Registratuur töötab E-R 7.50-18.00 33 111 33
Üldmeil:

Inimkesksus, Võimekus, Koostöö ja Hoolivus

registratuur kontakt

Täna, 1. septembril avasime Ida-Viru Keskhaiglas hingamistervise keskuse, mis koondab pulmonoloogi vastuvõtud, õendusabi ja hingamiselundkonna diagnostilised uuringud ühe struktuuri alla. Uue keskuse eesmärk on muuta hingamisteede probleemidega patsiendi teekond senisest lihtsamaks ja terviklikumaks. Keskuse tööd hakkab juhtima dr Veronika Iljina. Dr Iljina selgitab meile äsja avatud keskuse tagamaid.

20260901 120859Fotol IVKH hingamistervise keskuse tuumik.

Miks otsustati avada hingamistervise keskus just nüüd ja milline vajadus selleks on?

Hingamistervise keskuse loomise vajadust oleme näinud juba pikemat aega. Hingamisteede haigustega patsiendid vajavad sageli lisaks arsti vastuvõtule ka erinevaid diagnostilisi uuringuid, õe nõustamist ja ravi jälgimist. Seni olid need teenused korraldatud rohkem eraldi ning patsiendi jaoks ei moodustanud need alati ühtset tervikut.

Praegu tekkis võimalus need tegevused koondada ühe keskuse alla ja kujundada sellest terviklik ambulatoorne struktuur. Seega ei ole keskuse loomise mõte mitte uue teenuse lisamine olemasolevale süsteemile, vaid juba olemasolevate võimaluste parem ühendamine ja patsiendi jaoks loogilisemaks muutmine.

Meie eesmärk on, et hingamisteede probleemiga inimene saaks ühest kohast vajaliku hindamise, diagnostika, nõustamise ja ravi ning vajadusel ka edasise jälgimise.

 

Mida hakkab uus hingamistervise keskus patsiendile pakkuma?

Hingamistervise keskus koondab erinevad ambulatoorsed hingamisteede haigustega seotud tegevused ühe struktuuri alla. See hõlmab pulmonoloogi vastuvõtte, õdede vastuvõtte ja nõustamist ning erinevaid hingamiselundkonna diagnostilisi uuringuid.

Oluline on ka see, et patsient ei pea alati alustama pulmonoloogi vastuvõtust. Sõltuvalt probleemist saab kasutada erinevaid keskuse võimalusi – näiteks teha vajalikud uuringud, saada õe nõustamist või tulla arsti vastuvõtule.

Keskuse töö on suunatud nii juba diagnoositud haiguste ravile ja jälgimisele kui ka hingamisteede probleemide õigeaegsele avastamisele ja täpsustamisele.

 

Mille poolest erineb hingamistervise keskus tavapärasest pulmonoloogi vastuvõtust?

Pulmonoloogi vastuvõtt on eelkõige ühe arsti konsultatsioon. Hingamistervise keskus on aga laiem ambulatoorne tervik, kus on omavahel seotud arstlikud vastuvõtud, õendusabi ja diagnostilised uuringud.

See võimaldab patsiendi probleemi vaadata terviklikumalt. Näiteks võib inimene vajada lisaks arsti konsultatsioonile hingamisfunktsiooni uuringut, inhalatsioonitehnika kontrolli, ravi tõhususe hindamist või õe nõustamist. Kui need tegevused on ühe keskuse sees koordineeritud, on patsiendi teekond lihtsam ja kiirem.

Samal ajal jääb pulmonoloogia erialane töö ja statsionaarne ravi endiselt väga oluliseks. Hingamistervise keskus on eelkõige ambulatoorne struktuur, mis täiendab ja toetab pulmonoloogia statsionaarset tööd. Uue keskuse tööd hakkab juhtima hingamistervise keskuse vanemarst Veronika Ilijna.

 

Kui mõtleme meie piirkonna inimestele, siis milline on kõige suurem hingamistervisega seotud probleem, millele on vaja tähelepanu pöörata?

