Ida -Viru Keskhaigla kollektiivist moodustavad väga suure osa õendusala töötajad, neid on 1300 töötaja seast kokku 470. Magistrikraadiga õed on eriti hinnatud ja neil on oluline roll tänapäeva haiglas, aidates kaasa nii patsientide ravikvaliteedi parandamisele kui ka tervishoiusüsteemi tõhusamale toimimisele. Jaanuaris omandasid kolm IVKH õde Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis terviseteaduse magistrikraadi - EMO vastutav õde Jelena Mustonen, anestesioloogia õendusjuht Anastassia Kuzmina ja anestesioloogia- ja intensiivravikliiniku õendusjuht Valentina Kartašova. Jagame meie tublide magistrite kogemusi nende õpiteekonnast.

Mis ajendas teid magistriõppesse astuma?

Klientide, koostööpartnerite ja Selveri panusest kogunes 2024. aasta kampaanias kokku 109 550 eurot, mis jaguneb haiglate vahel vastavalt piirkonna klientide annetustele ja ostudele. "Heategevuskampaania on suurepärane näide ühisest pingutusest, kus iga annetus loeb. Suur tänu kõigile, kes oma panuse andsid!" lisas Kristi Lomp.

Ida-Viru Keskhaiglale koguti sel aastal 2650 eurot ning tänavune toetussumma suunatakse ultraheliravi seadme ostuks. Haigla soovib, et noortel emadel, kellel tekib rinnapiima tekkimisel komplikatsioone oleks võimalus tõhusat abi saada.

„Oleme tänulikud, et Selver meid jätkuvalt toetab, ning avaldame suurt tänu ka meie maakonna inimestele, kes on Selveri kaudu oma panuse andnud. Kogutud annetuse suuname ultraheliravi seadme soetamiseks,“ sõnas Ida-Viru Keskhaigla õenduse ja patsiendikogemuse juht Julia Kedus.

Selveri heategevuskampaania "Koos on kergem" kestis perioodil 12.11–31.12.2024. Selveri kliendid said oma kodukoha haiglat toetada iga ostuga – ostes heategevustooteid sh. helkureid ja jõuluehteid, skaneerides annetuskoodi Partnerkaardi äpis või selvepuldiga ning annetades sularaha annetuskastidesse.

Selveri koostööpartnerid Prike, Tartu Mill, Eugesta ja Kalev osalesid kampaanias oma toodetega: Vitteli vee, Tartu Milli, Sensodyne ja Mesikäpa sarja toodetega, mille ostudelt kogunes samuti raha annetusfondi. Lisaks toetas Selver kampaaniat igalt ostukorvilt omapoolse panus.

Fotol vasakult paremale Kohtla-Järve Selveri juhataja Angela Luiksoo, kirurgiakliiniku õendusjuht Helle Peterson, õenduse ja patsiendikogemuse juht Julia Kedus, Jõhvi Selveri juhataja Heiki Kiisküla, juhatuse esimees Tarmo Tohver, sünnitusosakonna õde Anneli Rego ja ülemarst Pille Letjuka. Foto: Riine Urbala.

Ida-Viru Keskhaiglal on pikaaegene kogemus silmaarsti õe vastuvõttude korraldamisel. Vastuvõtte läbi viivatel õdedel on olemas väljaõpe ja vastav kõrgharidus, Narva Kerese keskuses ootab patsiente õde Julia Smolina.

Silmaarsti õde Julia Smolina vastab: Mis puhul teie vastuvõtule saab pöörduda?

"Minu juurde on oodatud glaukoomihaiged patsiendid, sest oftalmoloogide juurde võivad järjekorrad olla pikad, mistõttu ei pruugi kõik kohe vajalikku nõu ja abi saada. Selleks ongi meil hea võimalusena silmaõe iseseisev vastuvõtt. Vastuvõtu ajal mõõdan silmarõhku, kontrollin nägemist, nõustan ning vajadusel suunan edasistele uuringutele. Kontrolli käigus selgub, kas piisab konsultatsioonist ja edasisest tegutsemisest koostöös arstiga või on vajalik broneerida eraldi vastuvõtuaeg oftalmoloogile. 

Meie kabinet on varustatud kaasaegse aparatuuriga ja me seeläbi saame pakkuda oma patsientidele parimat teenust. Teenus on ravikindlustatutele tasuta ning silmaõe vastuvõtule tulekuks ei ole vaja eraldi saatekirja. Eeliseks on ka see, et Ida-Viru Keskhaigla Kerese keskuses saab vastuvõtule kiiresti, sest järjekorrad on lühikesed. Ootame teid!"

