„Ärgem kunagi pidagem end valmis õdedeks... me peame õppima kogu oma elu.“ — Florence Nightingale

See mõte saatis läbiva teemana ka tänavust rahvusvahelise õdede päeva konverentsi „Meie õed – meie tulevik“, mis toimus 12. mail Jõhvi Kontserdimajas. Päeva jooksul räägiti õenduse arengust, patsiendikogemusest, mentorlusest, eriõendusest, töötajate vaimsest heaolust ning sellest, kuidas tulla toime stressiga.

Ida-Viru Keskhaigla õed

Konverentsi avas õenduse ja patsiendikogemuse juht Julia Kedus ning päeva viis meeleolukalt läbi Jevgeni Timoštšuk.

Õenduse ja patsiendikogemuse juht Julia Kedus

Päeva alustas ettekandega õenduskvaliteedi spetsialist Jelena Filippova, kes rääkis õenduse arengust läbi aegade ning õdede olulisest rollist tänapäeva tervishoius. Ta tõi esile, et tuleviku tervishoid liigub üha enam patsiendikeskse ja kogukonnale lähemale suunatud lähenemise poole, kus õdedel on järjest suurem vastutus ja olulisem roll patsiendi raviteekonna kujundamisel.

Mõte õe rolli kasvavast tähendusest kandus edasi ka järgmistes ettekannetes. Ämmaemandusjuht Karina Semjonova tõi esile, kui oluline on noorte ämmaemandate jaoks tööellu sisenemisel toetav kollektiiv ja turvaline õpikeskkond. Sama teemat jätkas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Ivi Prits, kes rääkis mentorlusest ning sellest, kuidas kogenud kolleegide tugi aitab kujundada noorte spetsialistide enesekindlust, professionaalset identiteeti ja valmisolekut vastutusrikkaks tööks.

Õdede kasvavast vastutusest rääkis oma ettekandes ka kardioloogia vanemarst dr Olga Lapkovskaja, kes tõi näite kardioloogiast, kui oluline roll on eriõdedel patsiendi raviteekonna toetamisel. Tema ettekanne tõi hästi esile, et tänapäeva õendus ei tähenda ainult raviprotseduuride tegemist, vaid üha enam patsiendi nõustamist, jälgimist ja terviklikku toetamist.

Samas tõi kirurgiakliiniku õendusjuht Helle Peterson oma ettekandes esile ka õendustöö igapäevased väljakutsed, rääkides tegemata jäänud õendustegevuste mõjust patsiendi ohutusele ja töötajate heaolule. Ta rõhutas, et suure töökoormuse ja personali puuduse tõttu jäävad sageli tahaplaanile just patsiendi emotsionaalse toe, õpetamise ja nõustamisega seotud tegevused, kuigi just need osad õendusabist on patsiendi jaoks sageli kõige tähenduslikumad. Tema ettekanne meenutas, kui oluline on lisaks professionaalsetele oskustele ka toetav töökeskkond ja piisavad ressursid, et säilitada kvaliteetne ning inimlik õendusabi.

Patsiendikeskne lähenemine jäi läbivaks teemaks ka päeva teises pooles. Anestesioloogia- ja intensiivravikliiniku üde Monika Toivonen rääkis suhtlemisest trahheostomeeritud patsientidega intensiivravi osakonnas ning sellest, kui oluline on säilitada patsiendi võimalus ennast väljendada ka kõige keerulisemates olukordades. Sisekliiniku õendusjuht Maie Türkson jätkas patsiendikogemuse teemal, tuues välja õdede rolli unekeskuse töös ning rõhutades, et lisaks ravile ja uuringutele aitavad õed luua patsiendile turvalise ja usaldusliku keskkonna.

