Registratuur töötab E-R 8-18 33 111 33
Üldmeil:

Inimkesksus, Võimekus, Koostöö ja Hoolivus

registratuur kontakt

Kuigi enamik Eesti inimesi on arstiabiga rahul, esineb vahel siiski olukordi, kus meelehärmi teeb raviasutuse töökorraldus või ei olda rahul arstiabi kvaliteediga. Kuhu sellisel juhul oma murega pöörduda?

ponad4

Foto: Pexels.com

Tervisekassa tervishoiuteenuste kvaliteedi teenusejuht Marion Kalju tõdes, et Tervisekassa saab sageli inimestelt kõnesid ja kirju, kus kurdetakse võimaliku ravivea, ebaviisaka suhtluse või muu probleemi üle, mis on tervishoiuteenuse osutajaga tekkinud. „Inimesed sageli ei tea, millise asutuse poole pöörduda olukorra lahendamiseks: kas Tervisekassa, Terviseameti või kellegi kolmanda-neljanda poole. Mina soovitan alustada suhtlusest tervishoiuasutusega. Kui see ei anna tulemust, siis võib vastavalt mure olemusele kontakteeruda selle valdkonnaga tegeleva asutusega,“ sõnas Kalju.

Näiteks kui on probleeme ravikvaliteedi või tervishoiutöötajate pädevusega, saab pöörduda Terviseametisse. Seevastu ravivea tõttu tekkinud tervisekahju korral tuleb ühendust võtta kindlustusseltsiga, kellega sinu raviasutus on sõlminud kohustusliku vastutuskindlustuse lepingu. Kui aga mõni raviteenus pole kättesaadav või inimene näeb terviseportaalis oma raviarveid vaadates, et tasulise visiidi eest on tervishoiuteenuse osutaja arve esitanud ka Tervisekassale, tuleks pöörduda Tervisekassa poole.

Milliste muredega millise asutuse poole pöörduda, saad vaadata ka Tervisekassa kodulehelt.

Pole rahul tervishoiuteenusega? Pöördu otse raviasutuse poole

Tervishoiuteenuse osutaja vastutab teenuse kvaliteedi eest. Pöördu raviasutuse poole, kui sinuga on ebaviisakalt suheldud, sa ei nõustu tervishoiutöötaja otsusega, sul jäi vajalik abi saamata, sinu haiguslugu pole dokumenteeritud või on seda tehtud ebatäpselt.

Info selle kohta, kuidas ja kelle juurde raviasutuses ettepaneku või kaebusega pöörduda, peab olema kättesaadav raviasutuse tegevuskohas või veebilehel (kui see on olemas).

Raviasutusega suhtlus ei andnud tulemust? Mis juhtudel pöörduda Terviseameti poole?

Sel aastal pälvis Kohtla-Järve aasta ema aunimetuse meie kolleeg Tatjana Verhovskaja, kes töötab Ida-Viru Keskhaigla radioloogiateenistuses. Ta on kolme lapse ema ja ühe lapselapse vanaema.

 Õnnitleme Tatjanat toreda tiitli puhul ja toome siinkohal ära Põhjarannikus ja Severnoje Poberezhjes avaldatud intervjuu. 

U T.Verhovskaja Aasta ema

Aasta ema Tatjana Verhovskaja alustab iga hommikut võimlemisega

Pühapäeval, 11. mail kell 13 kõlab Kohtla-Järve kultuurikeskuses emadepäevale pühendatud kontsert, kus kutsutakse lavale ka kõik aasta ema konkursil osalenud kandidaadid. Tänavu pälvis Kohtla-Järve aasta ema aunimetuse Ida-Viru keskhaigla radioloogiateenistuses töötav kolme lapse ema Tatjana Verhovskaja, kel on enda sõnul vaid üks soov: et tema lastel kõik hästi läheks.

Mida tundsite, kuuldes, et teid on Kohtla-Järve aasta emaks valitud?

Olin üllatunud. See oli ootamatu, sest mulle tundub, et ma ei tee midagi erilist ja minusuguseid emasid on palju. Aga väga meeldiv oli kolleegidelt, tuttavatelt ning muidugi oma lähedastelt häid ja sooje sõnu kuulda. Teades, et nad on minu üle uhked, tunnen veelgi suuremat vastutust. Tegelikult aga pole mu elus midagi muutunud − elan nii, nagu elasin ennegi.