Narva Kerese keskuses Kosmonaudi 4/P. Kerese 3 võtavad patsiente vastu lisaks silmaarsti õele veel silmaarsti, ämmaemanda, naistearsti ja neuroloogi vastuvõtte. 

Lisainfo ja registreerimine 33 111 33

Fotol Narvas Kerese keskuses silmaarsti õe iseseisvaid vastuvõtte tegev Julia Smolina.

4. veebruaril tähistatakse ülemaailmset vähi vastu võitlemise päeva, et tõsta teadlikkust vähiennetusest, varajasest avastamisest ja ravivõimalustest. Igaühel on roll vähi ennetamises ja vähiga võitlemises – olgu selleks tervislikud eluviisid või regulaarsed tervisekontrollid.

Panustame vähi vastu võitlemisse

Meie haigla osaleb kopsuvähi raviteekonna arendamise protsessis, et muuta raviteenused patsiendikesksemaks. Soovime pakkuda kiiremat diagnoosi, tõhusamat ravi ja paremat tuge patsientidele, kes selle raske haigusega silmitsi seisavad.

"Meie eesmärk on, et ükski patsient ei jääks ootama. Kiirem diagnoos ja tõhusam ravi tähendavad paremaid tulemusi ja annab lootust tervenemisele. Vähi vastu võitlemine ei ole lihtsalt meditsiiniline väljakutse – see on ka hoolivuse ja koostöö küsimus,“ räägib ülemarst Pille Letjuka.

Spetsialisti juurde saab kodukohas

Meie haiglas võtavad vastu Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla arstid, sh hematoloogid ja onkoloogid, kes nõustavad patsiente viis korda nädalas ja viivad läbi kasvajate medikamentoosset ravi. See võimaldab patsientidel saada kvaliteetset eriarstiabi oma kodupiirkonnas, ilma et oleks vaja sõita kaugemale.

Hooli, enneta ja tegutse!

Jagame teadlikkust ja toetame üksteist, sest koos suudame ennetada, ravida ja aidata.

• Osale kindlasti sõeluuringutes, kui on sinu aasta
• Käi regulaarselt tervisekontrollis
• Jälgi tervislikku toitumist ja ole kehaliselt aktiivne
• Väldi suitsetamist ja liigset alkoholi tarbimist

Loe lisaks: https://www.ivkh.ee/et/raviteenused/sisekliinik/tumors.html   https://soeluuring.ee/  https://www.ivkh.ee/et/patsiendile-ja-kuelastajale/soeluuringud.html

Fotol Ida-Viru Keskhaigla keemiaravi palat 4. veebruaril 2025

2024. aasta Ida-Viru Keskhaigla parima arsti tiitli pälvis Villem Vihmann, kirurgiakliiniku oftalmoloogia vanemarst. Ta liitus Ida-Viru Keskhaiglaga juba 2016. aastal, täiendades oma teadmisi ja praktilisi oskusi. Kogemusi on ta omandanud ka teistes kliinikutes nii Tallinnas kui Tartus. Vanemarstina asus ta ametisse 2021. aasta jaanuaris.

 Kolleegid iseloomustavad dr. Vihmanni järgmiselt - ta on pädev juht ja suurepärane kirurg, kes on kursis oma eriala arengutega, rakendades uusi teadmisi igapäevatöös. Operatsioonisaalis on ta kindla käega ning patsiendid saavad ainult parimat ravi. Dr. Vihmanni töömaht on muljetavaladav, tema juhtimisel toimib osakonna töö tõrgeteta. Villem Vihmanni usub, et heaks arstiks ei sünnita ja ka ülikoolis ei õpetata primaarseid suhtlemisoskusi. Ta arvab ka, et kui oma eriala meeldib, siis tasub vaeva näha ja maksimaalselt panustada, ühel hetkel tulevad ka tulemused.

 Mis inspireeris valima just silmaarsti elukutset?

Minu isa on silmaarstina töötanud juba üle 35 aasta ning olen lapsest saadik olnud oftalmoloogia erialaga kursis. Juba kooliajal käisin temaga tööl kaasas ning sain esmased teadmised oftalmoloogiast ning siis tekkis ka huvi antud eriala ja kitsamalt just silmakirurgia vastu.

 Millised olid suurimad väljakutsed karjääri alguses?