Meie piirkonnas on oluline pöörata tähelepanu kroonilistele hingamisteede haigustele, eelkõige astmale ja KOK-ile, uneapnoele aga ka sellele, et hingamisteede sümptomite põhjused saaksid võimalikult varakult välja selgitatud.

Sageli harjutakse pikema aja jooksul köha, õhupuuduse või koormustaluvuse langusega ning inimene peab seda lihtsalt vanuse või vähese vormi põhjuseks. Tegelikult võib nende sümptomite taga olla ravitav hingamisteede haigus.

Seetõttu on oluline mitte ainult ravida juba väljakujunenud haigust, vaid pöörata tähelepanu ka varasele diagnoosimisele, ennetusele ja patsiendi teadlikkusele oma haigusest.

Veronika Iljina 20260901Dr Veronika Ijina, IVKH hingamistervise keskuse avamisel.

Mis on teie jaoks selle keskuse loomise juures kõige olulisem või miks see teema teile arstina korda läheb?

Minu jaoks on kõige olulisem see, et patsient ei jääks oma hingamisteede probleemiga üksi ega peaks ise erinevate uuringute ja spetsialistide vahel orienteeruma.

Hingamistervise keskus on ambulatoorne üksus, mis koondab seni erinevates struktuurides paiknenud hingamisteede haiguste diagnostika, arstlikud ja õendusvastuvõtud ühtseks tervikuks.

Hea ambulatoorne süsteem peaks patsiendi jaoks olema võimalikult arusaadav: on probleem, seda hinnatakse, tehakse vajalikud uuringud, pannakse paika raviplaan ja vajadusel jälgitakse ravi tulemust.

Hingamistervise keskus annab meile võimaluse seda süsteemi teadlikult üles ehitada. Arstina pean väga oluliseks ka ennetust ja varajast sekkumist – mida varem hingamisteede haigus avastatakse ja mida paremini patsient oma haigust mõistab, seda rohkem on võimalik mõjutada tema edasist elukvaliteeti ja haiguse kulgu.

 

Patsiendid saavad hingamistervise keskuse teenuseid kasutada tavapärase perearsti saatekirja alusel.

 

1.08.2026 

 

Kooliaasta algus tähendab paljudele lastele ja noortele ka aktiivse treeningperioodi algust. Kui Sinu laps või õpilane tegeleb regulaarselt spordiga, tasub veenduda, et tema tervis oleks korras. Noorsportlaste tervisekontroll aitab varakult avastada võimalikke terviseriske ja annab kindluse, et treeningud on noorele ohutud ning vastavad tema võimetele.

Tervisekontroll on oluline, sest nii saab ennetada probleeme, mis võivad mõjutada südame, hingamiselundite või siis liigeste tööd. Samuti aitab see hinnata noorsportlase koormustaluvust, et vältida ülepingutust ja sellega seotud vigastusi. Kontrolli käigus antakse ka individuaalseid spordimeditsiinilisi soovitusi ning mitmete spordialade puhul on selline terviseuuring lausa nõutav – näiteks spordiklubides treenimisel, võistlustel osalemisel või koolispordi raames.

Tervisekontrolli käigus tehakse spordiarsti läbivaatus, mõõdetakse vererõhku ja tehakse südame EKG. Samuti hinnatakse kopsufunktsiooni ning lihas- ja skeletisüsteemi seisundit. Vajaduse korral noorsportlasi uuritakse täiendavalt ning antakse edasised soovitused.

Kontroll on mõeldud noortele vanuses 7-19 aastat (k.a), kes treenivad ja võistlevad regulaarselt vähemalt vähemalt kolm korda nädalas lisaks kooli kehalise kasvatuse tundidele. Uuringu maht ja sagedus määratakse lähtuvalt treeningkoormusest.

Noorsportlaste tervisekontroll Ida-Viru Kekshaiglas

Tervisekontrollile tulekuks saab aja broneerida telefonil 331 1780. Täpsem info on leitav Ida-Viru Keskhaigla kodulehelt:
https://www.ivkh.ee/et/raviteenused/sisekliinik/funktsionaaldiagnostika.html

Pane aeg varakult kirja ja veendu, et sportimine oleks tervislik!

