No module Published on Offcanvas position
Registratuur töötab E-R 8-18 33 111 33

Oleme usaldusväärsed, inimlikud, tegusad

registratuur kontakt

Jana Lullu patsiendiohutuse spetsialistJana Lullu, patsiendiohutuse spetsialist

See nädal, 10.03-17.03.24 on pühendatud ühele meie kõige olulisemale eesmärgile - patsientide ohutusele ja heaolule. Meie ühised jõupingutused ja teadlikkus patsiendiohutusest on võti patsiendiohutuskultuuri arendamiseks. Patsiendiohutuskultuuri loomine ja säilitamine on igaühele meist oluline, olenemata sellest, millises rollis me haiglas töötame.

Patsiendiohutus on tervishoiuteenuse osutamisega seotud riskide, vigade ja välditavate kahjude ennetamine patsiendile. See hõlmab erinevaid organiseeritud tegevusi, et tagada patsientidele parim võimalik ravi ilma välditavate riskide ja kahjude tekkimiseta.

Patsiendiohutuskultuur viitab organisatsiooni või asutuse suhtumisele ja lähenemisele patsiendiohutusele. See hõlmab nii väärtuste kui ka tõekspidamiste käitumismudeli, mida saab tõsta praktiliste meetmete rakendamise kaudu. Sellised meetmed edendavad avatud suhtlemist, koostööd, õppimist vigadest ning pidevat paranemist ja arengut, et tagada patsientide ohutus.

On oluline mõista, et patsiendiohutus on kõigi haigla töötajate ühine vastutus, mitte ainult tervishoiutöötajate ülesanne. Iga töötaja roll on oluline, olgu see siis arst, õde, registraator või muu töötaja, kes otseselt ei puutu patsientidega kokku.

Patsiendiohutuse nimel panustamine on oluline, sest see mitte ainult ei paranda patsientide elukvaliteeti ja tervislikku seisundit, vaid võib ka vähendada haiglates esinevaid komplikatsioone, ravivigu ja haiglaravi kestust. Lisaks aitab tugev patsiendiohutuskultuur suurendada usaldust patsientide ja nende perede poolt tervishoiuteenuste vastu ning aitab luua positiivset mainet tervishoiuasutusele. Seega on oluline pöörata tähelepanu patsiendiohutusele ja arendada selle valdkonna teadlikkust ning oskusi kõikide haigla töötajate seas.

EMO oendusjuht Katrin Piirsoo„Palun tuleta mulle meelde, mis eriala sa oled ülikoolis õppinud?“ küsis onu käest lootusrikkalt vastne keskkooli lõpetaja Katrin, kelle ees oli tollel ajal sarnaselt paljude teiste noortega korralik dilemma, kuhu edasi õppima minna.

„Soojusenergeetikat!“ vastas kindlalt ja kõvahäälselt onu.

„Väga hea, sobib!“ hõiskas rõõmsalt ja vaimustatult Katrin, andes onule mõista, et onu ühesõnaline vastus aitas tal kiiremini otsustada, kuhu oma kompassi osuti suunata.

Katrin on praegu õnnelik ema, suur koeraarmastaja, edukas haiglatöötaja, kirglik meditsiinifänn. Selleni jõudmine nõudis aga palju aega, vaeva ja pöördelisi hetki, ent eesmärk pühendas siiski abinõu.

Alguses oli tervishoiu valdkond vaateväljast kaugel

Vaatamata teatud ebakindlusele eriala valiku osas, mis Katrini kõhkluste kaalukaussi enne onuga rääkimist raskusega täitnud oli, ühes oli Katrin täiesti kindel – kõrgharidus oli tema jaoks ainus pind, mida sondeerida. See oli nõndanimetatud otsus enne otsustamist. Emaga ei olnud Katrin oma erialavalikut süvenenult arutanud, kuna arvas, et arstina näeb ema teda ainult samas valdkonnas. Tegelikult oli see vaid ülemõtlemine.