Alguses kindlasti kahtlesin palju oma raviotsustes, polnud veel kogemust ja enesekindlust. Edaspidi, kui hakkasin töötama IVKHs, siis algas silmakirurgia õppimine, mis esimesed pool aastat kulges üsna raskelt. Tekkis erinevaid operatsioonidega seonduvaid komplikatsioone ning kohati oli raske edasi liikuda ning öösiti ka raske uinuda. Mäletan, et ka siis mõtlesin mitmeid kordi, kas silmakirurgi eriala on ikka kõige õigem valik. Õnneks sain selle etapi läbitud ja omandasin head oskused parimatelt õpetajatelt ning edasi olen end pidevalt täiendanud ning suudan nüüd ise nooremaid kolleege õpetada ja kogemusi jagada.

Kes on need õpetajad olnud, kellelt olete tuge saanud?

Tervishoius on hea koostöö väga oluline, mul on suurepärased kolleegid, kes on oma kogemusi jaganud ja kellelt olen palju õppinud, eelkõige dr. Natalia Feldman ning dr. Marika Tenusar, kuid ka erinevad kolleegid teistest Eesti kliinikutest.

 Mida tähendab haigla parima arsti tiitel ja kuidas see isiklikult või professionaalselt motiveerib?

See on kindlasti minu jaoks suur tunnustus, arvan, et iga arsti jaoks oleks. Tore on teada, et pikaaegne töö ja järjepidev panustamine on toonud väärilise tiitli. Kindlasti püüan erialaliselt veel professionaalsem olla ja pakkuda patsientidele veel paremaid võimalusi ja ravimeetodeid.

Milline on kõige meeldivam osa silmaarsti igapäevatöös ?

Rõõmu teeb, kui haigused saavad ravitud ja patsiendid naeratavad. Alati on suur rõõm kontrollida ka operatsioonijärgseid patsiente, kes räägivad, et olen nende elu muutnud ja nad vaatavad maailma hoopis teise pilguga.

 Mida peate kõige levinumaks müüdiks, mis seondub silmade tervisega?

Eks kuulen neid palju. Näiteks, et pimedas teki all ei tohi lugeda, pikali olles ei tohi lugeda. Lapsed ei tohi telerit vaadata ja kindlasti mitte lähedalt. Osad patsiendid arvavad, et prillide kandmine teeb silma laisaks ja pole hea mõte. Inimeste seas levib paraku palju väärarusaamasid.

 Kas on mõni eriline tehnoloogia või innovatsioon, mis eriti paelub?

Kuna ma tegelen peamiselt läätsekirurgiaga, siis on olnud põnev näha aastakümnete vältel selle eriala arengut. Ootan kindlasti, mida tulevik toob ja kuidas saame oma erialal tehisintellekti abi kasutada.

 Kuidas leiate tasakaalu töö ja isikliku elu vahel?

Mul on maailma parim abikaasa, ilma tema toetuseta poleks ma kindlasti nii kaugele jõudnud.

 Millise sõnumi tahaksite edastada patsientidele silmade tervise hoidmise kohta?

Kõige olulisem on ikkagi silmaarsti aeg-ajalt külastada. Näeme paraku igapäevatöös palju patsiente, kes saabuvad vastuvõtule liiga hilja, kui enam pole võimalik nägemist päästa. Paraku on palju silmahaiguseid, mida on võimalik ennetada ja õigeaegselt ravida. Ka siis, kui näiliselt on kõik korras ja pole kaebusi, tuleks vahel silmaarsti külastada, eriti on see oluline pärast 40-ndaid eluaastaid.

  Dr. Vihmann patsiendi silmi kontrollimas.  Foto: Riine Urbala

30. jaanuaril toimus Jõhvi kontserdimajas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lõpuaktus, kus said diplomi Kohtla-Järve struktuuriüksuse õe õpperühma 28 lõpetajat. Päev hiljem toimusid lõpuaktused Tallinnas Alexela kontserdimajas, kus said diplomi ja lõputunnistuse veel 237 lõpetajat. Bakalaureusekraadiga õdesid lõpetab talvistel aktustel kokku 145, lisaks saab tervishoid juurde 38 magistrikraadiga eriõde.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektori Ülle Ernitsa sõnul on tervishoiutöötajad väärtuslik kapital – nende puudus on tõsine väljakutse, eriti olukorras, kus tervishoiuteenuste vajadus pidevalt kasvab. Ida-Viru Keskhaiglal on oluline roll panustada oma järelkasvu tagamisse, olles praktikabaasiks ja tudengitele juhendajateks. IVKH poolt tervitas ja õnnitles lõpetajaid õenduse ja patsiendikogemuse juht Julia Kedus (fotol).

 Foto: Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kommunikatsiooniteenistus