Inimlikkuse ja hoolivuse tähtsus tervishoius kõlas tugevalt ka õendusabi õendusjuhi Katrin Venela ettekandes hospiitsiõenduse tulevikust. Ta tõi esile, et elu lõpu hoolduses jääb inimestele kõige enam meelde see, kuidas neid ja nende lähedasi koheldi. Sama oluline on aga hoolitseda ka

tervishoiutöötajate enda heaolu eest — sellele keskendus kliiniline psühholoog Mari-Liis Are, kes rääkis stressi ja läbipõlemise ennetamisest ning enesehoiu vajalikkusest.

Konverentsile lisasid erilist soojust ja särtsu Viru-Nigula lasteaed Kellukese lapsed, kes olid video teel vastanud küsimustele õenduse ja haiglatöö kohta. Laste siirad ja humoorikad mõtted tõid saali palju rõõmu ning tuletasid meelde, kui oluline ja väärtustatud on õdede töö ka kõige nooremate silmade läbi.

Päeva üheks meeldejäävamaks hetkeks oli Parima Õe ja Parima Ämmaemanda tunnustamine. Parimatele andsid auhinnad üle õenduse ja patsiendikogemuse juht Julia Kedus ning ülemarst Pille Letjuka. 

Parima Õe 2026 nominendid olid:

Anastassia Fadejeva, Tatjana Akžitova, Natalja Sotskova, Krista Moks, Natalja Lazonen, Natalja Leppelja, Julia Grigorjeva, Kristina Murašina, Marina Krupina ja Jelizaveta Krivodonova.

Parim Õde 2026 on Krista Moks.

Krista töötab EMOs saaliõena ning paistab silma oma professionaalsuse, põhjalike teadmiste ja kindla tegutsemisega ka kõige pingelisemates olukordades. Ta on pühendunud pidevale enesearengule, täiendab järjepidevalt oma erialaseid teadmisi ning jagab oma kogemusi lahkelt ka kolleegide ja praktikantidega. Mentorina on ta toetanud paljusid noori spetsialiste, aidates neil enesekindlalt kohaneda EMO kiire ja vastutusrikka tööga. Läbitud TEKE koolitus ja ATCN kursus kinnitavad tema kõrget professionaalset taset ning põhjalikke teadmisi traumapatsientide käsitlemisel. Krista on hinnatud kolleeg, kelle rahulik meel, oskus teha kiireid ja põhjendatud otsuseid ning hooliv suhtumine loovad turvatunde nii patsientidele kui meeskonnale.

PILDIL: ülemarst Pille Letjuka, Parim õde Krista Moks, õenduse ja patsiendikogemuse juht Julia Kedus

Parim Ämmaemand 2026 on Nadežda Vojeikina.

Nadežda on sünnitusosakonnas töötanud üle kolmekümne aasta ning tema pühendumus, hoolivus ja inimlikkus on jätnud sügava jälje nii kolleegide kui patsientide südamesse. Ta on ämmaemand, kelle juures tunnevad pered end hoituna ja turvaliselt kõige olulisematel hetkedel oma elus. Oma töös ühendab ta professionaalsuse, sooja suhtumise ja siira toetuse, luues usaldusliku keskkonna nii sünnitajatele kui nende lähedastele. Kolleegid hindavad temas abivalmit ja usaldusväärset meeskonnaliiget, kelle peale saab alati kindel olla. Nadežda aastatepikkune töö ja pühendumus on olnud hindamatu väärtusega ning tema panus aitab hoida tervishoius inimlikkust, hoolivust ja turvatunnet.

PILDIL: ülemarst Pille Letjuka, Parim ämmaemand Nadežda Vojeikina, õenduse ja patsiendikogemuse juht Julia Kedus

Parimate tunnustamine võttis hästi kokku kogu konverentsi peamise sõnumi, professionaalsus, pidev areng, hoolivus ja meeskonnatöö on õenduse ning ämmaemanduse alustalad. Päeva jooksul kõlanud ettekanded ja jagatud kogemused tõid esile, kui oluline on lisaks teadmistele ka inimlikkus, toetus ja pühendumus, mis aitavad luua patsientidele turvalise ja usaldusliku ravikeskkonna.

