IVKH uus nõukogu liige on Riina Ivanova

Uus nõukogu liige Riina IvanovaRiina Ivanova määrati uueks nõukogu liikmeks. Foto autor: Matti Kämärä, Põhjarannik.

Kolmapäeval, 14.02.24 muutus IVKH nõukogu koosseis. Nõukogu esimees Anton Dijev on nõukogust tagasi kutsutud ja uueks nõukogu liikmeks on määratud Riina Ivanova. Tema on varem olnud Kohtla-Järve linna volikogu esimees ja abilinnapea. Riina Ivanova volitused IVKH nõukogu liikmena kestavad kuni 28.11.2026.

Haigla nõukogu koosseisus on kuus liiget: Riina Ivanova, Maria Merkulova, Zaur Abbassov, Priit Perens, Kristiina Ojamaa ja Tanel Laisaar.

ARVAMUSLUGU/ Valik on Sinu! Miks tagab õendusalane haridus täisväärtusliku oleviku ja eduka tuleviku?

Ksenia Verhovskaja õenduse ja patsiendikogemuse juhtKsenia Verhovskaja, õenduse ja patsiendikogemuse juht

Vaatamata raskesti ümberlükatavale asjaolule, et aeg läheb kiiresti, haarates endaga kaasa paljusid harjumusi, elureegleid, isegi mõningaid traditsioone, saab ühes kindel olla – õendusalane haridus oli üks kord tulnud, et jääda. See mitte ainult ei jää, vaid areneb, pakkudes kindlat ja stabiilset tuge ning suunab neid, kes selle omandavad, sarnaselt teejuhiga, valgustades teed järgnevatele õendusvaldkonna spetsialistidele.

Õenduse valdkonnas on töö pärisinimestele – tehisintellektil palume mitte tülitada!

Õenduse valdkond pakub noortele laialdast, mitmekesist ja kaasaegset tööpõldu – saab valida erinevate erialade vahel nii haiglates, hooldushaiglates, perearstikeskustes, koolides, kiirabides, isegi riigiasutustes. Õenduse valdkonnas toimub palju uuendusi, see muutub aina kaasaegsemaks ja innovaatilisemaks. Selle valdkonna eriala valides ei ole noortel põhjust kahelda oma valiku tegelikus väärtuses – õde on äärmiselt suure tulevikupotentsiaaliga ning nõutud tervishoiutöötaja, kelle roll muutub aina olulisemaks ja iseseisvamaks.

Õdede töövaldkond hõlmab kõige olulisemat – inimeste tervist. Kuna inimesi on alati olemas, on vajadus tervishoiutöötajate järele püsiv või isegi ajas kasvav. Tehnoloogia kiire arengu valguses on aktuaalne ka küsimus „Kas tehisintellekt ja infotehnoloogiad saavad asendada tervishoiutöötajaid?“. Eks tehnoloogiad on kindlasti abiks nii tervishoiutöötajatele kui ka patsientidele, kuid see ei saa asendada inimese emotsioone ja empaatiat, mis on väga vajalik patsientidega sideme loomiseks. Tehnika ei suuda asendada õdesid, kes märkavad ja tajuvad hetki, mida tehnoloogia ei suuda hõlmata.

Masu trotsides kindlalt edasi

Õe elukutse valimise kasuks räägib asjaolu, et töökoht on õel olemas juba enne, kui ta jõuab selle peale mõelda. Iga aastaga tõuseb paljudes tervishoiuasutustes puudu olevate õdede arv, millega võib kaasneda voodikohtade sulgemine või pidurduvad tervishoiuteenuste arendused Ida-Viru Keskhaigla võib hetkel olemasolevate teenustega pakkuda tööd 30-le õele, kui teenuseid arendada, laiendada ning arvestada ka pensioniikka jõudvate õdedega, võib see vajadus olla üsna varsti ligi 70.

