Meieni on jõudnud info, et Ida-Viru Keshaigla nimel tehakse petukõnesid, kus inimestelt küsitakse isikuandmeid, isikukoode, pangakaardi numbreid või muid tundlikke andmeid. Helistatakse haigla nimel ja kutsutakse kohtuma arstiga haigla fuajesse. Meie arstide teevad vastuvõtte ainult vastuvõtukabinetis.  

Palun olge tähelepanelikud!

Haigla töötajad ei küsi telefoni teel kunagi teie pangakaardi andmeid, PIN-koode ega muid finantsandmeid.

Kui saate kahtlase kõne:

• Ärge jagage oma isiku- ega panganduse andmeid.
• Lõpetage kõne kohe.
• Vajadusel võtke ise ühendust haigla ametliku kontakttelefoniga 33 111 33

Kui kahtlustate pettust, soovitame teavitada ka politseid!

Täname teid tähelepanelikkuse eest ja palume infot jagada ka oma lähedastega!

Tänapäevased e-konsultatsioonid on muutnud arstiabi kättesaadavamaks ja kiiremaks kui kunagi varem. Need võimaldavad perearstil saada eriarsti hinnanguid juba paari päeva jooksul. Kuigi e-konsultatsiooni võimalus tekkis juba 2013. aastal, on alles viimastel aastatel see ambulatoorse vastuvõtu viis hakanud laialdasemalt praktikas levima. Mitmed haiglad on teavitanud, et teatud erialadele saab ambulatoorsele vastuvõtule ainult läbi e-konsultatsiooni. Plaanis on ka riiklikult kehtestada e-konsultatsiooni kohustuslikkus teatud erialadel ja teatud raviasutuste eriarstide ambulatoorsetele vastuvõttudele saamiseks.

Mis on e-konsultatsioon?

E-konsultatsioon on arstidevaheline digitaalne suhtlus, mille käigus perearst pöördub eriarsti poole ning eriarst omakorda teise eriala spetsialisti poole konsultatsiooni saamiseks patsiendi tervisemure kohta. Konsultatsiooni küsiv arst vormistab e-saatekirja e-konsultatsioonile.

Kõige rohkem tehakse IVKHs e-konsultatsioone ortopeedia erialal. Foto: Maila Meldre

Millised on e-konsultatsiooni vastuse variandid

E-konsultatsiooni puhul vaatab eriarst perearsti saadetud saatekirja üle ja annab oma hinnangu või soovituse ilma, et patsient peaks vastuvõtule tulema.
See on üks võimalik viis patsiendi küsimusele lahendus leida.

Mõnikord võib eriarst aga otsustada, et patsient vajab siiski täiendavat läbivaatust.
Sel juhul kutsutakse patsient vastuvõtule, arst hindab, kui kiiresti peaks vastuvõtt toimuma, ning selle järgi leitakse sobiv aeg. Eriarst vastutab selle eest, et patsiendiga võetakse ühendust ja lepitakse kokku vastuvõtuaeg. Sama põhimõte kehtib ka siis, kui eriarst leiab, et patsiendi seisund vajab hospitaliseerimist.

Mis on e-konsultatsiooni plussid?

E-konsultatsiooni eesmärgiks on, et patsient jõuaks õigeaegselt vajaliku arsti juurde. Eriarsti ülesanne on hinnata, kas patsient vajab vastuvõttu või saab ta anda oma arvamuse juba perearsti edastatud andmete põhjal, ilma et patsient peaks kohale tulema.

Kõige olulisem, et vastaja arst hindab kui kiiresti patsient peab vastuvõtule jõudma. Teiste sõnadega, patsiendi ambulatoorne vastuvõtt muutub vajaduspõhiseks, mida ei ole võimalik saavutada senise korraga, kui patsient registreeritakse esimesele vabale ajale, sõltumata probleemi olemusest ning kriitilisusest.

Patsiendi jaoks on suur eelis see, et ta ei pea enam ise vastuvõtuaega otsima.

Ida-Viru Keskhaigla vereteenistus viis eelmise aasta novembris läbi doonorite rahulolu-uuringu, et saada ülevaade doonorite kogemustest ja ootustest. Tänaseks on küsitluse tulemused analüüsitud ning tehtud esimesed järeldused, mis annavad väärtuslikku sisendit vereteenistuse töökorralduse ja teenuse kvaliteedi hindamiseks. Uuring aitab paremini mõista, mida doonorid vereteenistuse juures hindavad ning millistes valdkondades on võimalik edaspidi veelgi areneda.

Millised olid doonorite rahulolu-uuringu kõige olulisemad järeldused ning kuidas aitavad need vereteenistusel oma tegevusi tulevikus paremini planeerida?