 Kumb on teile olulisem − kas pere või töö?

Pere ja lapsed on alati esikohal, kuid naine vajab ka tööd.
Ma armastan oma tööd. Meil on tore ja sõbralik kollektiiv ning mulle meeldib inimesi aidata. Töötasin ligi 18 aastat nakkushaiguste osakonnas, nüüd olen juba kuuendat aastat Ida-Viru keskhaigla radioloogiateenistuse röntgenikabinetis tehniku abiline: kutsun patsiente sisse, aitan neil uuringuteks valmistuda... Haiglasse ei tule keegi niisama, igaühel on oma probleem ja ette tuleb igasuguseid olukordi. Seetõttu pean alati püüdma patsiente mõista, neid rahustada ning jääma ka ise stressiolukorras rahulikuks.

Mis on pereelus kõige tähtsam?
Kuidas kellelegi, aga minule lapsed. Lapsed tuleb üles kasvatada mitte selleks, et sul vanas eas keegi toeks oleks, ehkki seegi on oluline. Lapsed on võimalus tunda, et sina armastad ja sind armastatakse. Vanemate missioon on saata ellu väärilised inimesed. Jälgida, kuidas laps kasvab ja areneb, olla nii õnnestumistes kui ka ebaõnnestumistes tema kõrval. Aidata lapsel elus toime tulla − see ongi iga ema ülesanne.


Kas olete oma laste üle uhke?
Kahtlemata. Pojad on mul juba täiskasvanud. Nad on alati olnud aktiivsed spordipoisid ja kõvasti tööd teinud. Vanem poeg Vadim tegeles kooliajal aktiivselt korvpalliga. Oma esimese meditsiinihariduse omandas ta Kukrusel tervishoiu kõrgkoolis ning jätkas seejärel õpinguid Tartus. Praegu töötab ta kiirabibrigaadi velskrina. Keskmine poeg Artjom valis lapsena jalgpalli, praegu töötab ta ASis Tallinna Toiduveod. Nad mõlemad on töökad ja vastutustundlikud inimesed. Tütar Valeria õpib Maleva põhikooli 8. klassis. Tema tegeles alates kolmandast eluaastast peotantsuga, kuid pandeemia ajal oli sunnitud treenimise pooleli jätma, karantiini lõppedes aga hakkas harrastama hoopis korvpalli. Valeria on iseloomult liider ja tõeline tulesäde ning osaleb aktiivselt kooli- ja koolivälises elus.
Muidugi olen ma nende kõigi üle uhke.


Teie pojad on oma elukutse ise valinud?
Olen veendunud, et lapsed peavad oma valikud ise tegema. Katsetama, võib-olla ka vigu tegema, kuid leidma selle "oma". Ma pole kunagi kedagi sundinud − ehkki küll mitte kohe, on poisid ise oma tee leidnud ja mul on hea meel, et nad teevad just seda, mis neile endale meeldib.
Vadim läbis valitud erialani pika tee: töötas ja õppis. Nüüd näen, kuidas ta oma tööd hindab ja kõike jõuda püüab. Praegu on ta brigaadivanem.
Artjom õppis kaks aastat kokandust, kuid mõistis siis, et see pole tema eriala, ja läks informaatikat õppima. Nüüd elab ta Tallinnas ja tegeleb hoopis vedudega, kuid mulle tundub, et ta on kõigega rahul. Valerial on elukutsevalik alles ees.
Põhiline on see, et kõik, mida sa teed, oleks sulle endale hingelähedane − seda püüan alati ka lastele rõhutada.

Eeskujuks kogu perele 
Tatjana Verhovskaja kandidatuuri esitas Kohtla-Järve aasta ema konkursile tema õde Svetlana Volk.

"Olen siiralt uhke tema tugeva iseloomu, headuse ja töökuse üle. Tema elu on Kohtla-Järve linnaga lahutamatult seotud: ta on siin sündinud ja kooli lõpetanud, omandanud meditsiinihariduse ning töötanud juba veerand sajandit hingesoojuse ja pühendumusega tervishoiusüsteemis, teenides välja laitmatu maine ning kolleegide ja patsientide austuse.