Konverents lõppes ühise tordisöömise ja päeva kokkuvõttega, kuid kaasa võeti palju rohkem kui teadmised, kaasa võeti ühtekuuluvustunne, väärtustamisest ja teadmisest, et õed ja ämmaemandad on tervishoiu süda ning meie tulevik.

Märtsis tähistas Ida-Viru Keskhaigla traditsiooniliselt hea teeninduse kuud, mille eesmärk on väärtustada klienditeenindajate igapäevast tööd ning pöörata tähelepanu sõbralikule ja hoolivale suhtlusele patsientidega.

Fotol: juhatuse esimees Tarmo Tohver, klienditeeniduse juht Siiri Villberg, klienditeenidaja Anna Kirillova (1. koht), klienditeenindaja Ljubov Vadi (2. koht)

Õdede päev on hea võimalus tuua esile ja märgata inimesi, kes teevad oma tööd südamega. Oma mõtteid jagab meie haigla aasta parima õendustöötaja tiitli saanud  lasteosakonnas töötav õde - Marina Gorina.

Marina, Sind iseloomustati meie haigla aasta tähe ehk parima õe kategoorias selliselt: Marinal on oskus kiiresti hinnata patsiendi seisundit ja reageerida muutustele. Ta on iseseisev ja kogenud töötaja. Hea suhtlemisoskusega nii väikeste patsientide kui ka nende vanematega. Ta on korrektne dokumentatsiooni täitmisel, mida tänapäevane töö nõuab.

 IVKH aasta õde 2025 Marina Gorina pediaatria osakonnast.

 Milliseid isikuomadusi ja oskusi lasteosakonna õe töö nõuab?

Lasteosakonna õe töös on olulisel kohal vastutustunne, kiire otsustusvõime ja oskus töötada ka pingelistes olukordades rahulikult ning kindlalt. Väga oluline on tähelepanelikkus detailide suhtes, sest laste seisund võib muutuda kiiresti. Samuti vajab see töö empaatiat, kannatlikkust ja väga häid suhtlemisoskusi. Lasteõde peab suutma luua turvatunde nii lapsele kui ka tema vanematele. Lisaks on oluline pidev õppimine ja meeskonnatöö, sest laste ravis loeb iga väike detail.

Milline on suurim erinevus lastega ja täiskasvanutega töötamisel?
Lastega töötamisel tooksin esile just usalduse loomise. Täiskasvanu mõistab tavaliselt, miks mingit protseduuri tehakse, kuid laps vajab rohkem selgitamist, toetust ja rahulikku lähenemist. Sageli annab laps oma enesetundest märku mitte sõnadega, vaid käitumise, pilgu või emotsioonide kaudu ning õena peame oskama neid väikseid signaale märgata. Väga oluline osa tööst on koostöö vanematega, sest just nemad tunnevad oma last kõige paremini ning aitavad meil mõista, kuidas laps ennast tegelikult tunneb ja mida ta vajab.

Meie lasteosakond on nagu ilus muinasjutt – kuidas sa tunned, kas need seinad ka toetavad ravi ja teevad väikeste patsientide ja personali elu lihtsamaks?
Kindlasti toetab keskkond ravi väga palju. Lapse jaoks võib haigla olla hirmutav koht, kuid soe ja sõbralik keskkond aitab vähendada ärevust ning loob turvatunde. Ravimid ja protseduurid on olulised, kuid laste puhul mängib väga suurt rolli ka see, millise tunde haigla lapses tekitab.
Meie osakonnas ei liigu laps lihtsalt mööda koridori palatisse, vahel tundub see pigem nagu väike rännak läbi muinasjutulise metsa, mis aitab tähelepanu valust, hirmust või ärevusest kõrvale viia. Kui laps jõuab palatisse, siis ei ole see lihtsalt tuba, vaid nagu väikese loomakese pesa. QR-koodi kaudu saab loomade kohta lugeda, uurida ja avastada ning tahvelarvutid annavad võimaluse mängida ja tähelepanu mujale suunata. See aitab lapsel haiglakeskkonda paremini omaks võtta ja ennast turvalisemalt tunda.

