25. - 26. novembril toimub Ida-Viru Keskhaiglas HMIMMS koolitus, mis lahti kirjutades on suurõnnetuse meditsiiniline lahendamine ja tugi: praktiline käsitlus haiglas (Major Incident Medical Management and Support: The practical approach in the hospital setting). Koolitus õpetab, kuidas suurõnnetuseks valmistuda, toime tulla ja neist taastuda, luubi all on just tegevused haiglakeskkonnas. Tegemist on Eestis juba tuttava metoodikaga, mis kaasab nii haiglaeelse kui haigla suurõnnetuse lahendamise põhimõtted. Standardiseeritud koolituse omanikuks on ALSG ning Eestis on tema partneriks Kaitseväe Akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus, koolitust rahastab Terviseamet. Eesmärgiks on pakkuda võimalikult nüüdisaegset, praktilise suunitlusega ning ühtlustatud väljaõpet tsiviilmeditsiinis harva esinevate kriiside lahendamiseks ja vigastustega tegelemiseks. Sel aastal on kursused toimunud juba 15 korral, IVKH toimuval koolitusel osaleb 24 tervishoiutöötajat Virumaa erinevatest haiglatest.
HMIMMS instruktorid on saanud spetsiaalse väljaõppe Inglismaa koolitajate poolt. Ida-Viru Keskhaiglas on instruktori koolituse saanud kirurgiakliiniku juhataja dr Jaak Lind, kellel palusime jagada oma kogemust selles vallas.
Mida on oodata ja mis Ida-Viru Keskhaiglas toimuma hakkab?
Sel korral on tegemist tavapärase 2-päevase HMIMMS kursusega, see koosneb seminaridest, interaktiivsetest loengutest, rühmatöödest ja lauaharjutustest.
Millised on peamised oskused, mida HMIMMS koolitusel õpetatakse?
Koolituse peamine ülesanne on anda osalejatele arusaam, kuidas suurõnnetust lahendatakse ning miks sellisel moel. Käiakse läbi kõik suurõnnetuse lahendamise etapid alustades planeerimisest ning lõpetades taastumisfaasiga. Koolitusel osalemine on mugavustsoonist väljatulek, kuna tegemist on intensiivse ning osalejaid rohekelt kaasava kursusega, kus ka mittemeedikud saavad selgeks esmase triaaži ning arstid-õed pannakse mõtlema haigla toimepidevuse taastamist nõudvatele küsimustele, millega nad igapäevaselt oma pead murdma ei pea.
Kuigi suurõnnetuse plaan peab olema sobilik kõikide erinevate õnnetuste lahendamiseks, on ka erandeid, mis vajavad veidikene teistsugust tähelepanu nagu näiteks suur hulk põlenuid või lapspatsiente. Käsitletakse ka tänapäeval väga aktuaalseid teemasid nagu terrorism ja keemia-bioloogilised-radioloogilised-tuumaõnnetused.
Kas rohkem pööratakse tähelepanu juhtimisele või praktilisele meditsiinilisele sekkumisele?
HMIMMS kursusel ei õpetata patsiente ravima, küll aga õpetatakse patsiente triažeerima, tegema raviotsuseid lähtuvalt piiratud ressursist, samuti erinevat liiki õnnetuste eripärasid. Oluline on süsteemse mõtlemise õpetamine.
Kuidas koolitus õpetab osalejaid suurõnnetustes stressiga toime tulema?
Otseselt ei õpetagi, aga ma leian, et mida paremad teadmised ja väljatreenitud oskused, seda vähem on ka otsustavalt hetkel stressi.
Millised on suurimad väljakutsed, millega haigla suurõnnetuste ajal kokku puutub?
Suurõnnetus ise ongi alati väljakutse, sellepärast vajabki eraldi koolitusi ja väljaõpet. Standardolukorras ei olegi probleeme, kuid parem ettevalmistus tagab parema toimetuleku ootamatuste korral. Suurõnnetuse lahendamisse sattub töötaja enamasti vaid korra ning seetõttu puudub tal võimalus tuua kaasa teadmisi situatsiooni lahendamiseks eelmisest korrast. Siin ongi väga oluline roll koolitustel läbi mängitud situatsioonidel.
Kuidas Te hindate osalejate valmisolekut pärast koolitust reaalseks kriisiolukorraks?
Ainult õppusest klassiruumis jääb loomulikult väheks. Selleks korraldataksegi erinevates haiglates erineval ajal ka praktilisi õppusi või vähemalt lauaharjutusi.
Mis motiveeris Teid saama HMIMMS instruktoriks?
Motiveeris igapäevasest tööst täiesti erinev tegevus, meeldivad kolleegid ja ka võimalus kohtuda igal kursusel uute kandidaatidega. Instruktoriks saamise protsess on huvitav ja ettevalmistus põhjalik.
Fotol: Kirurgiakliiniku juhataja dr Jaak Lind (vasakul) HMIMMS instrukotrina lauaharjutust läbi viimas.