Infektsioonikontrolli teenistuse õde Anna Aleksandrova.
Hiljuti lõppes neli aastat kestnud uuring, milles osales ka Ida-Viru Keskhaigla ja milles hinnati gripi- ja koroonaviiruse SARS-CoV-2 vastaste vaktsiinide tõhusust töötajate seas. Infektsioonikontrolli teenistuse õde Anna Aleksandrova jagas uuringus osalemise kogemusi ja tutvustas lühidalt peamisi tulemusi. Samuti rääkis ta meie haigla rahvusvahelisest koostööst teiste tervishoiuorganisatsioonidega.
Uuring keskendus gripi- ja koroonaviiruse SARS-CoV-2 vastaste vaktsiinide tõhususele
Ida-Viru Keskhaigla kutsuti osalema rahvusvahelises teadusuuringus, mille eesmärk oli hinnata gripi- ja SARS-CoV-2 viiruse vastaste vaktsiinide tõhusust haigla töötajate seas. Uuring, milles osales 12 haiglat Euroopa erinevatest riikidest, algas 2020. aastal. Esialgses uuringus hinnati ainult SARS-CoV-2 vastaste vaktsiinide efektiivsust, kuid seekord uuriti ka gripivaktsiini tõhusust. Kui meid neli aastat tagasi uuringus osalema kutsuti, otsustasime, et ei saa jätta kasutamata võimalust anda oma panus teaduse arengusse.
Sellest uuringust võisid võtta osa kõik haigla töötajad, kellel ei olnud vaktsineerimise vastunäidustusi ja kes nõustusid uuringus osalema.
Haigla töötajatel on suurem oht viirushaigustesse nakatuda ja neid teistele edasi anda, mistõttu on vaktsineerimine ülimalt vajalik, et tagada tervishoiuteenuste tõrgeteta osutamine.
Pool aastat andmete kogumist
Palusime uuringus osalejatel täita küsimustik nende tervisliku seisundi, sotsiaalse aktiivsuse, töötingimuste ja vaktsineerimisajaloo kohta. Lisaks sellele võeti neilt üks kord nädalas kas sülje- või ninaneeluproov, et diagnoosida selliste nakkuste nagu SARS-CoV-2, gripp, RSV ja muude hingamisteede viiruste olemasolu. Protseduur kestis ligikaudu 10 minutit ja need toimusid kord nädalas 25 järjestikuse nädala jooksul. Kõik uuringuga seotud protseduurid olid hoolikalt ette valmistatud.
Meeldiva ühendamine kasulikuga
Uuringu läbiviimine oli oluline nii vaktsiinide efektiivsuse hindamiseks kui ka sõbraliku ja motiveeriva õhkkonna loomiseks. Regulaarsed kohtumised ja suhtlemine innustasid mõtteid vahetama. Suhtlus oli meeldiv ning andis meile jõudu ja motivatsiooni kõik need neli aastat uuringus osaleda. Külaskäigud lõid võimaluse erinevatel teemadel arutleda, küsida nõu infektsioonikontrolli kohta ning lisaks tekitasid uusi ideid ja koostöövõimalusi. Kokkuvõttes oli uuringus osalemine mitte ainult väga hariv, vaid ka muidu suurepärane kogemus, mille eest oleme osalejatele väga tänulikud.
Rootsis korraldati uuringu üksikasjade arutamiseks foorum
Tänu meie kui Eesti juhtiva teaduskeskuse mainele oli meil au osaleda Rootsis asuva Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) poolt korraldatud foorumil. Eestist võtsid osa epidemioloogiaprofessor Anneli Uusküla Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudist, projekti koordinaator Liis Lohur ning meie haigla esindajatena õed Anastassia Kuželko ja mina, Anna Aleksandrova. Peale meie osalesid foorumil 16 Euroopa riigi ja erinevate organisatsioonide, näiteks WHO (Maailma Tervishoiuorganisatsioon) esindajad. Foorumil arutati mitmesuguseid uurimistöö läbiviimisega seotud küsimusi. Selgus, et üks põhiprobleem oli viivitus analüüsitulemuste edastamisel. See põhjustas mõningaid tõrkeid, näiteks said respiratoorsete haigussümptomitega töötajad teada, mis tüüpi viirus neil oli, alles nädal hiljem.
Vaatamata sellistele viivitustele oli see teave siiski väga kasulik, kuna aitas meil määrata, millised viirused meie haiglas ringlevad. Samuti said mõned kolleegid teada, et olid põdenud viirushaigust ilma sümptomiteta. Uuringu lõpptulemusi on oodata umbes kaheksa kuu pärast, kuna andmete analüüs on alati põhjalik protsess. Kohtumisel tõstatati minu arvates oluline küsimus, kuidas sellistes uuringutes osalejaid premeerida. Loomulikult on tervishoiutöötajad väga vastutustundlikud ja järgivad motot "Kes aitab teadust, kui mitte meie?". Arutelu käigus pakuti välja ka ideid, kuidas tulevikus motivatsiooni tõsta, näiteks tehti ettepanek kinkida osalejatele kinopileteid või kinkekaarte. Loodame, et ECDC suudab välja töötada motivatsioonipaketid uuringutes osalejatele, kuid seekord oli osalemise ajend teadusesse panustamine ja meeldiv suhtlus.
Väljavaade koordineerida sarnaseid uuringuid tulevikus
Meie keskuse kvaliteetset tööd arvesse võttes tehti meile ettepanek teadusuuringutes edaspidi mitte ainult osaleda, vaid neid ja tulevasi ECDC projekte Eestis ka koordineerida. See on meie jaoks uskumatu tunnustus ning võimalus haiglat nii kõrgel tasemel esindada. Tänan südamest kõiki uuringus osalejaid tohutu panuse eest uuringu läbiviimisesse. Suhtlemine, entusiasm ja heatahtlikkus on tekitanud palju positiivseid emotsioone ja tegutsemisõhinat. Teadusesse tehtud panus on hindamatu ja ma loodan, et saame seda koostööd jätkata!
Tekst: Anna Aleksandrova.
Pilt: Anton Pilitsin.