Vastab vereteenistuse kvaliteedijuht Anna Gromova:

Uuringu tulemused annavad meile vastuse kriitiliselt olulise küsimusele: kuidas saada juurde esmased doonorid ja sealt edasi, kuidas esmased doonorid jääks korduvateks ning korduvad doonorid omakorda regulaarseteks. Oleme enda jaoks välja selgitanud nii oma tugevad kui ka nõrgad küljed, kus on veel arenguruumi. Meie teeninduskvaliteedi hindamiseks oli ülioluline leida tõendusmaterjale asjaolule, et doonorid on vereloovutustega seotud küsimustes piisavalt informeeritud ning igas etapis (alates registreerimisest kuni vereloovutusjärgse teenindamiseni välja) on kogemus olnud positiivne. Info doonoripäevade läbiviimisest on kergesti leitav. Kõige rohkem hindavad doonorid vereteenistuse personali viisakust, sõbralikkust, abivalmidust ja pädevust. Arenguruumi jääb ruumide planeerimisel väljasõitude korraldamisel. Kohati on vaja rohkem ruuumi doonorite teenindamiseks, et tõsta kindlustunnet, et kõik terviseandmed jääks konfidentsiaalseks. Õnneks ei ole selliseid väljasõidu kohti palju, aga me kindlasti reageerime laekunud signaalidele.

Rahulolu-uuringu tulemuste põhjal kujunes välja Ida-Virumaa klassikalise doonori koondportree: Meie doonor on 42-aastane, aktiivne ja terve meesterahvas, tal on hea enesetunne, tal ei ole kroonilisi haigusi, mis takistavad verd loovutamast ja ta soovib oma arvamust avaldada.

Rõõm on tõdeda, et kõige rohkem doonoreid on vanuses 35-54 aastat. Aina rohkem noori inimesi tunneb huvi doonorluse vastu, soovides päästa teiste elusid.

Kahtlemata on vaja doonoreid tunnustada, sest doonor tuleb verd loovutama vabatahtlikult. Erinevad sümboolsed meened, maiustused, üritused ja tänuavaldused – kõik see mõjutab ühiskonda kuuluvuse ja vajalikkuse tunnet. Vereteenistus julgustab kõiki liituma meie pühendunud doonorite perega!

Kogu info doonorlusest on leitav meie kodulehelt. 

Ida-Viru Keskhaigla vereteenistus asub Järve tervisemaja 3. korrusel, Ravi 10D.

Doonoreid oodatakse:

E 8:00-17:30  T-N 8:00-15:30   R 8:00-11:00 

Vereteenistuse infotelefon: 331 1296

Hea teada!

Alates 2. veebruarist 2026 on meie asutuses võimalik saada meningokokk B vastast vaktsineerimist (vaktsiin Bexsero).

Meningokokk B vaktsiin aitab kaitsta raske meningokokknakkuse eest. Vaktsineerimine on eriti soovitatav imikutele, noortele ja riskirühma kuuluvatele inimestele.

Teenuse leiab hinnakirjast Tasuliste teenuste hinnakiri.

Ida-Viru Keskhaigla viis käesoleva aasta 22. septembrist kuni 5. oktoobrini läbi haiglaravil viibinud patsientide seas küsitluse, et välja selgitada patsientide hinnangu haiglas osutatud tervishoiuteenuste ohutuse kohta. Küsitluses osales 122 patsienti ning tulemused annavad kinnitust, et patsiendid tunnevad end meie haiglas turvaliselt ja hoituna.

Patsientide hinnangul on haiglaravi ohutu. 93% vastanutest tundsid end ravil olles kindlalt. Patsiendid hindasid jätkuvalt kõrgelt nii töötajatega suhtlemist kui ka osakondade vahelist infovahetust.

Oluline tähelepanek puudutab patsiendiohutusjuhtumeid. Selle aasta küsitluses teatas viis patsienti, et kogesid mõnda ohutusega seotud olukorda. Eelmisel aastal ei maininud seda mitte ükski patsient. See ei viita ohutuse halvenemisele, vaid pigem sellele, et patsiendid on muutunud teadlikumaks ning julgevad juhtumitest rohkem teada anda. Selline avatus aitab meil oma teenuseid täiustada ja parendada.

Haiglast lahkumisel said patsiendid vajalikku infot:
– 83% said selged juhised haiglajärgse ravi ja hoolduse kohta.
– 87% said arusaadavad ravimiinfo selgitused.
– 90% teadis, milliseid sümptomeid ja terviseprobleeme pärast koju minekut jälgida.

Patsiendid jagasid palju tänusõnu, tuues esile meie töötajate professionaalsust, tähelepanelikkust ja sõbralikkust. Haigla tänab kõiki vastanuid, sest iga tagasiside aitab meil muuta patsientide ravi ja õendusabi veelgi turvalisemaks.

Täname kõiki vastanuid usalduse ja panuse eest!

 Jana Lullu

Patseindiohutuse spetsialist