 

29. mail toimus Ida-Viru Keskhaigla koolituskeskuses Eesti Anesteesia- ja Intensiivraviõdede Ühingu (EAIÜ) kevadine üldkogu ja koolituspäev „Targalt koos edasi“, mis tõi kokku anesteesia- ja intensiivravi õed üle kogu Eesti. Päev kujunes sisukaks teadmiste vahetamise, kogemuste jagamise ning tulevikku vaatavate arutelude kohtumispaigaks.

EAIÜ juhatuse liikmedEAIÜ juhatuse liikmed

Päeva jooksul käsitleti mitmeid aktuaalseid teemasid, sealhulgas erakorralise meditsiini arendamist eriõe vastuvõtu loomisega SOAP-standardil põhinevate tegevusjuhiste väljatöötamisel, trahheostomeeritud patsientidega suhtlemist, intensiivravist taastumist, lähedaste kaasamist raviprotsessi ning perekeskset lähenemist lasteintensiivravis. Arutleti ka eetiliste väljakutsete, laste valuravi ja laste palliatiivravi korralduse üle.

Osalejate suurt tähelepanu pälvis Maily-Maria Kiviselg, kes tutvustas praktilist juhist tervishoiutöötajatele intensiivravi osakonna patsientide lähedastega suhtlemiseks. Livia Laasi ettekanded laste palliatiivravi korraldusest ning ühe patsiendi raviteekonnast tõid kuulajateni reaalseid kogemuslugusid ning näitasid interdistsiplinaarse koostöö tähtsust keerulistes raviprotsessides.

Patsiendiga suhtlemise hea tava

Päevale pani väärika punkti ekskursioon Ida-Viru Keskhaigla ruumides, mis andis osalejatele võimaluse tutvuda haigla töökorralduse ja kaasaegsete ravikeskkondadega.

Üritus kinnitas taas, et Eesti anesteesia-ja intensiivõenduse kogukond on tugev, uuendusmeelne ja pühendunud patsientide parima võimaliku ravi tagamisele! 

 29.05.2026

 

Iga tulevane arst läbib oma õpiteel etapi, kus koolis omandatud teadmised tuleb panna proovile päris patsientide ja päris haiglatöös. Kliiniline praktika annab tulevastele arstidele võimaluse õppida kogenud juhendajate kõrval, arendada praktilisi oskusi ning mõista, mida tähendab igapäevane töö haiglas.

 pexels gustavo fring 3985149

Tartu Ülikooli arstiteaduse õppekavas on kliinilisel praktikal oluline roll ning õpingute viimane aasta möödubki suuresti haiglates ja perearstikeskustes praktilist tööd tehes. Praktika on loomulik samm enne residentuuri ning oluline osa Eesti arstide järelkasvu kujunemisel. Ida-Viru Keskhaiglal on hea meel olla üks neist haiglatest, kus tulevased arstid saavad oma teadmisi ja oskusi arendada ning teha esimesi samme erialases karjääris.

Suveperioodil on haiglas ametis tavapärasest rohkem noori, küsisime kolmelt tulevaselt arstilt nende ootuste ja tegelikkuse kohta.

Milliste ootustega alustasite oma praktikat haiglas ja kuidas on tegelikkus sellele vastanud? Kui peaksite praktikat kirjeldama ühe sõnaga, siis mis see oleks ja miks?

 

 

  

SanderEMOpiltSander Šašlov IVKH EMOsVastab EMO abiarst Sander Šašlov, TÜ arstiteaduskonna 5. kursuse tudeng

Olen IVKHS töötanud tänaseks päevaks poolteist kuud. Mul väga tegelikult ootusi polnud, kuna pole varasemalt haiglas töötanud ning ei osanud isegi midagi oodata. Olen ainult kuulnud, et paljud abiarstid ei ole rahul oma haiglaga, kus töötavad. Ja ausalt ikka alguses kartsin natukene, sest uus keskkond ja inimesed. Aga ma teadsin, et EMOs on väga tore kollektiiv, kuna mu sõbranna ema on endine töötaja. Sain kinnituse, et EMOs on päriselt vahvad inimesed. Pole kunagi varem nii head kollektiivi oma elus kogenud. 