Tema elus on olnud palju raskusi, kuid sellele vaatamata on ta oma lastest kasvatanud aktiivsed, haritud ja kohusetundlikud kodanikud, kes panustavad juba praegu Kohtla-Järve arengusse. Mul on siiralt hea meel, et seda rasket ja kõrvaltvaataja pilgule sageli märkamatuks jäävat tööd tunnustati. Tatjana on eeskujuks kogu me perele."

 

Minu teada pole teie endagi elutee päris sirge ja kerge olnud.

Töötasin viisteist aastat õmblusvabrikus ja läksin seejärel haiglasse tööle. Sugulased olid üllatunud − ehkki meie lähedaste seas on olnud palju meedikuid, olin mina lapsest saati alati verd kartnud. Kuid tegin sellise otsuse, sest kuidagi pidi ju elama − ületasin iseennast ja sain hakkama.

Töötasin nakkushaiguste osakonnas ja õppisin meditsiinikooli õhtuses osakonnas hooldusõe erialal. Kella 16ni olin tööl, sealt läksin kohe tundidesse. Puhkepäevi peaaegu polnudki, sest paralleelselt töötasin kolmel päeval nädalas narkosõltlastega. Koju jõudes panin lapsed magama ja kirjutasin kella kaheni öösel referaate − käsitsi, sest arvuteid toona polnud. Mõnikord ärkasin hommikul üles ega saanud kohe arugi, kuhu ma nüüd sättima pean − kas tööle või kooli?


Kuidas te sellisele rütmile vastu pidasite?
Aga mis valikuid mul oli? Pidin tööd tegema ja poegi kasvatama. Abiks on olnud sportlik karastus: nooruses tegelesin mitmevõistlusega ja saavutasin isegi meistrikandidaadi tiitli. Kahjuks sõitis mu treener ära Saksamaale, kuid sportimisharjumus on jäänud tänini: alustan päeva alati võimlemisega − kohustuslik harjutuste kompleks kestab 15-20 minutit. See annab energiat ja loob töömeeleolu. Sport on kasvatanud ka mu iseloomu − õpetanud visadust ja vastupidavust. Seetõttu olen alati tahtnud, et mu lapsed samuti sporti teeks.


Kui laps ei tegutse teie arvates päris õigesti, kuidas teda siis ümber veenate?
Nagu kindlasti igas peres, on ka meil olnud erinevaid olukordi. Õhtuti oleme palju vestelnud, püüdnud tekkinud olukordi arutada ja neile üheskoos lahendusi leida. Kuid see ei tähenda, et ma neile survet oleks avaldanud − lõppude lõpuks on nad ikka ise oma järeldused teinud. Kuid arvan, et nad on siiski võtnud kuulda nii mind kui ka isa − ehkki oleme temaga ammu lahus, on ta poegade elus alati osalenud.


Emal on alati palju tegemist. Kuidas tihedas graafikus lastele aega leida?
Olen püüdnud iga vaba minuti lastega veeta, õhtusöögilauas või enne magamaminekut oleme ikka igasugu sündmusi ja asju arutanud. Vanem poeg oli mulle nooremaga abiks, minu vanemad samuti, eriti isa − poisid lausa jumaldasid teda. Praegu on ta juba pensionil.
Meil on suur ja sõbralik pere. Mul on kaks õde, suhtleme perekonniti ja toetame üksteist.
Lihtne ei ole olnud, kuid oleme hakkama saanud. Saatus on mulle vääriliselt tasunud: kohtasin meest, kellest sai minu tugi ja kelle mu pojad samuti omaks võtsid. Õppisime Jevgeniga ühes koolis ja oleme nüüdseks juba 17 aastat koos, Valeria on me ühine tütar. Abikaasa on alati mu kõrval ja abistab mind kõiges − tal on kuldsed käed ja ta oskab kõike.
Muide, ma õpin praegu ka: veebruaris läksin eesti keele kursustele, sest tahan kõrgemat kategooriat saada. Täiskasvanuna pole kerge keelt õppida, kuid Valeria aitab − ta teab palju ja on alati mu kõrval.