Me ei alusta alati kohe protseduuridest või rääkimisest, et nüüd tuleb süst või kanüül, kui lapse tervislik seisund seda võimaldab, proovime kõigepealt luua rahuliku kontakti ja usalduse. Mõnikord aitab just see väike hetk mängu, jutu või avastamise kaudu lapsel ravi palju paremini vastu võtta. Selline keskkond toetab mitte ainult lapsi ja vanemaid, vaid teeb ka personali töö inimlikumaks ja rahulikumaks.

Millest sa tööalaselt unistad, mis võiks olla teisiti või millest puudust tunned?
Sooviksin, et lasteõenduses oleks veel rohkem võimalusi erialaseks arenguks ja spetsialiseerumiseks just laste tervise valdkonnas. Meditsiin areneb väga kiiresti ning lastega töötades on eriti oluline pidevalt õppida ja oma Marina jagab hea meelega oma erialaseid teadmisi ka väliüritustel.teadmisi täiendada. Mulle meeldiks  kui oleks rohkem praktilisi koolitusi ja kursusi näiteks laste diabeedi, epilepsia, kirurgilise õenduse, erakorraliste seisundite ja teiste pediaatriliste teemade kohta.
Mind huvitab väga lasteõenduse areng Euroopa suunal, kus pööratakse järjest rohkem tähelepanu lapse individuaalsusele, peresõbralikule ravikeskkonnale ja sellele, et laps oleks raviprotsessi aktiivne osa. Tahaksin ka ise selles suunas rohkem areneda ja õppida, kuidas muuta haiglakogemus lapse jaoks võimalikult turvaliseks, rahulikuks ja toetavaks.
Usun, et mida rohkem on teadmisi, koostööd ja kaasaegseid võimalusi lasteõdede arenguks, seda paremini saame toetada nii lapsi kui ka nende peresid.

Kas Sul on ka moto, millest oma töös juhindud?
Me ei ravi ainult haigust, vaid aitame lapsel taas tunda end lapsena ka haiglas olles.
Kõige suurem motivatsioon minu töös on näha, kuidas lapse silmades asenduvad hirm ja ärevus usalduse ning rõõmuga. Kui laps lahkub koju naeratades või rõõmsamate silmadega kui tulles, siis tunned, et oled teinud midagi päriselt olulist.

Marina, suur tänu südamega tehtud töö eest ja ilusat saabuvat õdede päeva!

Vestles Riine Urbala

200 000 geenidoonorit saavad osaleda Eesti suurimas heaolu ja vaimse tervise uuringus. Ida-Virumaal on kokku 8 056 geenidoonorit. Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu korraldab juba teist korda Eesti ajaloo suurimat uuringut, milles keskendutakse vaimsele tervisele ja seda mõjutavatele teguritele.

Genidoonorid üle kogu Eesti saavad osaleda uuringus, mille eesmärk on mõista, kuidas geneetilised, sotsiaalsed ja elustiiliga seotud tegurid mõjutavad inimeste heaolu ja vaimset tervist. Portaalis MinuGeenivaramu asuvat veebiküsimustikku on oodatud täitma kõik geenidoonorid olenemata sellest, kas neil on elu jooksul vaimse tervise probleeme esinenud või mitte. Osalemiskutse saadetakse geenidoonoritele ka e-posti aadressile.