„Lapsepõlvest saati oli haigla minu jaoks nagu teine kodu. Mäletan, et kui ma väike olin, võttis ema mind sageli tööle kaasa, sest tal oli väga palju tööd, ja töö- ja pereelu ühitamine oli nagu ränga tõstekangi sikutamine. Nägin, kuidas haiglas töö käib, teadsin hästi palju igasuguseid termineid ja nii mõndagi haigustest, kuulsin väga palju meditsiinilist juttu – ema sõprusringkonnas on peaaegu kõik arstid, kellega ta meditsiinilisi teemasid ka väljaspool haiglat arutas. Mulle tundus, et olin niigi valdkonna sees (naerab) ja mõtlesin, et ülikoolis hakkan raudselt õppima midagi muud, sest meditsiini oli mu elus kuidagi liiga palju.“

Otsus inseneriks õppima minna ei olnud kallutatud

Katrin rõhutab, et kuigi pärast onuga vestlemist süttis tal kirg soojusenergeetika eriala vastu, mille oli onu ka lõpetanud, tegemist oli tema enda otsusega. „Olen seda meelt, et eriala valiku peab igaüks lõppkokkuvõttes ise tegema, sest me kõik nikerdame oma eluornamenti läbi unikaalse trafareti. Pooldan perekonnasiseseid arutelusid, ajurünnakuid ja vestlusõhtuid, mille käigus saab võrrelda erinevaid võimalusi, kuulata ja jagada kogemusi – sugulaste mitmekümne aasta pikkune töökogemus ja laiem silmaring võivad muidugi abiks olla – ja seejärel langetada iseseisev otsus.“ Seda Katrin tegigi. „Tükk aega mõtisklesin ja vaagisin, et tore oleks saada inseneriks, sest neid ei ole tööturul palju ja reaalainete sõlmed oskasin koolis päris hästi lahti harutada. Siis hakkas ninna tungima väärika tuleviku lõhn ja otsus saigi tehtud.“

Oleks Katrin tollel hetkel teadnud, et see oli alles algus…

Õendusalane haridus nagu hea lootuse neem

Peale soojusenergeetika eriala omandamist Tallinnas suundus Katrin tagasi kodukanti ja üsna kiiresti leidis endale töö. „Võin öelda, et mul vedas, et pärast diplomi saamist ei pidanud ma õnneratast kaua keerama, et töökoht leida. Üürikese aja pärast leidsin endale rakenduse ja hakkasin tegelema soojustussüsteemi projekteerimisega. Istusin päevad läbi laua taga ja joonestasin, arvutasin, mõõtsin, putitasin jne. Järsku tabas mind arusaam, et olenemata suurest töömahust minu elus midagi põnevat ei toimunud, või seda enam, et olin elust üldse irdunud, kuna elavat interaktsiooni oli tõesti vähe. Tööga sain hästi hakkama, aga ma ei olnud kindel, et just sellele tahtsin ma pikas perspektiivis pühenduda – silm ei säranud ja tundsin puudust suhtlemisest, sagimisest ja elulistest emotsioonidest.“

"Edasi tuli mul hakata tõsiselt mõtlema, mida edasi teha selleks, et tunda taas töörõõmu ja vältida valearvestust. Ma ei tahtnud liiga kiiresti otsustada. Elutarkus õpetas, et kui kala mädaneb peast, siis on mõttekam sel hetkel sabas lohiseda ja mitte rapsida. Mul oli juba päris palju õpinguid ja tööd selja taga, samuti sündis mul tütar ja sain kahe koera omanikuks. Elutempo oli välkkiire ja igapäevaseid kohustusi ka omajagu. Siis läks veel aega enne kui hakkasin midagi ette võtma. Plaan oli kaht kärbest ühe hoobiga lüüa - leida uus eriala, mida saab suhteliselt kiiresti omandada ja et see eeldaks võimalikult palju otsest interaktsiooni inimestega. Aasta pärast oli mul käes massööri kutsetunnistus. Massööriks õppimise ajal oli minu jaoks murdepunkt anatoomia, millest sai mu suurim kirg. Kirg oli nii suur, et ma ei suutnud leppida asjaoluga, et õpingud olid läbi. Seejärel läksin kõrgkooli õeks õppima ning viie ja poole aasta pärast hoidsin käes kliinilise õenduse magistri kraadi. Väike lugu sellest, mis juhtub siis, kui tahad kiiresti hakkama saada (naerab)."

Tegemist oli hetkega, mil Katrin teadvustas, et tema tegelik elukutsumus oli uksele koputanud. "Tundub, et järjekordseid tehnilisi jooniseid tehes visandasin ma endale ühel hetkel hoopis uue karjääritee. Nii lasin ma jalga inseneeria valdkonnast ja kinnitasin kanda tervishoius. Massöörikutse oli justkui sild kahe valdkonna vahel. Lisaks nägin ma tervishoius oluliselt rohkem eneseteostusvõimalusi. Siis tundsin, et olin just seal, kus pidin olema, ja ühtlasi ka südamerahu."

