​Neljapäeval, 28. novembril kogunesid Narva Tartu ülikooli Narva kolledžisse kahe Ida-Virumaa haigla tervishoiutöötajad. Senini on Ida-Viru Keskhaigla korraldanud traditsiooniks saanud sügiskonverentsi omapäi, aga sel korral löödi käed Narva haiglaga. Konverentsil osales kakssada maakonna tervishoutöötajat, lisaks oli külalisi mitmetest teistest tervishoiuasutustest.

Päeva avasid oma tervituskõnega Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Tohver ja Narva haigla juhatuse esimees Üllar Lanno. „On rõõm tunnistada, et haiglate vaheline koostöö on viimasel ajal jõudsalt paranenud ja otsitakse ühiseid lahendusi, kuidas suurendada patsientide rahulolu ning mitmekesistada Ida-Virumaal osutatavaid raviteenuseid," sõnas Tohver.

„Koostöö on alati midagi enamat, kui vaid koos töötamine. See loob ühistunde seatud eesmärkide ja paremate tulemuste saavutamiseks. Alma materi ehk tema Narva kolledži suures saalis on täna kokku tulnud Ida-Eesti piirkonnas tegutsevad eri tasemete meditsiiniteenuse osutajad, et saada uusi teadmisi ning läbi selle pakkuda kvaliteetset ja kättesaadavat tervishoiuteenust Ida-Virumaa elanikele. Ja mitte ainult, Ida-Viru Omavalituste Liit on ulatanud meile oma abikäe Euroopa Liidu rahastuse kaudu, mis näitab laiapinnalise koostöö võimalusi," kinnitas Lanno.

Konverentsi külalisi oli tervitama tulnud Narva linnapea Jaan Toots ja oma head soovid edastas videotervituse kaudu Terviseminister Riina Sikkut.

Koostöökonverentsi avaettekande tegi Ida-Viru Keskhaigla ülemarst dr Pille Letjuka, kes rääkis insuldi aktiivravist Ida-Virumaal. Dr Letjuka tõi oma esitluses näiteid elust, rõhutades kuivõrd oluline on kiire meditsiiniline sekkumine, mis päästab elu ja vähendab tõsiseid tagajärgi. Samal teemal, aga kiirabiõe vaatenurgast, jätkas Narva haiglas töötav Irina Rakova, kes rääkis oma kaitstud magistritööst, kus kirjeldas trombolüüsitud müokardiinfarkti patsiendi käsitlust, kuidas toimub patsiendi teekond haiglast haiglasse ja milliseid situatsioone on kiirabi töös ette tulnud ja kuidas on olukordi lahendatud.

Kardiloloog dr Olga Lapkovskaja Ida-Viru Keskhaiglast ning pulmonoloog dr Veronika Iljina Narva Haiglast tegid kaasettekande, kirjeldades südame- ja kopsuhaiguste seoseid ning millised on peamised riskitegurid ja ennetusvõimalused. Toodi ka meeldejäävaid näiteid oma arstipraktikast, mis on aja jooksul ette tulnud. Rõhutati patsiendi enda rolli olulisust terviseprobleemide ennetamisel.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogia vanemarst dr Riina Vettus andis oma esitluses ülevaate, kuidas onkoloogia ja kardioloogia patsientide puhul on üha suurem on vajadus integreeritud raviteenuste järele. Mil moel onkoloogia ja kardioloogia ühiselt töötavad, et pakkuda onkoloogilistele patsientidele parimat võimalikku ravi ja hooldust.

Ida-Viru Keskhaigla taastusravi- ja õendusabikliiniku juhataja Eveli Tamm andis ülevaate uudseimatest taastusravi ja õendusteenustest, seletades lahti nende olulisuse komplekses raviteekonnas.

Tallinna Lastehaigla lasteortopeed dr Kätlin Puksand kirjeldas laste rühi ja ravivõimaluste teemat, mil moel probleeme ennetada ja ravida, et tagada optimaalne liikumisvõime ja elukvaliteet.

Dr Tarmo Areda Tallinna Lastehaigla neurokirurg tegi ettekande teemal „Meeskonnatöö spastilise pareesi pädevuskeskuses", selgitades kuidas multidistsiplinaarne meeskond töötab koos spastilise pareesi juhtimise ja ravi nimel, tuues näiteid milliseid edusamme on tehtud ja kuidas alustati, käies kogemusi korjamas ja õppimas välismaiste kolleegide kõrvalt, et aidata tõsta Eesti patsientide elukvaliteeti.

Dr Alina Terep Jüri Tervisekeskusest rääkis oma kogemusest perearstina ja patsiendi rollist oma tervise eest vastutamisel, jagades kohaletulnud perearstidele soovitusi ning nõuandeid.

Päeva lõpetuseks tuli arutlusele viimase aja kuumim teema – vastutuskindlustus, millega pakutakse kaitset võimalike ravivigade või eksimuste eest, mis võivad põhjustada kahju. Teemat tutvustasid vandeadvokaadid Ksenja Kravtsenko ja Olavi-Jüri Luik. Räägiti lahti, kuidas vastutuskindlustus toimib, millised on levinumad õiguslikud küsimused ja millega arvestada esimestel juhtumitel. Teema lõpetuseks toimus paneeldiskussioon, kus osalejad said jagada oma seisukohti, pakkudes väärtuslikku dialoogi ja ka pisut erinevaid lähenemisi.

Kokkuvõtteks võib öelda, et konverents täitis oma eesmärgi pakkuda nii erialast inspiratsiooni kui ka väärtuslikku suhtlusvõimalust. Ettekanded avardasid osalejate teadmisi ja vahetu suhtlus pauside ajal tõi kaasa uusi ideid ja kontakte. Kliiniline koostöökonverents kinnitas, kui oluline on jagada kogemusi ja otsida lahendusi just üheskoos.

Kliiniline koostöökonverents sai teoks tänu EL projekti TAT „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal" rahastusele, mille sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamise projekti koordinaator Olga Pihlak tänas haiglaid ürituse korraldamise eest ja õnnitles äsja toimunud aastapäevade puhul.