiglates kõige rohkem vereülekandeid vajavad. Veri on bioloogiline materjal, mille säilivusaeg on piiratud ning seetõttu on väga oluline verekogumist ja kasutamist hoida tasakaalus. Kui mõnel päeval väljastatakse haiglatele suures koguses mingi veregrupi verd, siis pöördub Vereteenistus ka doonorite poole, et kutsuda neid aktiivselt verd annetama, et verevarude seisu taastada.
Kes võib olla doonor?
Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa/elamisõiguse alusel vähemalt kolm viimast kuud. Doonor peab olema terve, vähemalt 50 kg kaaluv 18 kuni 65-aastane inimene. Esmakordselt võib doonoriks tulla kuni 60. eluaastani.
Mida peaks jälgima enne vere andmist?
Doonor peaks järgima tervislikku elustiili. Enne vereandmist peab doonor olema piisavalt puhanud. Nädal enne vereandmist oleks soovitav hoiduda alkoholi tarbimisest. Vahetult enne vereandmist peab hoiduma suitsetamisest, et nikotiini verre sattumist ära hoida. Toit, mida doonor tarbib vereandmisele eelneval ja vereandmise päeval ei tohi olla liiga rasvane ning peab sisaldama piisaval hulgal vedelikku. Kindlasti tuleb kolm tundi enne vereandmist süüa. Juhul kui doonor on tarvitanud vahetult enne vereandmist ravimeid (ka aspiriini), tuleb sellest kindlasti informeerida meditsiinilise läbivaatuse teostajat, kes mõõdab enne vere andmist vererõhku ning otsustab, kas isik sobib verd andma.
Kas vere andmine on ohutu?
Võetav verekogus ei kahjusta doonori tervist, vere hulk taastub 24 tunni jooksul, rakulised osad kolme nädala jooksul. Kogu vereandmisel kasutatav materjal on ühekordseks kasutamiseks, seega on välistatud doonori nakatamine vere kaudu levivate viirustega.
Vahe kahe vereandmise vahel peab olema vähemalt 60 päeva. Naised võivad verd anda kuni neli ja mehed kuni viis korda aastas.
Küsitluslehed enne vereandmist, miks peab neile vastama?
Vereandmine peab olema ohutu nii vereandjale kui ka veresaajale. Kuna vereanalüüsi põhjal pole võimalik kõiki haigusi kindlaks teha, täidab iga doonor lihtsa küsimustiku oma tervisliku seisundi ja eluviiside kohta (oluline on vastata ausalt kõigile küsimustele, et mitte panna ohtu enda ja patsiendi tervist). Doonor kinnitab esitatud andmete õigsust allkirjaga. Andmed on konfidentsiaalsed ja ei kuulu avalikustamisele.
Missuguseid analüüse doonoriverest tehakse?
Igal doonoril määratakse veregrupp AB0-, reesus-, ja kell-süsteemis ning erütrotsütaarsed antikehad, HI-viiruse ja hepatiidi C-viiruse antikehad, hepatiidi B-viiruse pinnaantigeen ning süüfilise tekitaja antikehad.
Kes ei saa olla doonor?
Doonoriks peaks olema terve inimene. Verd ei soovitata loovutada nõrga organismiga inimestel, rasedatel naistel, rinnaga toitvatel emadel. Loovutada verd ei saa HIV ja hepatiitviiruse kandjad, narkomaanid.
Mini-intervjuu Meriliniga, kes on meie aktiivne veredoonor juba 13 aastat. Kui tunned, et soovid ka doonoriks hakata, tule julgelt meie vereteenistusse, mis asub Järve tervisemajas (Ravi 10d, Kohtla-Järve).
Kuidas oled veredoonorite maailma tulnud?
Esimest korda tulin vereloovutusele kolleegi kutsel, kes oli varem verd loovutanud. Kerge ärevus esmakordse vereloovutuse ees sai kiiresti ületatud ja tundsin, et soovin verd loovutada ka edaspidi. Minu isa oli audoonor, seega on doonoriks olemine mul vist veres. Uutel doonoritel soovitan soojalt tulla vereloovutusele koos oma sugulase või sõbraga. Koos on alati lõbusam!
Kui kaua oled juba doonor olnud?
Olen verd loovutanud alates 2009. aastast, nüüd juba 11 korda ja jätkan ikka samas vaimus.
Mis motiveerib Sind verd loovutama?
Vereloovutusega saan aidata abivajajaid. See on lihtsaim viis head teha ja tekitab emotsionaalselt üleva tunde ja annab arusaama, et olen midagi väga olulist teinud. Doonoriverd kasutatakse avariidel ja rasketel traumadel, sünnitusjärgselt ja erinevate haiguste ravis. Verevarusid on tarvis pidevalt täiendada ja mina panustan sellesse jõudumööda.
Kas oled oma sõpru ja tuttavaid doonorite „liitu“ kutsunud?
Loomulikult! Paljud mu sõbrad ja tuttavad kas tunnevad huvi doonoriks saamise vastu või on juba täiendanud doonorite ridu. Julgustan neid, tuginedes oma kogemusele doonorina ja Ida-Viru Keskhaigla vereteenistuses töötades saadud teadmistele veredoonorlusest.