Kas täiskasvanud lapsed jagavad teiega oma muresid?
Pojad kõike ilmselt ei räägi, sest ei taha mulle muret valmistada. Valeria aga on väga avatud, ta on nagu mu sõbranna.


Mida oma elukogemusest tahaksite lastele edasi anda?
Tundub, nagu oleksin neile juba kõike õpetanud. Neist on kasvanud lahked ja hoolivad inimesed, ja mitte ainult oma lähedaste suhtes − olen kindel, et nad ei lähe ühestki abivajajast niisama mööda.
Praegu on teil ilmselt rohkem vaba aega. Kuidas te seda veedate?
Meil on 12tunnine libisev graafik, seetõttu ei lange see alati teiste pereliikmete omaga kokku. Aga kui mul on puhkepäevad, helistame üksteisele, püüame kokku saada, sõidame koos kas kontserdile või suvilasse. Suvila kuulub küll vanemale õele, aga saame kõik seal kokku. Mulle meeldib ka roosidega jännata.
Pühade ajal koguneme ühise suure laua taha − mõnikord 15 inimest − ja teeme ka koos süüa. Loodan, et ka emadepäeval tulevad kõik siia ning saame üheskoos kultuurikeskusesse kontserdile minna.


Millised toidud teie perele meeldivad?
Me ei ole kaugeltki originaalsed: kartulisalat ja sült − muidugi enda valmistatud.


Millised on teie pere traditsioonid?
Ei midagi erilist: võimalust mööda peame koos pühi ja reisime − peamiselt mööda Eestit. Teeme üksteisele sünnipäeva või mõnel muul puhul toredaid üllatusi.


Mis on olnud kõige ootamatum üllatus?
Hiljuti kinkisid lapsed meile abikaasaga puhkuse Toila sanatooriumis.


Millest te emadepäeva eel unistate?
Suurim väärtus on sõbralik pere ja edukad lapsed ning minul on nad olemas. Unistus on mul üks: et lastel kõik hästi oleks. Pojad on oma elu juba rööpasse seadnud, mõlemal on hea abikaasa. Veebruaris tegi vanema poja pere mulle kaua oodatud kingituse − lapselaps Leon on nüüdseks kahekuune. Valerial on kõik alles ees, kuid usun, et temalgi õnnestub kõik soovitu − kindlasti aitame tal oma unistused ellu viia.

  Põhjaranniku info:

eestikeelne: Põhjarannik - Tellimine.ee

venekeelne: Severnoje Poberezhje - Tellimine.ee

Ida-Virumaa mitmete tervishoiuasutuste juures alustasid 1. aprillil tööd kümme tervisejuhti, kelle eesmärk on toetada piirkonna elanikke, kes vajavad pikema aja jooksul nii tervishoiu- kui ka sotsiaalteenuseid.

Tegemist on integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamise pilootprojektiga VESTA, mis lahti kirjutatuna tähendab Valdkondade ülene Sotsiaal- ja Tervishoiuteenuste Toetus ja Abi. Projekt on Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu ja Sotsiaalministeeriumi algatatud pilootprojekt, mida rahastatakse Õiglase Ülemineku Fondist. Projektis osalevad mitmed Ida-Virumaa tervishoiuasutused ja kohalikud omavalitsused. Tervisejuhid töötavad erinevates tervishoiuasutustes üle maakonna, viis neist Narva piirkonna ja viis Kohtla-Järve tervishoiuasutuste juures.

Uue algatuse eesmärk on pakkuda järjepidevat ravi ja sotsiaalset tuge Ida-Virumaa inimestele. Keskseks sihiks on toetada inimesi krooniliste haigustega toimetulekul vähendada dubleerimist, parandada tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööd, muutes teenused patsiendikesksemaks ning vältida dubleerimist tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis.

VESTA loob tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidest ühtse meeskonna, et pakkuda abivajajatele just tema vajadustele vastavat tuge. Koostöös tegutsevad perearstid, pereõed, eriarstid, sotsiaaltöötajad, kogukond ja pereliikmed.

Teenust juhib tervisejuht – spetsialist, kes koordineerib inimese abivajaduse põhjal teenuseid ja toetab teda tervisega seotud otsustes. Teenuse osutamisega alustatakse kuu aja pärast, 1. mail.