Praktika ühe sõnaga: "Error" - ma valiks selle sõna ja just inglise keeles, sest iga tööpäeva lõpus mu keeleoskused lähevad sassi ja umbes peale kella 6t õhtul hakkan ma rääkima inglise-eesti-vene segu (rohkem inglise keelt), mis on suht tihti ikka arusaamatu. Aga noh juhtub! 

 

 

 

 

EloMariTruupõldElo-Mari Truupõld

 Vastab EMO abiarst Elo-Mari Truupõld, TÜ arstiteaduskonna 6. kursuse tudeng

Teen praktikat IVKH-s 6. juulist kuni 20. detsembrini. Sellest esimesed 8 nädalat olen EMOs.

Alustasin praktikat erakorralise meditsiini osakonnas juuli algul ning olen IVKHs kuni aasta lõpuni. Valisin IVKH oma 6. kursuse praktikabaasiks, sest olen pärit Ida-Virumaalt. Minu arvates on oluline, et maakonnast pärit noored ei läheks õpingute käigus kaduma ning säilitaksid kontakti oma kodukohaga. Valik oli muidugi riskantne – eesti noored ei räägi vene keelt, kuid ilma vene keele oskuseta on IVKHs päris keeruline hakkama saada. Võimatu siiski mitte – juhendajad ja kolleegid on toredad ning abivalmid ja väga palju tuge on vene emakeelega kaastudengitest.

Nüüdsest tuleb 6. kursuse lõpus lisaks kirjalikule eksamile sooritada ka OSKE eksam  – tulevased arstid peavad oma kogutud teadmised ja praktilised oskused reaaleluliste situatsioonide lahendamise käigus ette näitama. Haigla jaoks on see oluline sisend praktika planeerimisel ja juhendamise korraldamisel. Loodan, et kogun praktika jooksul piisavalt praktilist teadmist ning enesekindlust selle lisaeksami edukaks sooritamiseks.

Et arsti- ja õendustudengid sooviksid ja julgeksid IVKHs õppida ja tööd teha, on oluline luua toetav ja tudengisõbralik õpikeskkond. Tudengi tugiisik praktikakoordinaatori näol võiks toimetada igas praktikabaasina tegutsevas haiglas. Rohkem võiks arvestada ka sellega, et mitte kõik arstitudengid ei soovi praktika kõrvalt täis- või poole kohaga abiarsti tööd teha ning on teadlikult planeerinud rohkem aega õppetööle.

IVKH suur eelis on kaasaegne töökeskkond ja valmidus praktikat tasustada. See võimaldab noorel rohkem õpingutele keskenduda ja vähem muretseda argiste asjade pärast.

Praktika ühe sõnaga: Käimas on küll alles neljas praktikanädal, aga kui peaksin ühe lausega oma senist kogemust kirjeldama siis selleks on: keeruline, aga mitte võimatu.

 

 SiimSada 2003Siim Sada IVKH SisekliinikusVastab Sisekliiniku abiarst Siim Sada, TÜ arstiteaduskonna 5. kursuse tudeng

Mu lootus oli, et saan iseseisvalt võimalikult palju tegutseda oma pädevuse piires ning vajadusel on juhendaja, kes iga hetk appi saab tulla või kellelt nõu küsida. Kartsin, et juhendajat ei pruugi alati lähedal olla. Tegelikkuses on kõik läinud aga nii nagu lootsin- osakonnas on asjalikud, teotahtelised ning heatahtlikud kolleegid, kes alati vastavad küsimustele, aitavad ning annavad nõu- vahet pole, mis ajal ja mille osas. Ma pole kordagi tundnud end ebamugavalt või mitte osana kollektiivist, seega hetkel on kõik mu ootused igal juhul positiivselt ületatud olnud.

