Ida-Viru Keskhaigla lähtub plaanilise töö taastamisel Terviseameti korraldusest, millega tühistati seoses COVID-19 eriolukorraga kehtestatud plaanilise ravi piirangud. Haigla laiendab plaanilise töö mahtu järk-järgult.

„Plaanilise töö taastamiseks on kehtestatud erinõuded, mis ei võimalda seda jätkata samas mahus kui enne COVID-19 pandeemia puhkemist“ ütles haigla juhatuse esimees Tarmo Bakler. Ta täpsustas: „Me peame patsientide ja meedikute turvalisuse tagamiseks jälgima vähemalt 2m distantsi hoidmist nii ootesaalides kui võimalusel kabinetis, peale iga patsiendi külastust puhastama kontaktpinnad, mis nõuab patsientide vastuvõttudele pikemat aega.“

Patsiente kutsutakse vastuvõtule varasemat järjekorda säilitades ehk esmalt võetakse ühendust nende patsientidega, kelle vastuvõtuaeg tühistati varem. Seetõttu oleme jätkuvalt sunnitud välja saatma ka teateid järgmiste päevade vastuvõttude edasilükkamise kohta ilma konkreetset aega pakkumata.
Uute broneeringute tegemise võimalustest ja digiregistratuuri avamisest teatame täiendavalt.

Haigla töötajad võtavad järjekorra osas ise ühendust nii ambulatoorset, päevaravi kui statsionaarset ravi vajavate patsientidega ja nendes küsimuste pole vajalik iseseisvalt registratuuri pöörduda.

Terviseameti nõudel tuleb enne arsti poole pöördumist täita tervisedeklaratsioon, mille palume aja kokkuhoiuks eeltäidetuna kaasa võtta. Hoonesse sisenemisel teostatakse kõikidele patsientidele ja nende saatjatele tervise eelkontroll. COVID-19 kahtluse korral tuleb järgida tervishoiutöötaja korraldusi.
Selleks, et tagada 2+2 reegli täitmist ootesaalis, ei lubata patsiente registratuurist edasi varem kui 15 min enne vastuvõtu algust.

„Järjekord eriarsti vastuvõtule on erialati väga erinev. Palume mõista, et kriis ei ole veel läbi, ja suhtuda tõsiselt kõikidesse eriolukorra nõudmistesse,“ ütles Tarmo Bakler.

Austatud patsiendid!

Valitsuse kriisikomisjon tegi põhimõttelise otsuse plaanilise ravi järk-järguliseks taastamiseks kõikides Eesti haiglates.

Koroonaviiruse oht pole möödas ja kogu plaaniline töö tuleb vastavalt ümber korraldada, et tagada patsientide ja tervishoiutöötajate turvalisus ja viia nakatumise võimalus miinimumini.

Terviseameti kriisistaap on ette valmistamas tingimusi kõikidele tervishoiuteenuste osutajatele. Käesoleval hetkel neid tingimusi kooskõlastatakse erinevate osapooltega (haiglad, arstid, hambaarstid, kiirabi). Kuni riiklikult ei ole otsustatud, millised tingimused peavad olema täidetud plaanilise töö taasavamiseks, ei saa haigla midagi konkreetset välja öelda, aga ettevalmistused käivad.

Anname esimesel võimalusel teada, mis kuupäevadel, millistel erialadel, millistes asukohtades ja mis tingimustel plaaniline töö taastatakse.

Patsientidega, kelle vastuvõtt tühistati eriolukorra kehtestamise tõttu, võetakse personaalselt ühendust, aga selleks kulub veel aega.

Täname mõistva suhtumise eest!

Haigla alustas valmistumist COVID-19 haigete raviks jaanuaris ja saavutas esmase valmisoleku kolm nädalat tagasi.

„Meil on esimesed praktilised kogemused seosed COVID-haigetega ja seoses haigestumiste sagenemisega piirkonnas võtsime kasutusele rangemad meetmed, et vältida ka haiglasiseselt võimalikke kontakte koroonahaigete ning teisi haigusi põdevate patsientide vahel“ selgitas haigla ülemarst dr Toomas Kariis aprilli algusest sisse viidud muudatusi.

Kontrollpunktid asuvad EMO sissepääsu juures (Ahtme, Ilmajaama12 sisehoovis), Ahtme polikliiniku (Ahtme, Tervise 1) ja Järve Tervisemaja (Järve, Tervise 10d) välisukse juures kus hinnatakse kõikide, sh kiirabiga saabunud patsientide ja nende saatjate nakkusriski.