Majandust rapivad praegu turbulentsed ajad – ettevõtted koondavad ja tööpuudus kasvab, intressid on kõrged, maksud tõusevad, inflatsiooni „laul“ ei sumbu pikkamööda. Õenduse eriala tagab spetsialistidele tööturul kindluse isegi majanduskriiside ajal. Tänapäeval ei ole haruldane ka see, et järjest rohkem inimesi otsustab vahetada eriala ja suundub tervishoiusektorisse tööle. Kaalukas põhjus, miks seda tehakse, on konkurentsivõime säilitamine tööturul. Õe eriala valik on teadlik ja õe diplom ei täida raamaturiiulil tolmukoguja funktsiooni – seda tuleb uhkusega näidata! Õendusalase hariduse kasuks valiku tegevate inimeste üks tugevaimaid külgi on ettenägelikkus, kuna nad hakkavad tegema elutähtsat tööd ja kindlustavad omale tuleviku.

Õdede iseseisvad vastuvõtud parendavad tervishoiuteenuste kättesaadavust

Need ajad, mil õdedel oli pigem arsti kolmanda käe funktsioon, on ammu möödas. Praegu on õed usaldusväärsed tervishoiu meeskonna liikmed, kes teavad oma pädevuse piire ning vajadusel kaasavad protsessi teisi tervishoiu meeskonna liikmeid. Õdedest on saanud autonoomsed spetsialistid ning seda näitab kõige enam efektiivselt rakendatud õdede ja eriõdede iseseisvad vastuvõtud. Kahtlemata on see töö vastutusrikkam ja põhjalikum. See eeldab veelgi rohkem spetsiifilisi teadmisi, süvenemist ja pühendumust. Väärilised on kindlasti ka arenguvõimalused ja kogemus, mida iseseisvaid vastuvõtte teostav õde töö käigus omandab. Tänu iseseisvaid vastuvõtte tegevatele õdedele väheneb ka arstide töökoormus osadel erialadel ja eriarsti abi vajavad patsiendid pääsevad kiiremini vastuvõtule.

Kõik vajalik on siinsamas

Ida-Virumaal saab õeks õppida Tallina Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve struktuuriüksuses, mis asub vaid kümne kilomeetri kaugusel Ida-Viru Keskhaiglast, Virumaa suurimast ja kaasaegseimast tervishoiuasutusest, kus õenduse õppetooli tudengid läbivad praktikat ja juba õppimise ajal töötavad hooldajate ja abiõdedena, saades lisaks teoreetilistele teadmistele vajalikke praktilisi oskusi ja kogemusi, ning loomulikult ka töötasu. Ei saa mainimata jätta ka seda, et tudengitel on võimalus kaua enne õpingutega lõpparve tegemist hakata looma laiahaardelist suhtevõrgustikku tulevaste kolleegidega. Kõik need aspektid üheskoos moodustavad tugeva vundamendi, mis annab õenduse valdkonna eriala valinutele motivatsiooni õpinguid jätkata ja teha selles valdkonnas karjääri. Jumet säärasele valikule lisab ka fakt, et kohalikud noored ei pea kulutama palju ressursse selleks, et käia koolis ja tööl kaugemates Eesti piirkondades, sest Ida-Virumaal on seda kõike pakkuda. Arvestades seda, et tänapäeval langevad paljud noored rööprähklemise küüsi, siis kodu, kooli ja töökoha lähedus, kiire ja mugav logistika ning tuttav keskkond on asjad, millele tasub eelnevalt mõelda. Nendel on tegelikult suur väärtus.

Esimesel veebruaril toimus Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve struktuuriüksuses õenduse õppetooli lõpuaktus. Märgiline on see, et 39-st lõpetajast 12 on juba leidnud tee Ida-Viru Keskhaiglasse, andes olulise panuse patsientide heaolu parandamisse.

Alates 01.07.2024 saavad taotleda lähtetoetust tervishoiust eemal olnud õed, kes on saanud õe väljaõppe ja tervishoiutöötajatena registreeritud, kuid pole töötanud tervishoius vähemalt viis viimast aastat, tingimusel, et nad naasevad tööle Ida-Viru maakonda (ka Pärnu ja Lääne-Viru maakonda) haiglavõrgu kavas nimetatud haiglasse või üldarstiabi teenuse osutaja juurde. Loodame, et tänud sellele lähtetoetusele liitub meie meeskonnaga mitmeid motiveeritud õdesid.

Need õed, kes ei ole veel leidnud teed Ida-Viru Keskhaiglasse, teadke, et meie meeskonna süda on alati teie jaoks avatud!