Kui koroonapandeemia ajal sai vaimne tervis palju tähelepanu, siis teadlaste sõnul on ka praeguse aja sündmused meie heaolule paras väljakutse. „Teame, et sõjakonfliktid, kõrged hinnad ja poliitilised keerdkäigud mõjutavad meid erinevalt, sõltudes sellest, millised on meie eelsoodumused, elus varem kogetu ja tugivõrgustik,“ selgitab neuropsühhiaatrilise genoomika kaasprofessor Kelli Lehto. Tema sõnul on tarvis jälile saada, missugused on meie heaolu kujundavad ja seda mõjutavad täpsed mehhanismid. „Vaimse tervise murede ennetamiseks on eriti tähtis paremini mõista, miks on mõned inimesed keskkonnatingimuste suhtes palju haavatavamad, samas kui teised on väga vastupidavad,“ ütles Lehto.Geenidoonorite paiknemine Eestis 2026. aastal.

Tervisekassa teavitas oma hiljutises pressiteates, et ligi pool tänavustest rinnavähijuhtudest on avastatud tänu sõeluuringule. Esimese nelja kuuga on diagnoositud enam kui 280 uut rinnavähijuhtu ja neist 45% on leitud sõeluuringu käigus. Siit selgub, et see on võimalus avastada haigus varajases staadiumis, mille tõttu on ravi tulemuslikum ja paranemine kergem.

2026. aastal on tasuta sõeluuringutele oodatud üle 225 000 inimese ja sealhulgas ka need, kellel pole ravikindlustust.

Paraku on eelnevate aasta andmete põhjal kõige madalam osalusmäär just Ida-Virumaa elanike hulgas. Uurime IVKH ämmaemandusjuhi Karina Semjonovalt, mida teha, et inimeste teadlikkust tõsta. 

Mai on rinnavähi varajase avastamise kuu ehk roosa lindi kuu. Mida rõhutaksite ning kuidas motiveeriksite inimesi osalema sõeluuringus, et tagada haiguse varajane avastamine?

Rääkides rinnavähist, mis on naiste seas kõige sagedasem vähivorm, kuid varajase avastamise korral on see paremini ravitav. Tooksin esile, et sõeluuring aitab avastada haiguse staadiumis, mil sümptomeid veel ei ole ning ravi on kõige tõhusam. Enamik inimesi läheb uuringule ilma kaebusteta ja just see ongi sõeluuringu eesmärk. Uuring on kõigile tasuta, kiire ja kättesaadav. Panen naistele südamele: ärge oodake, vaid kontrollige julgelt oma tervist juba täna. Broneeri aeg, sest see võib päästa elu.

Sõeluuringul osalemine on üks lihtsamaid viise oma tervise eest hoolitsemiseks. See ei võta palju aega, kuid annab kindlustunde. Sageli lükatakse uuringut edasi mõttega, et kaebusi ei ole, kuid just sümptomite puudumine ongi põhjus kontrolli minna. Varakult avastatud rinnavähk tähendab suuremat tõenäosust paraneda ning vajadusel ka kergemat ravi.

Tasub mõelda ka oma lähedastele, sest enda eest hoolitsedes hoolitsed ka nende eest. Tuletage sõeluuringu võimalust meelde oma pereliikmetele, sõpradele ja tuttavatele, sest sageli aitab just lähedase väike meeldetuletus otsuse langetada. Kaotada pole midagi, kuid võita võib väga palju. Iga tehtud uuring on samm tervema elu suunas.

Pane tähele!

2026. aastal kutsutakse Eestis vähi sõeluuringutele üle 225 000 inimese:

*Rinnavähi sõeluuringule naised sünniaastatega 1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972, 1974, 1976.

*Emakakaelavähi sõeluuringule naised sünniaastatega 1961, 1966, 1971, 1976, 1981, 1986, 1991, 1996.

*Jämesoolevähi sõeluuringule mehed ja naised sünniaastatega 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970.

BRONEERI AEG mammograafiasse telefonil 331 1711 või terviseportaali kaudu. Loe lähemalt: https://www.ivkh.ee/et/patsiendile-ja-kuelastajale/soeluuringud.html ja https://soeluuring.ee/

Alates aprillist saadab Tervisekassa lapse 2. sünnipäeval mõlemale vanemale teavituse, et on aeg viia laps esmakordsele hambaarsti visiidile. Varajane ja regulaarne suutervise kontroll aitab kujundada häid harjumusi ning avastada probleemid enne, kui need muutuvad tõsisemaks või valulikuks.

