Ida-Viru Keskhaiglal on hea uudis Narva naistele – alates juulist töötab Kerese keskuses senise ühe naistearsti asemel kolm naistearsti. Lisaks dr. Roksolana Goshkale hakkavad vastuvõtte tegema dr. Alexey Tsaregorodtsev ja dr. Oleg Bazeliuk.

Lisaks naistearstidele teeb Kerese keskuses vastuvõtte ämmaemand Karina Semjonova. See on suurepärane võimalus saada professionaalset abi otse kodulinnas.

Vastuvõtud toimuvad Kerese keskuses aadressil Kosmonaudi 4 / P. Kerese 3, kolmandal korrusel.

Aja broneerimiseks helista telefonil 33 111 33 (E–R kell 8.00–18.00) või kasuta digiregistratuuri.

Kui sul ei ole võimalik vastuvõtule tulla, palume sellest teavitada vähemalt 24 tundi ette e-posti aadressil või samal registratuuri telefoninumbril. 

Ootame teid vastuvõtule!

Foto: Pexels.com

Hea patsient!

Täna, 3. juunil tähistame PATSIENDIPÄEVA.  Rahvusvaheline liikumine „Mis on Sinu jaoks tähtis“ sai alguse juba 2012. aastal, mille eesmärgiks on välja selgitada, mida patsiendid tegelikult hea ravi ja hoolitsuse all mõtlevad ja milline on ideaalne patsient tervishoiutöötaja jaoks. Lihtsa küsimusega ja kui vastust kuulata ja sellele reageerida, on võimalik mõjutada positiivselt kogu patsiendi raviprotsessi. Vastuseid ootame kuni 8. juunini.

Oleme tänulikud kui leiate aega vastata ühele küsimusele:

Millised on Teie ootused arsti vastuvõtul?

Küsimusele saate vastata SIIN LINGIL.

Kõigi vastanute vahel loosime välja 3 haigla sümboolikaga kingikotti. Loosiõnnest anname võitjatele teada hiljemalt 20. juuniks.

Ida-Viru Keskhaigla vereteenistus tunnustas 13. juunil Tartu Ülikooli Narva kolledži ruumides regiooni doonoreid. Vereteenistuse eesmärk on varustada verekomponentidega nii Ida-Viru Keskhaiglat kui ka Narva haiglat.

Doonorite tänuüritus toimus päev enne rahvusvahelist veredoonorluse päeva, päeva eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust vere loovutamise vajalikkusest ning esile tõsta just neid inimesi, keda võib auga nimetada elupäästjateks.

Doonoreid pidasid meeles Ida-Viru Keskhaigla vereteenistuse direktor Galina Blinova ja haigla juhatuse esimees Tarmo Tohver.

Tänuürituse toimumiskoht on sümboolne, sest Narva on vereannetuste poolest olnud Eesti üks aktiivsemaid piirkondi. Vereteenistuse külastab oma väljasõitudel Narva linna erinevaid punkte, doonoripäevad toimuvad polikliinikus, haiglas, koolides, riiklikes asutustes, kaubanduskeskustes ja mitmetes töötusettevõtetes. Tavapärase väljasõidu jooksul annetab verd kuni 30 inimest, aga on ka olnud rekordilisi aegu kui verd annetati lausa 89 korral.

„Narva doonorid on hoolivad, heatahtlikud ja pühendunud. Mõned neist on annetanud verd üle 50 korra, mõni isegi ligi 100 korda. See on tõeliselt inspireeriv,“ rääkis teenistuse arst Olga Lumijõe.

Iga annetatud veredoos võib päästa kuni kaks elu. Eestis vajab vereülekandeid igal aastal enam kui 20 000 patsienti – nende hulgas ei ole vaid õnnetuste ohvrid, vaid ka inimesed, kes vajavad regulaarselt verd onkoloogiliste haiguste, keeruliste operatsioonide, sünnituse või aneemia tõttu.

Vereteenistuse kvaliteedijuht Anna Gromova tõi välja 2024. aasta statistika, mis näitab, et Ida-Virumaa doonorlus on heal järjel ja kasvutrendis. Kokku oli 2111 doonorit, neist esmakordsed doonorid oli 380, täisvereloovutusi oli 3687, väljasõitudel koguti 2555 doosi. Doonorite hulgas oli mehi 2 165 ja naisi 1522. Vanuseliselt oli kõige rohkem vereloovutajaid 45-64 aastaste hulgas.