Tervisejuhtide töökohad Kohtla-Järve piirkonnas: Ida-Viru Keskhaigla, Järve Tervisekeskus, Ahtme Esmatasandi Tervisekeskus, Tervisekeskus Corrigo Jõhvis.

Tervisejuhtide töökohad Narva piirkonnas: Narva Haigla, Narva Perearstikeskus, Sillamäe Tervisekeskus (Perearstide Keskus Neeme).

Projekti koordineerib Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit koostöös Sotsiaalministeeriumi ja mitmete tervishoiuasutustega. Kompetentsikeskusena on kaasatud Viljandi Haigla, kelle kogemus PAIK projekti elluviimisel annab väärtusliku tuge ka Ida-Virumaa teenuste arendamisel.

See on oluline samm hoolduse koordinatsioonimudeli rakendamisel, mille eesmärk on muuta tervishoiu- ja sotsiaalteenused patsientidele kergemini kättesaadavaks ja paremini koordineerituks.

Tervisemaja veebi

 

 

 

 

 

 

 

 

  

 

 VESTA pilootprojekt on rahastatud ÕÜF meetmest „Ühiskondlikku muutust toetavate

9.–15. märtsini toimus iga-aastane Patsiendiohutuse teadlikkuse nädal, mille eesmärk on tõsta nii tervishoiutöötajate kui ka kogukonna teadlikkust patsiendiohutusest. Patsiendiohutuse nädalal valiti Ida-Viru Keskhaiglas esmakordselt välja tervishoiutöötajad, kes on enim panustanud patsiendiohutusse.

Selle tänuväärse algatuse käesoleva aasta teema keskendub ohutuskultuuri tugevdamisele tervishoiuasutustes. Tugev ohutuskultuur tagab, et kõik tervishoiutöötajad – alates arstidest, õdedest kuni halduspersonalini – on pühendunud riskide tuvastamisele, vigadest teatamisele ja parimate lahenduste rakendamisele. 

Ida-Viru Keskhaigla õenduse ja patsiendikogemuse juht Julia Kedus selgitas: „Patsiendiohutuse tagamine on kogu meeskonnatöö, kus kõik tervishoiutöötajad panustavad turvalise ja kvaliteetse ravi tagamisse. Patsiendiohutus on mõlemapoolne, ka patsiendil endal on suur roll, seega on oluline tõsta teadlikkust laiemalt."

Jagasime haigla kodulehel ja ka sotsiaalmeedia kanalites selle nädala raames iga päev kasulikke nõuandeid ohutu tervishoiu edendamiseks. 16. märtsini said juhid esitada oma üksusest kandidaate „Patsiendiohutuse parendaja 2025“ tiitlile. Kandidaadi esitamisel paluti kirjeldada, kuidas töötaja on panustanud patsiendiohutuse valdkonda aastatel 2024–2025.

16. aprillil andsid juhatuse liige Julia Kedus ja patsiendiohutuse spetsialist Jana Lullu teada, kes osutusid valituks ning pälvisid tunnustuse oma panuse eest patsiendiohutuse edendamisse.

Patsiendiohutuse parendaja 2025 tiitli väärilised on kolm töötajat, laboriteenistuse laborispetsialist Anna Erik, taastusravi- ja õendusabi kliiniku õendusjuht Olga Prants ja Ahtme tervisemaja klienditeenindaja Jelena Djomina.

POP 2025VEEBI

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 Fotol vasakult paremale Jelena Djomina, Anna Erik ja Julia Kedus. 

 7 päeva – 7 olulist teemat patsiendiohutuse parandamiseks!

Iga päev keskendume ühele patsiendiohutuse põhimõttele, mis aitab parandada hoolduse kvaliteeti ja vähendada võimalikke riske.

 

Patsiendina on Sul oluline roll oma ohutuse tagamiseks:

 

PATSIENDIOHUTUSE 7. SAMM: Kutsunginupu kasutamine

ponad7

*Anna märku, kui vajad abi toimingutes (näiteks liikumisel, voodist tõusmisel). Osakonna töötaja kutsumiseks kasuta kutsunginuppu.
*Haigla töötajad on valmis Sind aitama – ära kõhkle abi küsida.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

PATSIENDIOHUTUSE 6. SAMM: Pearingluse ennetamine

ponad6

*Tõuse voodist aeglaselt ja istu enne püsti tõusmist mõned hetked.
*Kui tunned pearinglust või nõrkust, teavita koheselt arsti või õde.
*Joo piisavalt vedelikku ja söö regulaarselt.