Külastused sagenevad koolieas, kuid hiljem vähenevad

Kuigi enamik kooliealisi lapsi jõuab hambaarsti juurde, näitavad andmed, et teismeliste seas jääb kontrollis käimine harvemaks. Samal ajal ilmneb paljudel noortel vajadus hambaravi järele, mis viitab sellele, et igapäevased suuhooldusharjumused ei ole piisavad.

Murekohaks on ka väiksemad lapsed. Mitmel juhul jõutakse hambaarsti juurde alles siis, kui kahjustused on juba ulatuslikud ning vajavad keerulisemat sekkumist, mõnikord isegi narkoosis ravi. Spetsialistide hinnangul saaks suure osa neist juhtudest ära hoida varajase ennetusega.

Rohkem tähelepanu ennetusele

Tervisekassa soovib koos partneritega pöörata suuremat tähelepanu just väikelaste suutervisele. Teavitus lapse sünnipäeval on mõeldud kui sõbralik meeldetuletus, et kiire elutempo juures ei jääks oluline visiit unarusse. Regulaarne kontroll, õiged toitumisharjumused ja igapäevane hambapesu loovad aluse tervele naeratusele kogu eluks.

Kuidas edasi tegutseda?

Vanemad saavad teavituse e-posti teel ning seejärel tuleb endal valida sobiv hambaarst Tervisekassa partnerite hulgast ja aeg broneerida. Tegemist ei ole kiireloomulise olukorraga, kuid soovitatav on visiit planeerida esimesel võimalusel.

Esimene kohtumine hambaarstiga

Esimene visiit ei tähenda tavaliselt ravi, vaid pigem tutvumist. Oluline on, et laps tunneks end mugavalt ja turvaliselt. Hambaarst selgitab toimuvat rahulikult ja lihtsas keeles ning kasutab sageli mängulisi võtteid, et laps harjuks uue keskkonnaga.

Abiks võivad olla ka erinevad tähelepanu hajutamise viisid, näiteks mänguasjad või multifilmid. Lapse julgustamine ja positiivne kogemus aitavad kaasa sellele, et ta ei hakkaks hambaarsti kartma.

Soovitused vanematele enne visiiti

Tutvusta hambaarsti külastust positiivses võtmes
•Väldi hirmu tekitavaid väljendeid
•Mängige kodus hambaarsti rollimänge
•Vali külastuseks aeg, mil laps on välja puhanud
•Võta kaasa lapsele tuttav ja rahustav ese
•Jaga hambaarstiga infot lapse varasemate kogemuste kohta

Harjumused kujunevad varakult

Harjumuste kujundamsiel pakub tuge ka Suukooli programm, mille eesmärk on õpetada lastele õigeid suuhooldusvõtteid juba varases eas. Programmi raames viiakse lasteaedades läbi juhendatud hambapesu tegevusi, mis aitavad igapäevaseid harjumusi kinnistada.

Kuigi teadlikkus on aastatega paranenud, rõhutavad spetsialistid, et lapse suutervise hoidmine algab kodust ning sõltub suuresti vanemate järjepidevusest.

Ootame väikeseid patsiente koos vanematega Ida-Viru Keskhaigla hambakliinikusse – tule ja tee lapse esimene hambaarsti külastus meeldivaks kogemuseks!

Registratuurid:

Järve linnaosa registratuur: 331 1141
Ahtme linnaosa registratuur: 331 1708

Ära lükka edasi – tulge julgelt ja broneerige aeg! Varajane tegutsemine tagab lapsele terve ja tugeva naeratuse.

Allikas: https://tervisekassa.ee/uudised/tervisekassa-kutsub-2-aastaseid-lapsi-hambaarstile