Presidendilt teenetemärgi pälvinud dr Rutti Soomets: olen liigutatud!

Rutti Soomets üldkirurgia vanemarstÜldkirurgia vanemarst dr Rutti Soomets saab tänavu presidendilt teenetemärgi.

President Alar Karis annab Eesti Vabariigi 106. sünnipäeva eel riigi teenetemärgi 151 inimesele. Tunnustuse saab ka 13 tervishoiu valdkonna tegijat, kelle seas on meie haigla üldkirurgia vanemarst dr Rutti Soomets.

Dr Soomets räägib intervjuus sellest, millised tunded Tal tekkisid, kui sai teada, et oli sattunud presidendilt teenetemärgi saajate sekka, meenutab oma tööteekonda üldkirurgia vanemarsti ametikohani, jagab, mis Talle pidevalt arenevas Ida-Viru Keskhaiglas kõige rohkem meeldib, milliste väljakutsetega tuli tal hakkama saada ja eeldab, kuidas haigla kümne aasta pärast muutub.

Kui kaua töötate Ida-Viru Keskhaiglas?

Tulin Ida-Viru Keskhaiglasse tööle 1973. aastal ja minu tööstaaž siin on veerenud natuke üle 50 aasta ajatempli.

Milline oli Teie teekond üldkirurgia vanemarsti ametikohani?

Pikk ikka! (naerab) Muidugi ei olnud see kerge. Samas mõtlen, mis on elus üldse kerge?! Ja kui on kerge, siis ei ole paarikümne aasta pärast vist eriti midagi meelde tuletada ja reflekteerida millegi üle. Teekond oli nagu spiraal - alt üles ja ülevalt alla. Umbes nii nagu aktsiaturud tavaliselt liiguvad. Oluline on muidugi see, et mõõnad asenduvad alati tõusudega.

Haigla on mitmekümne aastaga oluliselt muutunud. Mis on Teie arvates muutunud siin kõige rohkem?

Muutusi on tõesti olnud palju. Aeg ei seisa paigal. Kõik areneb ja kõik arenevad, ja üsna tempokalt. Haigla hooned on kaasaegseks ehitatud, meditsiiniseadmed on uuendatud, mõned asjad on automatiseeritud. Usun, et need muutused jätkuvad. Rõhutada soovin ma seda, mis ei ole muutunud ja see on minu tugev soov ravida patsiente. Vahet ei ole, kas teha seda uuemas või vanemas hoones, peaasi, et patsient saaks vajaliku arstiabi. Kõik, mida mina teen, ja usun, et ka kõik teised arstid teevad, on suunatud patsiendi heaolu parendamisele. Tervis on vaieldamatult tähtsaim heaolu tunnus.

Selle aja jooksul, kui ma haiglas töötan, on vahetunud mitu korda ka ülemarstid. Tundub, et nad ei suutnud mind lõpuks välja kannatada. (naerab)

Teie teekonnal on kindlasti olnud ka tõsiseid väljakutseid. Kas mäletate, mis oli kõige kõvem „pähkel"?

Väljakutseid on olnud väga palju, rohkem kui liiva rannas. Algul oli kõik verivärske ülikoolilõpetaja jaoks senitundmatu. Mõned hirmud olid ka aeg-ajalt närve kõditanud. Osa asju tuli teha suure vaevaga, aga see oli hindamatu kogemus, mida ei oleks lihtsalt olnud võimalik saada teisiti. Mäletan, et ükskord osalesin täiendusõppes, kus koolitajast tohter ütles meile, et kui te olnud kunagi tööd tehes natuke pisaraid valanud, järelikult polnud te tööd ka teinud. Hindan väga selliseid hetki, sest need süstisid julgust ja sisemist jõudu ka juurde.

Sellel aastal saate presidendilt teenetemärgi. Kuidas saite teada, et olete teenetemärgi saajate nimekirjas? Missugused tunded Teil tekkisid, kui Te selle teada saite?