Eriala vahetamine ei ole enda prohmaka tunnistamine, vaid lisandväärtuse tekitamine

Katrin ei ole kunagi hädaldanud oma õppeteekonna pikkuse üle, sest iga omandatud haridus avas järgmise ukse. "Iga haridus annab tohutult võimalusi, teadmisi ja oskusi. Tegu on oluliste lisandväärtustega. Kõige raskem oli teha esimene samm muutuste suunas, kuna mõningane kahtlus elas alati sees. Paraku on mõnes keskkonnas ja kultuuriruumis harjumus neid kahtlusi eksimusteks tembeldada ja üleüldse eksimusi stigmatiseerida. Tegelikult on see šanss! Šanss lõpuks õnnelik olla." Kas valid ka õnne?

emoIda Viru Keskhaigla patsientide nõukoda kohtus erakorralise meditsiini osakonna juhtidega ja koos püüti leida lahendust olukorrale, kus EMOsse pöördub väga suur hulk patsiente, kes peaksid olema perearsti ravida ja sellega seoses võib kannatada tõepoolest ERAKORRALIST abi vajavate patsientide ravi.

Eesti Perearstide Selts ja Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Selts on koostanud juhise, kust saab otsustusabi, millisel juhul tuleks pöörduda oma tervisehädaga perearstile ja millisel juhul EMOsse.. Üldine printsiip on selline, et EMO tegeleb eelkõige patsientidega, kelle elu on ohus või kelle tervis võib saada pöördumatuid kahjustusi ilma vältimatu abita. Sellised seisundid on äkki ja ootamatult tekkinud rasked haigestumised nagu südameinfarkt või insult, ägedad kirurgilised haigused, mis kulgevad äkki tekkinud valuga; värsked suured traumad, verejooksud, mürgistused jne. Kõiki neid seisundeid iseloomustab just nimelt äkki tekkinud oht elule.

Mõistame hästi, et patsiendil on keeruline otsustada, kuhu oma murega pöörduda, kas EMOsse või perearsti juurde. Siin aitab ellu kutsutud perearsti nõuandetelefon, 1220, kuhu helistades saab tervisenõu ja soovitusi. Enne nõuandeliinile helistamist tasuks kraadida kehatemperatuuri, võimalusel mõõta vererõhku ja pulssi, et abiandjal oleks lihtsam soovitusi anda. Kindlasti tasub käepärast hoida pliiats ja paber, et soovitused üles kirjutada. Samuti peaks helistaja teadma ravimeid, mida abivajaja võtab. See kõik aitab nõuandeliinil töötaval meedikul teid kõige paremal viisil abistada. Lisainfot leiate veebiaadressilt https://www.1220.ee/

Erakorralist hambaravi ei ole EMOs kahjuks võimalik saada. Kui on hambavalu, nägu või põsk on silmanähtavalt turses, kaasneb valu ja/või kehatemperatuuri tõus, siis tuleks pöörduda hambaarstile või kui hambaarst ei tööta, siis EMOsse.

Kroonilised haigused, mis on perearsti vaateväljas ja vastutusalas, kuulugugi sinna. Meeles tasub pidada, et eriarsti määratavaid uuringuid ei saa läbi EMO kiiremini või ilma järjekorrata. EMOs teostatavad uuringud otsustab erakorralise meditsiini arst lähtudes patsiendi seisundist.

Erakorralise meditsiini osakonda pöörduvad patsiendid läbivad triaaži, et meedikud saaksid välja selgitada nende abivajaduse prioriteedi. Patsiente teenindatakse EMOs vastavalt nende terviseseisundi ohtlikkusele, mitte sõltuvalt saabumisajast või saabumise viisist. Üsna levinud on eksiarvamus, et kiirabiga saabumine tagab kiirema arsti juurde pääsemise- nii see kindlasti ei ole. Ainus kriteerium on patsiendi terviseseisundi ohtlikkus elule.
Kasutusel on nelja-astmeline triaažikategooria:

Punane (I) triaažikategooria tähistab eluohtlikus seisundis patsiente, kelle elu on otseselt ohus. Need patsiendid vajavad kohest arstipoolset käsitlemist.
Oranž (II) triaažikategooria tähistab erakorralisi patsiente, kelle seisund on potentsiaalselt eluohtlik. Ooteaeg arstini võib olla kuni 15 minutit.
Kollane (III) triaažikategooria tähistab patsiente, kelle haigestumine või trauma on erakorraline ning vajab diagnostikat ja/või ravi, kuid kelle seisund on stabiilne ning võib meditsiiniabi oodata. Ooteaeg arstini võib olla kuni 60 minutit.
Roheline (IV) triaažikategooria tähistab patsiente, kelle puhul on tegemist probleemidega, mis ei vaja kiiret erakorralist sekkumist ning ooteaeg arstini on kuni 3 tundi. Ooteaeg võib pikeneda, kui meedikud on hõivatud kõrgema triaažikategooria patsientidega.