Vereteenistuse meeskond tõi esile, et Eestis annetab verd umbes 2% elanikkonnast, optimaalne tase oleks vähemalt 4%. Seega on iga uus doonor tõeline kingitus.

Oleme tänulikud kõikidele doonoritele ja ootame uusi elupäästjaid oma ridadesse!

Järgmised väljasõidud, kuhu doonoreid oodatakse:

18. juuni Sillamäe spordikompleks Kalev, Kesk 30, kell 10.00-14.00

19. juuni Kiviõli tervisekeskus, Keskpuiestee 38, kell 10.00-13.00

25. juuni Astri keskus, Tallinna mnt. 41, kell 10.00-14.00

Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnas töötab õena Lilia Muttonen, juba  42 aastat on ta aidanud inimesi haigla eesliinil. Lilia alustas oma karjääri erakorralise meditsiini valdkonnas Kohtla-Järve traumapunktis ning jätkas tööd, kui loodi erakorralise meditsiini osakond ehk EMO. Kolleegid iseloomusetavad Liliat targa, sõbraliku ja tähelepaneliku kolleegina, kes on valmis alati aitama. EMO õendusjuht Katrin Piirsoo sõnul on Liliaga hea töötada, ta teeb oma tööd südamega, tema dokumentatsioon on alati korrektne, see peegeldab tema kohusetundlikkust ning teeb ta hinnatud töötajaks.

Kohtume Liliaga hommikul kell 8 kui tavainimesed alustavad oma tööpäeva, aga tema on just lõpetanud oma vahetuse, väsimusest pole jälgegi. Lilia sõnul oli vahetus töine, visiiditasu tõus pole töö mahtu oluliselt vähendanud (visiiditasu tõusis alates 1. aprillist 2025 tööealistele 20 euroni ja soodustusega patsisentidele 5 euroni). 

Mis toob inimesed erakorralise meditsiini osakonda 

Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO) pöördub aastas pisut alla 30 000 patsiendi ehk keskmiselt 80 patsienti ööpäevas. 1/4 neist tuuakse kiirabiga, 3/4 pöörduvad ise – EMO jaoks oleks vastupidine suhtarv sobivam, sel juhul täidaks see eesmärki, milleks EMO just loodud on! Kui me räägime isepöördujatest, siis tullakse kõikide erinevate tervisemuredega, mis ulatuvad eluohtlikest seisunditest, näiteks äge südamelihase infarkt või väiketraumadest kuni kergete või pikaajaliste kaebusteni. Tüüpilised kerged või kroonilised haigused, millega pöördutakse on viirushaigused, seljavalu, liigesvalud ja teised kroonilised valud, kõrge vererõhk, kõrvetised, kõhukinnisus, isutus, väsimus, unehäired, nahalööbed, kuulmislangus jmt. Kõikide eelnimetatud muredega tuleb tegelikult pöörduda perearsti poole. Toon siinkohal ära drastilisemad näited: 6 kuud seljavalu; mitu aastat episoodiline kõhuvalu; pool tundi palavik 37,5; 2h tagasi tekkis kõhuvalu, mis läks ise üle; raamatut lugedes käis käes krõps; tahaks UH või KT uuringut; eriarsti vastuvõtt on 2 kuu pärast, ma ei jõua niikaua oodata; perearsti vastuvõtt on alles homme; tulin õhtul siia; tõin lapse/mehe EMOsse, laseks ennast ka üle vaadata jne. Vahel tullakse otse perearsti vastuvõtult või teise haigla EMOst sama probleemiga, või näiteks kui juba järgmisel päeval on eriarsti vastuvõtt sama mure tõttu. Muidugi tullakse ikka ka päris erakorraliste probleemidega - värsked traumad (haavad, murrud, põletused), ägedalt tekkinud tugevad või tunde kestvad valud, ägedad allergilised reaktsioonid, ägedalt tekkinud õhupuudus või hingamisraskus jmt. Kiirabiga toodud patsiendid on üldiselt erakorralised ja neist ca 50% me hospitaliseerime.