Eile hommikul helistas mulle sugulasest ajakirjanik ja ütles "Palju õnne!" Olin paar sekundit hämmelduses, sest ei saanud üldse aru, mille puhul ta oli mulle õnne soovinud ja siis sain juba teada. Tegemist oli minu jaoks üsna emotsionaalse hetkega. Uudis tuli nagu välk selgest taevast. Ja kui taevavälgu tulek ei tõota midagi head, siis minu hommikune "välk" oli väga positiivne. Olin liigutatud.

Millisena näete Ida-Viru Keskhaiglat kümne aasta pärast?

Jätkuvalt õitseva organisatsioonina!

Ambulatoorse psühhiaatria täiskasvanute vastuvõtt toimub nüüd Ahtme tervisemajas

Ambulatoorse psühhiaatria täiskavanute vastuvõtukoht on muutunudLugupeetud patsiendid.

Teatame, et ambulatoorse psühhiaatria täiskasvanute vastuvõtt toimub nüüd Ahtme tervisemajas (Ilmajaama 14).

Varem osutati seda tervishoiuteenust Järve tervisemajas (Ravi 10d).

Vastuvõtuaega saab broneerida helistades registratuuri 33 111 33.

Teile registreeritakse aeg vaimse tervise õe esmasele vastuvõtule.

Seejärel koostatakse Teile raviplaan ja planeeritakse Teie seisundile vastavalt edasised vaimse tervise õe, kliinilise psühholoogi , psühhiaatri vastuvõtud.

Patsiente võtavad vastu psühhiaatrid dr Tuuliki Hion, dr Helen Kirber, dr Hanna Sova, kliiniline psühholoog Jelena Riis, vaimse tervise õde Adel Dilbarjan.

Selver annetas IVKH lasteosakonnale 2500 eurot

Selver annetas IVKHle 2500 eurotJõhvi Selveri poe juhataja Heiki Kiisküla ja Kohtla-Järve Selveri poe juhataja Angela Luiksoo "rahamõmmi" üle andmas.

Reedel, 2.02.24 võtsime vastu Jõhvi Selveri poe juhataja Heiki Kiisküla ja Kohtla-Järve Selveri poe juhataja Angela Luiksoo, kes andsid meie haigla lasteosakonnale üle heategevuskampaania "Koos on kergem" raames kogutud toetusraha.

Heategevuskampaaniaga "Koos on kergem" kogusid kõik Selveri kauplused üle Eesti raha oma maakonna haigla laste- või sünnitusosakonnale. Enam kui kahe kümnendi jooksul on Selver koos heade Eestimaa inimestega annetanud lastehaiglatele või haiglate laste- ja sünnitusosakondadele ligi 1,4 miljonit eurot.

"Meil on au olla Eesti ühe pikima traditsiooniga heategevuskampaania eestvedaja. Kampaania eesmärk on aidata kaasa laste tervishoiu parandamisele ning kutsuda ühiskonda kaasa aitama ja märkama. Heade klientide, Selveri töötajate ja koostööpartnerite abiga täidame seda missiooni juba 21. korda," ütles Selveri juht Kristi Lomp.

Ida-Viru Keskhaiglale koguti sel aastal 2500 eurot ning tänavune toetussumma suunatakse tegelustahvlite soetamiseks lasteosakonda.

Lasteosakonna kirurgia vanemarst dr Aleksandra Šilova: „Soovime kogu südamest tänada Selverit ja kõiki annetajaid heategevuslike algatuste eest. Annetatud raha suuname tegelustahvlite soetamiseks lasteosakonda. Tegelustahvel on hea vahend ajaviiteks, peenmotoorika arendamiseks lastel ja mängulise keskkonna loomiseks osakonnas. Need aspektid soodustavad väikepatsientide kiiremat paranemist ja muudavad haiglas viibimise mõnusamaks. Nii nagu on olulised kaasaegsed meditsiiniseadmed, on lasteosakonnas olulised ka mänguasjad, erilised disainilahendused ja temaatiline sisustus."

Selveri heategevuskampaania "Koos on kergem" kestis perioodil 14.11.2023–31.12.2023. Selveri klientidel oli kampaania raames võimalik annetada ostes heategevustooteid – helkuri või jõuluehte, annetades kaupluses sularaha ning skaneerides SelveEkspressi puldil heategevusliku koodi.

SA Ida-Viru Keskhaigla | Tervise 1, 31025 Kohtla-Järve | Privaatsusinfo