IVKH Patsientide Nõukoja nimel
Ivi Prits, Helin Metsatalu, Ksenia Moskvina, Anu Piirimaa, Jarmo Juhanson, Jaanika Mikk, Veronika Kossar, Vladislava Vassitskina

Ksenia Verhovskaja oenduse ja patsiendikogemuse juhtKsenia Verhovskaja, õenduse ja patsiendikogemuse juht

Vaatamata raskesti ümberlükatavale asjaolule, et aeg läheb kiiresti, haarates endaga kaasa paljusid harjumusi, elureegleid, isegi mõningaid traditsioone, saab ühes kindel olla – õendusalane haridus oli üks kord tulnud, et jääda. See mitte ainult ei jää, vaid areneb, pakkudes kindlat ja stabiilset tuge ning suunab neid, kes selle omandavad, sarnaselt teejuhiga, valgustades teed järgnevatele õendusvaldkonna spetsialistidele.

Õenduse valdkonnas on töö pärisinimestele – tehisintellektil palume mitte tülitada!

Õenduse valdkond pakub noortele laialdast, mitmekesist ja kaasaegset tööpõldu – saab valida erinevate erialade vahel nii haiglates, hooldushaiglates, perearstikeskustes, koolides, kiirabides, isegi riigiasutustes. Õenduse valdkonnas toimub palju uuendusi, see muutub aina kaasaegsemaks ja innovaatilisemaks. Selle valdkonna eriala valides ei ole noortel põhjust kahelda oma valiku tegelikus väärtuses – õde on äärmiselt suure tulevikupotentsiaaliga ning nõutud tervishoiutöötaja, kelle roll muutub aina olulisemaks ja iseseisvamaks.

Õdede töövaldkond hõlmab kõige olulisemat – inimeste tervist. Kuna inimesi on alati olemas, on vajadus tervishoiutöötajate järele püsiv või isegi ajas kasvav. Tehnoloogia kiire arengu valguses on aktuaalne ka küsimus „Kas tehisintellekt ja infotehnoloogiad saavad asendada tervishoiutöötajaid?“. Eks tehnoloogiad on kindlasti abiks nii tervishoiutöötajatele kui ka patsientidele, kuid see ei saa asendada inimese emotsioone ja empaatiat, mis on väga vajalik patsientidega sideme loomiseks. Tehnika ei suuda asendada õdesid, kes märkavad ja tajuvad hetki, mida tehnoloogia ei suuda hõlmata.

Masu trotsides kindlalt edasi

Õe elukutse valimise kasuks räägib asjaolu, et töökoht on õel olemas juba enne, kui ta jõuab selle peale mõelda. Iga aastaga tõuseb paljudes tervishoiuasutustes puudu olevate õdede arv, millega võib kaasneda voodikohtade sulgemine või pidurduvad tervishoiuteenuste arendused Ida-Viru Keskhaigla võib hetkel olemasolevate teenustega pakkuda tööd 30-le õele, kui teenuseid arendada, laiendada ning arvestada ka pensioniikka jõudvate õdedega, võib see vajadus olla üsna varsti ligi 70.

Majandust rapivad praegu turbulentsed ajad – ettevõtted koondavad ja tööpuudus kasvab, intressid on kõrged, maksud tõusevad, inflatsiooni „laul“ ei sumbu pikkamööda. Õenduse eriala tagab spetsialistidele tööturul kindluse isegi majanduskriiside ajal. Tänapäeval ei ole haruldane ka see, et järjest rohkem inimesi otsustab vahetada eriala ja suundub tervishoiusektorisse tööle. Kaalukas põhjus, miks seda tehakse, on konkurentsivõime säilitamine tööturul. Õe eriala valik on teadlik ja õe diplom ei täida raamaturiiulil tolmukoguja funktsiooni – seda tuleb uhkusega näidata! Õendusalase hariduse kasuks valiku tegevate inimeste üks tugevaimaid külgi on ettenägelikkus, kuna nad hakkavad tegema elutähtsat tööd ja kindlustavad omale tuleviku.

