Ida Viru Keskhaigla patsientide nõukoda kohtus erakorralise meditsiini osakonna juhtidega ja koos püüti leida lahendust olukorrale, kus EMOsse pöördub väga suur hulk patsiente, kes peaksid olema perearsti ravida ja sellega seoses võib kannatada tõepoolest ERAKORRALIST abi vajavate patsientide ravi.
Eesti Perearstide Selts ja Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Selts on koostanud juhise, kust saab otsustusabi, millisel juhul tuleks pöörduda oma tervisehädaga perearstile ja millisel juhul EMOsse.. Üldine printsiip on selline, et EMO tegeleb eelkõige patsientidega, kelle elu on ohus või kelle tervis võib saada pöördumatuid kahjustusi ilma vältimatu abita. Sellised seisundid on äkki ja ootamatult tekkinud rasked haigestumised nagu südameinfarkt või insult, ägedad kirurgilised haigused, mis kulgevad äkki tekkinud valuga; värsked suured traumad, verejooksud, mürgistused jne. Kõiki neid seisundeid iseloomustab just nimelt äkki tekkinud oht elule.
Mõistame hästi, et patsiendil on keeruline otsustada, kuhu oma murega pöörduda, kas EMOsse või perearsti juurde. Siin aitab ellu kutsutud perearsti nõuandetelefon, 1220, kuhu helistades saab tervisenõu ja soovitusi. Enne nõuandeliinile helistamist tasuks kraadida kehatemperatuuri, võimalusel mõõta vererõhku ja pulssi, et abiandjal oleks lihtsam soovitusi anda. Kindlasti tasub käepärast hoida pliiats ja paber, et soovitused üles kirjutada. Samuti peaks helistaja teadma ravimeid, mida abivajaja võtab. See kõik aitab nõuandeliinil töötaval meedikul teid kõige paremal viisil abistada. Lisainfot leiate veebiaadressilt https://www.1220.ee/
Erakorralist hambaravi ei ole EMOs kahjuks võimalik saada. Kui on hambavalu, nägu või põsk on silmanähtavalt turses, kaasneb valu ja/või kehatemperatuuri tõus, siis tuleks pöörduda hambaarstile või kui hambaarst ei tööta, siis EMOsse.
Kroonilised haigused, mis on perearsti vaateväljas ja vastutusalas, kuulugugi sinna. Meeles tasub pidada, et eriarsti määratavaid uuringuid ei saa läbi EMO kiiremini või ilma järjekorrata. EMOs teostatavad uuringud otsustab erakorralise meditsiini arst lähtudes patsiendi seisundist.
Erakorralise meditsiini osakonda pöörduvad patsiendid läbivad triaaži, et meedikud saaksid välja selgitada nende abivajaduse prioriteedi. Patsiente teenindatakse EMOs vastavalt nende terviseseisundi ohtlikkusele, mitte sõltuvalt saabumisajast või saabumise viisist. Üsna levinud on eksiarvamus, et kiirabiga saabumine tagab kiirema arsti juurde pääsemise- nii see kindlasti ei ole. Ainus kriteerium on patsiendi terviseseisundi ohtlikkus elule.
Kasutusel on nelja-astmeline triaažikategooria:
Punane (I) triaažikategooria tähistab eluohtlikus seisundis patsiente, kelle elu on otseselt ohus. Need patsiendid vajavad kohest arstipoolset käsitlemist.
Oranž (II) triaažikategooria tähistab erakorralisi patsiente, kelle seisund on potentsiaalselt eluohtlik. Ooteaeg arstini võib olla kuni 15 minutit.
Kollane (III) triaažikategooria tähistab patsiente, kelle haigestumine või trauma on erakorraline ning vajab diagnostikat ja/või ravi, kuid kelle seisund on stabiilne ning võib meditsiiniabi oodata. Ooteaeg arstini võib olla kuni 60 minutit.
Roheline (IV) triaažikategooria tähistab patsiente, kelle puhul on tegemist probleemidega, mis ei vaja kiiret erakorralist sekkumist ning ooteaeg arstini on kuni 3 tundi. Ooteaeg võib pikeneda, kui meedikud on hõivatud kõrgema triaažikategooria patsientidega.
IVKH Patsientide Nõukoja nimel
Ivi Prits, Helin Metsatalu, Ksenia Moskvina, Anu Piirimaa, Jarmo Juhanson, Jaanika Mikk, Veronika Kossar, Vladislava Vassitskina