Mis toob inimesed erakorralise meditsiini osakonda
Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO) pöördub aastas pisut alla 30 000 patsiendi ehk keskmiselt 80 patsienti ööpäevas. 1/4 neist tuuakse kiirabiga, 3/4 pöörduvad ise – EMO jaoks oleks vastupidine suhtarv sobivam, sel juhul täidaks see eesmärki, milleks EMO just loodud on! Kui me räägime isepöördujatest, siis tullakse kõikide erinevate tervisemuredega, mis ulatuvad eluohtlikest seisunditest, näiteks äge südamelihase infarkt või väiketraumadest kuni kergete või pikaajaliste kaebusteni. Tüüpilised kerged või kroonilised haigused, millega pöördutakse on viirushaigused, seljavalu, liigesvalud ja teised kroonilised valud, kõrge vererõhk, kõrvetised, kõhukinnisus, isutus, väsimus, unehäired, nahalööbed, kuulmislangus jmt. Kõikide eelnimetatud muredega tuleb tegelikult pöörduda perearsti poole. Toon siinkohal ära drastilisemad näited: 6 kuud seljavalu; mitu aastat episoodiline kõhuvalu; pool tundi palavik 37,5; 2h tagasi tekkis kõhuvalu, mis läks ise üle; raamatut lugedes käis käes krõps; tahaks UH või KT uuringut; eriarsti vastuvõtt on 2 kuu pärast, ma ei jõua niikaua oodata; perearsti vastuvõtt on alles homme; tulin õhtul siia; tõin lapse/mehe EMOsse, laseks ennast ka üle vaadata jne. Vahel tullakse otse perearsti vastuvõtult või teise haigla EMOst sama probleemiga, või näiteks kui juba järgmisel päeval on eriarsti vastuvõtt sama mure tõttu. Muidugi tullakse ikka ka päris erakorraliste probleemidega - värsked traumad (haavad, murrud, põletused), ägedalt tekkinud tugevad või tunde kestvad valud, ägedad allergilised reaktsioonid, ägedalt tekkinud õhupuudus või hingamisraskus jmt. Kiirabiga toodud patsiendid on üldiselt erakorralised ja neist ca 50% me hospitaliseerime.

Ülekoormus – krooniline probleem või süsteemi puudujääk
EMOde ülekoormus on aastaid kestnud ja on iga aastaga süvenev probleem. Kui esimesed EMOd ehitati, siis põhiosa olid jälgimisruumid, elustamissaalid, sest arvati, et isepöördujaid on vähe - rasked haiged tulevad ju ikka kiirabiga, mitte ei kõnni omal jalal uksest sisse. Ooteruumid olid väikesed, läbivaatuskabinette oli paar tükki. Täna on EMOd sunnitud suurendama isepöördujate ala, sest haiged lihtsalt ei mahu ära. EMO ülekoormuse üks põhjus on väga lihtne - EMO on kõige mugavam, lihtsalt ja kiirelt kättesaadav arstiabi teenus, kuhu saab pöörduda igal ajal mistahes murega, kus saab kohe teha analüüse ja uuringuid, saab kohe kõik vastused, saab erinevate eriarstide konsultatsiooni, saab raviplaani ja retseptid ning seda kõike mõne tunni jooksul. Mitte kuskil mujal ei saa nii lihtsalt ja kiiresti kõik tehtud. Aga ütlen ka kohe, et kui patsiendi probleem ei ole erakorraline, siis tegelikult piirdub EMO visiit enamasti õe või arsti vestlusega. Seda probleemi, et inimesed ei teaks, millise murega kuhu pöörduda - kas perearstile või EMOsse, seda on tegelikult vähe. Aastaid on olnud sellekohane teavitus, räägime seda palju EMOs ja kiirabis, perearstid räägivad seda. Reeglina inimesed teavad, aga nad valivad enda jaoks mugavama ja kiirema variandi. Sageli väidavad patsiendid ka seda, et nad ei saa oma perearsti kätte, perearst on puhkusel või järjekord on perearstil kaks nädalat või nende perearst ei tee nagunii mitte midagi vmt. Ilmselt see vahel nii ka on, aga vahel ka ei räägita tõtt. Teine põhjus on vananev ühiskond, meil on palju eakaid inimesi, kellel on sageli ka mitu haigust ja need haigused kipuvad süvenema või nad saavad uusi haigusi, põevad neid raskelt ja satuvad sagedamini arsti juurde. 80- ja 90-aastased patsiendid on täna igapäevased EMO külastajad. Muud põhjused on võib-olla vähem tähtsad.
Saatekirjaga EMOsse - plussidest ja miinustest
Seda on EMO, kiirabiarstid ja meie selts palju arutanud, aga häid lahendusi ei ole. Lahendus, mis võib esmapilgul või ühest vaatenurgast tunduda hea, võib teisest vaatenurgast olla halb. Alustati teavitustööga, millise murega perearstile, millisega EMOsse. Inimesed said küll teadlikumaks, aga mitteerakorraliste patsientide pöördumine ikka kogu aeg suureneb. Seejärel otsustati tõsta oluliselt visiiditasu, et inimene enne mõtleks, et kui tal on vähemtõsine probleem, siis ta võiks pöörduda tasuta perearstile, selle asemel, et minna 20 euro eest haigla EMOsse. Jah, teisest küljest on oht, et kellegil ei ole hetkel