Õdede iseseisvad vastuvõtud parendavad tervishoiuteenuste kättesaadavust

Need ajad, mil õdedel oli pigem arsti kolmanda käe funktsioon, on ammu möödas. Praegu on õed usaldusväärsed tervishoiu meeskonna liikmed, kes teavad oma pädevuse piire ning vajadusel kaasavad protsessi teisi tervishoiu meeskonna liikmeid. Õdedest on saanud autonoomsed spetsialistid ning seda näitab kõige enam efektiivselt rakendatud õdede ja eriõdede iseseisvad vastuvõtud. Kahtlemata on see töö vastutusrikkam ja põhjalikum. See eeldab veelgi rohkem spetsiifilisi teadmisi, süvenemist ja pühendumust. Väärilised on kindlasti ka arenguvõimalused ja kogemus, mida iseseisvaid vastuvõtte teostav õde töö käigus omandab. Tänu iseseisvaid vastuvõtte tegevatele õdedele väheneb ka arstide töökoormus osadel erialadel ja eriarsti abi vajavad patsiendid pääsevad kiiremini vastuvõtule.

Kõik vajalik on siinsamas

Ida-Virumaal saab õeks õppida Tallina Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve struktuuriüksuses, mis asub vaid kümne kilomeetri kaugusel Ida-Viru Keskhaiglast, Virumaa suurimast ja kaasaegseimast tervishoiuasutusest, kus õenduse õppetooli tudengid läbivad praktikat ja juba õppimise ajal töötavad hooldajate ja abiõdedena, saades lisaks teoreetilistele teadmistele vajalikke praktilisi oskusi ja kogemusi, ning loomulikult ka töötasu. Ei saa mainimata jätta ka seda, et tudengitel on võimalus kaua enne õpingutega lõpparve tegemist hakata looma laiahaardelist suhtevõrgustikku tulevaste kolleegidega. Kõik need aspektid üheskoos moodustavad tugeva vundamendi, mis annab õenduse valdkonna eriala valinutele motivatsiooni õpinguid jätkata ja teha selles valdkonnas karjääri. Jumet säärasele valikule lisab ka fakt, et kohalikud noored ei pea kulutama palju ressursse selleks, et käia koolis ja tööl kaugemates Eesti piirkondades, sest Ida-Virumaal on seda kõike pakkuda. Arvestades seda, et tänapäeval langevad paljud noored rööprähklemise küüsi, siis kodu, kooli ja töökoha lähedus, kiire ja mugav logistika ning tuttav keskkond on asjad, millele tasub eelnevalt mõelda. Nendel on tegelikult suur väärtus.

Esimesel veebruaril toimus Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve struktuuriüksuses õenduse õppetooli lõpuaktus. Märgiline on see, et 39-st lõpetajast 12 on juba leidnud tee Ida-Viru Keskhaiglasse, andes olulise panuse patsientide heaolu parandamisse.

Alates 01.07.2024 saavad taotleda lähtetoetust tervishoiust eemal olnud õed, kes on saanud õe väljaõppe ja tervishoiutöötajatena registreeritud, kuid pole töötanud tervishoius vähemalt viis viimast aastat, tingimusel, et nad naasevad tööle Ida-Viru maakonda (ka Pärnu ja Lääne-Viru maakonda) haiglavõrgu kavas nimetatud haiglasse või üldarstiabi teenuse osutaja juurde. Loodame, et tänud sellele lähtetoetusele liitub meie meeskonnaga mitmeid motiveeritud õdesid.

Need õed, kes ei ole veel leidnud teed Ida-Viru Keskhaiglasse, teadke, et meie meeskonna süda on alati teie jaoks avatud!

Erakorralise meditsiini osakond, Ilmajaama 12, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve
Ahtme aktiivravikompleks, Ilmajaama 12, Ilmajaama 14, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve
Järve tervisemaja, Ravi 10d, Järve linnaosa, Kohtla-Järve
Taastusravi- ja õendusabikliinik, Ravi 10, Järve linnaosa, Kohtla-Järve
Kiviõli tervisekeskus, Keskpuiestee 36, Kiviõli
Sillamäe tervisekeskus, Kajaka 9, Sillamäe
Torujõe noortekodu (sõltuvusprobleemidega noorukite ravikeskus), Torujõe 3, Järve linnaosa, Kohtla-Järve
IVKH vastuvõtud Narvas, Kerese Keskus, Kosmonaudi 4

Arve rekvisiidid:

SA Ida-Viru Keskhaigla

Reg nr 90003433

KMKR nr EE100863846

Tervise 1, 31025, Kohtla-Järve

Arvelduskontode numbrid:

SEB EE811010220029123013

Swedbank EE722200221019871533

LHV EE32770771003371793