Patsienti ja saatjat küsitletakse respiratoorsete haigusnähtude suhtes ja mõõdetakse kehatemperatuuri, mille põhjal eristatakse, kas tegemist on kõrge või madala nakkusriskiga.

Kõrge nakkusriskiga patsiente polikliinikusse ei lubata ja suunatakse EMO-sissepääsu juures asuvasse kontrollpunkti. EMO-sissepääsu kontrollpunktis suunatakse kõrge ja madala nakkusriskiga patsiendid erinevatesse EMO vastuvõttudesse.

„Haigla teeb kõik selleks, et ka haiglas sees isoleerida kõik potentsiaalsed nakkushaiged teistest haigetest ja ka teistest töötajatest. Seetõttu palun mõistvat suhtumist liikumispiirangute, külastuskeeldude, pakkide edastamise keelu, pikema teenindusaja jt ebamugavuste osas, mis on kehtestatud meie kõigi, nii patsientide kui töötajate kaitse huvides“, ütles ülemarst.

Parema liikuluskorralduse tagamiseks asub koroonaviiruse Kohtla-Järve mobiilne testimiskoht nüüd Ahtme polikliiniku ees (aadressil Tervise 1, Ahtme, Kohtla-Järve).

Põhjamaade Investeerimispank (NIB) ja Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla sõlmisid 17-aastase laenulepingu investeeringuteks Ida-Viru Keskhaigla taristusse aastatel 2019–2023.

Pank finantseerib Ida-Viru Keskhaigla arendusprojekte summas 9 miljonit eurot ning pakub täiendavat laenulimiiti 6 miljoni euro ulatuses. Projektide kogumaksumus koos seadmetega on ligikaudu 46 miljonit eurot, millest u 19 miljonit eurot on saadud Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusena.

Tänane olukord tervishoiu valdkonnas on näidanud, kuivõrd olulised on kaasaegne infrastruktuur ja nutikalt kujundatud ravikeskkond, mis vajadusel võimaldavad haigla tööd ümber korraldada. Kohtla-Järve Ahtme linnaosa aktiivravikompleksi ehitusprojekt hõlmab uue hoone ehitust ning vana haiglaploki renoveerimist. Haigla etapiviisiline uuendamine on kestnud aastast 2013. Käimasoleva projekti tulemusel viiakse kõik statsionaarsed ravikohad kõrgeima kaasaegse tasemeni ning tekivad ka uued tervisekeskuse ruumid. Uus maja sai nurgakivi 2019. aasta lõpus, tööde eeldatav lõputähtaeg on 2023. aastal.

Järve linnaosas jätkub polikliiniku rekonstrueerimine kaasaegseks tervisemajaks. Töödega alustati 2018. aastal ning tänavu võeti vastu ehitusprojekti I etapp. Tervisemajas töötavatest pere- ja eriarstidest osa on nüüdseks koondunud hoone renoveeritud poolele ning on valmis tööd alustama.

Investeeringud taristusse aitavad luua kaasaegse ravikeskkonna ning seeläbi parandada Virumaa elanikele pakutava tervishoiuteenuse kvaliteeti. Lisaks aitab taristu uuendamine tõhustada haigla tööd ning luua personalile mugavamad töötingimused.

„Meil on hea meel teha koostööd Põhjamaade Investeerimispangaga, kes oskas hinnata haigla arendusprojektide olulisust ning usaldas meie haigla võimet plaanid ellu viia“, ütles Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Bakler.

Põhjamaade Investeerimispank on rahvusvaheline finantsasutus, mille kaasomanikeks on kaheksa liikmesriiki: Taani, Eesti, Soome, Island, Läti, Leedu, Norra ja Rootsi. Pank rahastab era- ja avaliku sektori projekte liikmesriikides ja neist väljaspool. NIB omab kõrgeimat võimalikku krediidireitingut AAA/Aaa juhtivatelt reitinguagentuuridelt Standard & Poor’s ja Moody’s.

Ida-Viru keskhaigla on Virumaa suurim tervishoiuteenuse osutaja, kelle vastutusalasse kuulub 175 000 elanikuga piirkond. Haigla pakub statsionaarset- ja ambulatoorset eriarstiabi ning erakorralise meditsiini teenust.