 

 

 

 

 

 

PATSIENDIOHUTUSE 5. SAMM: Kukkumise ennetamine

ponad5

*Kasuta toeks käsipuid ja liigu rahulikult.
*Veendu, et põrand on kuiv ja takistustest vaba.
*Kanna sobivaid jalanõusid, mis ei libise.
*Kui tunned end ebakindlalt, palu haigla töötajatelt abi.
*Järgi tervishoiutöötajate soovitusi.
*Küsimuste korral pöördu julgelt arsti või õe poole.
*Mõõduka või kõrge kukkumisriski korral kanna punane randmepael, mida asetatakse osakonnas.

 

 

 

 

 

PATSIENDIOHUTUSE 4. SAMM: Lamatiste ennetamine

ponad4

*Võimalusel muuda regulaarselt oma asendit voodis.
*Kui vajad abi asendi muutmisel või voodist tõusmisel, kasuta kutsunginuppu ja pöördu osakonna töötajate poole.

 

 

 

 

 

 

 

 PATSIENDIOHUTUSE 3. SAMM: Ravimite manustamine

ponad3

*Võta korrapäraselt Sulle määratud ravimeid.
*Kui Sul on allergia mõne ravimi suhtes, siis anna sellest alati teada.
*Kui koged mõnda ravimi kõrvaltoimet, anna arstile või õele teada.
*Kui Sul on raviskeemi kohta küsimusi, siis küsi julgelt arstilt või õelt.

 

 

 

 

 

 PATSIENDIOHUTUSE 2. SAMM: Nakkuste ennetamine

ponad2


* Pese käsi vee ja seebiga enne söömist ja pärast tualetis käimist.
* Kasuta haiglas pakutavat desinfitseerimisvahendit.
* Teavita tervishoiutöötajat, kui tekib iiveldus, oksendamine või kõhulahtisus.

 

 

 

 

 

 PATSIENDIOHUTUSE 1. SAMM: Isiku tuvastamine

Armband Jana
* Haiglasse saabumisel pannakse Sinu käele isikuandmetega randmepael.
* Kontrolli, et Sinu andmed on õiged, teavita haigla töötajat, kui märkad viga.
* Enne protseduuri või ravimi manustamist veendu, et haigla töötaja tuvastaks Sinu isiku!

12.–14. märtsil 2025 toimus Kopenhaagenis 29. Euroopa Haiglaapteekrite Ühingu (EAHP) konverents, kus keskenduti patsiendikeskse apteegi ja digitaliseerimise teemadele. EAHP esindab enam kui 29 000 haiglaapteekrit 36 liikmesriigis ning kongressil osalesid ka kolleegid TÜK-ist, PERH-ist, ITK-st ja Viljandi haigla haiglaapteekidest.

 Haiglaapteekrid Kopenhaagenis 2025.03

Selle aasta EAHP konverentsi põhiteemadeks olid patsiendikeskne meditsiin ja digitaalne maailm kasvava trendina. Konverentsil toimusid ettekanded ja töötoad, kus käsitleti mitmeid tulevikku suunatud teemasid. Eriti kaasahaarvad olid arutelud digitaalse tervishoiu, automatiseerimise ja tehisintellekti ehk AI rakendamisest haiglaapteekides.

 

Digitaalne tervishoid ja automatiseerimine

Konverentsi fookuses oli haiglaapteekrite võimalused kasutamaks digitaaltehnoloogiat oma töös. Arutati kõrgtehnoloogia integreerimist apteekide protsessidesse ning selle võimalusi ja ka riske. Mulle pakkus huvi laorobotite teema, mis automatiseerivad ravimite vastuvõtmist, säilitamist ning väljastamist. Suurtes Euroopa haiglaapteekides on laorobotite kasutamine juba tavapärane. Need süsteemid aitavad lihtsustada ravimite hoiustamist ja väljastamist, vähendades samal ajal inimlike vigade riski. Konverentsi näitusel oli võimalus näha laoroboteid töötamas ning tutvuda robotitega, mida kasutatakse kasvajavastaste ravimite ettevalmistamisel. Need lahendused, mida kasutatakse kasvajavastaste ravimite ettevalmistamisel parandavad täpsust, ohutust ja efektiivsust onkoloogilises farmaatsias, kus ravimite toksilisus nõuab äärmist hoolikust mitte ainult annustamisel vaid ka manustamiseks ettevalmistamisel.