Ülekoormus – krooniline probleem või süsteemi puudujääk

EMOde ülekoormus on aastaid kestnud ja on iga aastaga süvenev probleem. Kui esimesed EMOd ehitati, siis põhiosa olid jälgimisruumid, elustamissaalid, sest arvati, et isepöördujaid on vähe - rasked haiged tulevad ju ikka kiirabiga, mitte ei kõnni omal jalal uksest sisse. Ooteruumid olid väikesed, läbivaatuskabinette oli paar tükki. Täna on EMOd sunnitud suurendama isepöördujate ala, sest haiged lihtsalt ei mahu ära. EMO ülekoormuse üks põhjus on väga lihtne - EMO on kõige mugavam, lihtsalt ja kiirelt kättesaadav arstiabi teenus, kuhu saab pöörduda igal ajal mistahes murega, kus saab kohe teha analüüse ja uuringuid, saab kohe kõik vastused, saab erinevate eriarstide konsultatsiooni, saab raviplaani ja retseptid ning seda kõike mõne tunni jooksul. Mitte kuskil mujal ei saa nii lihtsalt ja kiiresti kõik tehtud. Aga ütlen ka kohe, et kui patsiendi probleem ei ole erakorraline, siis tegelikult piirdub EMO visiit enamasti õe või arsti vestlusega. Seda probleemi, et inimesed ei teaks, millise murega kuhu pöörduda - kas perearstile või EMOsse, seda on tegelikult vähe. Aastaid on olnud sellekohane teavitus, räägime seda palju EMOs ja kiirabis, perearstid räägivad seda. Reeglina inimesed teavad, aga nad valivad enda jaoks mugavama ja kiirema variandi. Sageli väidavad patsiendid ka seda, et nad ei saa oma perearsti kätte, perearst on puhkusel või järjekord on perearstil kaks nädalat või nende perearst ei tee nagunii mitte midagi vmt. Ilmselt see vahel nii ka on, aga vahel ka ei räägita tõtt. Teine põhjus on vananev ühiskond, meil on palju eakaid inimesi, kellel on sageli ka mitu haigust ja need haigused kipuvad süvenema või nad saavad uusi haigusi, põevad neid raskelt ja satuvad sagedamini arsti juurde. 80- ja 90-aastased patsiendid on täna igapäevased EMO külastajad. Muud põhjused on võib-olla vähem tähtsad.

Saatekirjaga EMOsse - plussidest ja miinustest

Seda on EMO, kiirabiarstid ja meie selts palju arutanud, aga häid lahendusi ei ole. Lahendus, mis võib esmapilgul või ühest vaatenurgast tunduda hea, võib teisest vaatenurgast olla halb. Alustati teavitustööga, millise murega perearstile, millisega EMOsse. Inimesed said küll teadlikumaks, aga mitteerakorraliste patsientide pöördumine ikka kogu aeg suureneb. Seejärel otsustati tõsta oluliselt visiiditasu, et inimene enne mõtleks, et kui tal on vähemtõsine probleem, siis ta võiks pöörduda tasuta perearstile, selle asemel, et minna 20 euro eest haigla EMOsse. Jah, teisest küljest on oht, et kellegil ei ole hetkel

Ida-Viru Keskhaigla autopark täienes sel nädalal elektrisõiduki võrra, tegemist on haigla esimese elektriautoga, mis on Citroen Berlingo L2 FEEL Electric 136.

Tegemist on viiekohalise multifunktsionaalse sõidukiga, mis sobib nii istuvate patsientide kui ka personali transpordiks ja teiste erinevate tööülesannete täitmiseks. Kaasaegse varustusega elektriauto pakub mitmeid mugavusi: liuguksed, avar kaubaruum, automaatne kliimaseade, võtmeta sisenemine ja käivitus, soojuspump, turvapaketid ning palju muud.

„Elektrisõiduki soetamine on samm keskkonnasõbralikuma ja kuluefektiivsema haiglatranspordi suunas. Soovime oma autoparki uuendada targalt, arvestades nii tänapäevaseid tehnoloogilisi võimalusi ja meie haigla vajadusi,“ kommenteeris haldusjuht Koit Oras.

Haigla jätkab autopargi uuendamist – juba sel aastal on plaanis lisaks soetada ka tõstukluugiga kaubik toidu ja apteegikaupade veoks.

Haigla autopark koosnes seni 15 sõidukist, viimati soetati 2024. aasta kevadel 19-kohaline buss. Transpordi vedude maht oli 2024. aastal ca 357 000 km.

Ida-Viru Keskhaigla teenindab ligi 100 000 elanikuga piirkonda ning annab tööd enam kui 1400-le töötajale.

Fotol paremalt haigla haldusjuht Koit Oras, operatiivjuht Raul Juul ja autofirma esindaja.