Praktika ühe sõnaga: Vapustav. Iga päev haiglasse minnes tunnen elevust, mida tänane päev toob, milliseid patsiente ja haigusi saan täna käsitleda. Kolleegid teevad päeva lõbusaks, patsiendid huvitavaks.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

„Mis on teie jaoks oluline?“, just selle küsimusega tähistatakse paljudes riikides rahvusvahelist patsiendipäeva. Päeva eesmärk on meenutada, et tervishoid ei tähenda ainult diagnoose ja raviplaane, vaid ka inimese kuulamist, tema vajaduste mõistmist ning koostööd patsiendi ja tervishoiutöötajate vahel.

Patsiendipaev202606 5

Patsiendipäeva raames avas 2. juunil oma uksed ka Ida-Viru Keskhaigla Ahtme tervisemaja, kuhu kogunes kokku 47 huvilist. Külastajatel oli võimalus piiluda haigla igapäevaellu, kuulata terviseteemalisi loenguid ning saada nõu otse spetsialistidelt.

Päeva jooksul räägiti patsiendi õigustest ja kohustustest, tervena elamise põhimõtetest, õdede iseseisvatest vastuvõttudest ning esmaabi olulisusest. Loengud toimusid nii eesti kui ka vene keeles. Lisaks said külastajad osaleda ekskursioonidel, mis pakkusid võimaluse tutvuda lähemalt haigla töö ja erinevate teenustega. Päeva jooksul mõõdeti ka mitmeid tervisenäitajaid, sealhulgas vererõhku, veresuhkrut ja hemoglobiini.

Patsiendipaev202606 12Patsiendipäeva avakõne. Juhatuse esimees Tarmo Tohver

Kõige suuremat huvi pakkusidki patsientidele tervisenäitajate mõõtmised ja võimalus tutvuda ekskursioonidel haiglaga.

„Minu jaoks oli suur üllatus, et haigla avas oma uksed. Eriti tore osa päevast oli see, et saime mõõta nii veresuhkrut kui ka hemoglobiini. Õde selgitas tulemused väga hästi lahti ning sain palju kasulikku infot,“ rääkis üritusel osalenud Liis Rand.

b4dd8bfa 6901 4a91 8b0b f2eaf49bb77e 3Haigla ekskursioon patsientidele

Korraldajate rõõmuks jagus huvilisi kogu päeva vältel ning tagasiside oli väga positiivne. Külastajad hindasid võimalust saada praktilist terviseinfot, küsida küsimusi ning tutvuda lähemalt haigla tööga.

Kuigi haiglat seostatakse sageli eelkõige raviga, näitas patsiendipäev hästi, kui oluline roll on ka ennetusel ja terviseteadlikkuse tõstmisel. Mõnikord võib üks mõõdetud näitaja, spetsialistilt saadud nõuanne või lihtsalt julgus küsimusi esitada olla esimene samm parema tervise suunas.

Ida-Viru Keskhaigla tänab kõiki osalejaid, esinejaid ja korraldajaid, kes aitasid päeva sisukaks ja meeldejäävaks muuta.

 

Ida-Viru Keskhaiglas on loodud võimalus, et patsiendid saaksid oma lähedastega ühendust pidada videokõnede kaudu. Selleks kasutatakse tahvelarvuteid, mis aitavad säilitada kontakti pere ja sõpradega ka haiglaravi ajal.

Patsiendi suhtlusPatsient suhtlemas lähedastega, foto on genereeritud AI poolt.

Videokõned annavad patsientidele võimaluse näha oma lapsi, lapselapsi ja teisi lähedasi, aidates vähendada üksildustunnet ning toetada emotsionaalset heaolu. Haiglas viibimine võib muuta lähedastega suhtlemise keeruliseks, eriti nende patsientide jaoks, kes ei kasuta igapäevaselt nutiseadmeid ning kelle lähedased elavad haiglast kaugel või ei saa muudel põhjustel patsienti regulaarselt külastada. Pikemaajalise haiglaravi korral on lähedaste toetus ja regulaarne suhtlus patsiendile eriti oluline.