Kuigi automatiseerimine toob kaasa mitmeid eeliseid, on seotud riskid samuti suured. Üheks oluliseks ohuks on küberrünnakud, mis võivad mõjutada laorobotite ja segamisrobotite tööd ning põhjustada tõsiseid probleeme.

 

Tehisintellekti rakendamine haiglaapteekides

Tehisintellekti tulevik haiglaapteekides on paljulubav, AI-põhised süsteemid saavad toetada ravimite täpset annustamist, tagades optimaalsed terapeutilised tulemused patsientidele. Samuti saavad need pakkuda reaalajas tõenduspõhiseid kliinilisi otsustustoe lahendusi, hoiatades tervishoiutöötajaid ravimite koostoimete, allergiate ja vastunäidustuste eest.

Lisaks aitab AI optimeerida ravimivarude haldamist, ennustades ravimite vajadust ning vähendades raiskamist. Samas on andmeturvalisus ja patsientide privaatsuse kaitse tehisintellekti kasutuselevõtu üks suurimaid väljakutseid.

EAHP konverents pakkus osalejatele väärtuslikke teadmisi ja ideid tulevikuks. Digitaliseerimine, automatiseerimine ja AI arengud on olulised teemad, mille mõju tervishoiule on märkimisväärne. Usun, et haiglaapteekritel seisab ees põnev ja väljakutseid pakkuv tulevik.

 Fotol Eesti Haiglaapteekrite Seltsi liikmed Foto: EHS

Dmitri Ignatjev

IVKH haiglaapteegi juht

 

Lena

Ida -Viru Keskhaigla kollektiivist moodustavad väga suure osa õendusala töötajad, neid on 1300 töötaja seast kokku 470. Magistrikraadiga õed on eriti hinnatud ja neil on oluline roll tänapäeva haiglas, aidates kaasa nii patsientide ravikvaliteedi parandamisele kui ka tervishoiusüsteemi tõhusamale toimimisele. Jaanuaris omandasid kolm IVKH õde Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis terviseteaduse magistrikraadi - EMO vastutav õde Jelena Mustonen, anestesioloogia õendusjuht Anastassia Kuzmina ja anestesioloogia- ja intensiivravikliiniku õendusjuht Valentina Kartašova. Jagame meie tublide magistrite kogemusi nende õpiteekonnast.

Mis ajendas teid magistriõppesse astuma?

Lehekülg 1 / 5

Erakorralise meditsiini osakond, Ilmajaama 12, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve
Ahtme aktiivravikompleks, Ilmajaama 12, Ilmajaama 14, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve
Järve tervisemaja, Ravi 10d, Järve linnaosa, Kohtla-Järve
Taastusravi- ja õendusabikliinik, Ravi 10, Järve linnaosa, Kohtla-Järve
Kiviõli tervisekeskus, Keskpuiestee 36, Kiviõli
Sillamäe tervisekeskus, Kajaka 9, Sillamäe
IVKH vastuvõtud Narvas, Kerese keskus, Kosmonaudi 4/P. Kerese 3

Arve rekvisiidid:

SA Ida-Viru Keskhaigla

Reg nr 90003433

KMKR nr EE100863846

Tervise 1, 31025, Kohtla-Järve

Arvelduskontode numbrid:

SEB EE811010220029123013

Swedbank EE722200221019871533

LHV EE32770771003371793

Save
Cookies user preferences
We use cookies to ensure you to get the best experience on our website. If you decline the use of cookies, this website may not function as expected.
Accept all
Decline all
Analytics
Tools used to analyze the data to measure the effectiveness of a website and to understand how it works.
Google Analytics
Accept
Decline
Capcha
Google Capcha
Accept
Decline