Videokõnede tegemise võimalus on kättesaadav kõigile statsionaarsete osakondade patsientidele. Vajadusel aitab videokõnesid korraldada õenduspersonal, tagades patsientidele võimalikult lihtsa ja mugava suhtlemise oma lähedastega. Lähedastega kontaktis olemine võib parandada patsiendi meeleolu, vähendada ärevust ning toetada taastumist.

Kui patsient soovib suhelda videokõne vahendusel oma lähedastega, siis aitab selle korraldada vastava osakonna valveõde.

Jelena Filippova

Õenduse arendusspetsialist

9.06.2026

Alates 22. aprillist on võimalus Ida-Viru Keskhaigla Ahtme tervisemajas uudistada Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Kalev Lilleoru fotonäitust “Omastehooldaja – tavaline eriline imeline inimene”.

Bussipeatuses või kassasabas seistes, lastele spordivõistlustel kaasa elades või fooris rohelise tule süttimist oodates võib Sinu kõrval seista inimene, kelle hoida ja vastutada on lähedase igapäev. Mõnikord on vastutus ajutine, aasta või kolm, mõnikord aga elukestev. Mõnel juhul võib koormus olla talutav, mõnikord aga ääretu, piiritu, põhjatu. Omastehooldajad ei ole nimetud, ühte nägu, sama hääle, tausta ja huvidega.

NaitusOmastehoold

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht, puudega lapse ema ja omastehooldaja Maarja Krais-Leosk tutvustab, et fotonäitus on kantud mõttest anda omastehooldajatele nägu, hääl ja nimi, anda aimu nende küll keerulisest, aga soojusega tehtavast hooldamise, hoolimise, vastutamise, vahel ka elushoidmise tööst. Ta lisab: “Näitame, et lisaks lähedase hooldamisele on omastehooldajatel ka oma teised tööd, hobid ning akude laadimise hetked ja paigad.”

Fotonäitusel “Omastehooldaja- tavaline eriline imeline inimene” on esitatud 10 omastehooldaja paarisfotot. Üks foto omastehooldajast üksinda ja teisel fotol on omastehooldaja koos oma hooldust vajava lähedasega.

Näitus on varustatud kirjeldustõlke, viipekeeletõlke, lihtsa keele tõlkega ja ingliskeelse tõlkega.

Vaata lähemalt: https://naitus.omastehooldusest.ee/

Omastehooldajate näitust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste “Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine” raames ja Takeda Pharma OÜ poolt.

 

Tule uudistama!

Lehekülg 1 / 10

Erakorralise meditsiini osakond, Ilmajaama 12, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve
Ahtme aktiivravikompleks, Ilmajaama 12, Ilmajaama 14, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve
Järve tervisemaja, Ravi 10d, Järve linnaosa, Kohtla-Järve
Taastusravi- ja õendusabikliinik, Ravi 10, Järve linnaosa, Kohtla-Järve
Kiviõli tervisekeskus, Keskpuiestee 36, Kiviõli
Sillamäe tervisekeskus, Kajaka 9, Sillamäe
IVKH vastuvõtud Narvas, Kerese keskus, Kosmonaudi 4/P. Kerese 3

Arve rekvisiidid:

Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla

Reg nr 90003433

KMKR nr EE100863846

Tervise 1, 31025, Kohtla-Järve

Arvelduskontode numbrid:

SEB EE811010220029123013

Swedbank EE722200221019871533

LHV EE327700771003371793

Cookies user preferences
We use cookies to ensure you to get the best experience on our website. If you decline the use of cookies, this website may not function as expected.
Accept all
Decline all
Analytics
Tools used to analyze the data to measure the effectiveness of a website and to understand how it works.
Google Analytics
Accept
Decline
Capcha
Google Capcha
Accept
Decline
Save