Esmaspäeval, 27. juunil kirjutasid SA Ida-Viru Keskhaigla (IVKH) juhatuse esimees Tarmo Bakler, SA Narva Haigla (NH) juhatuse liige dr Olev Silland ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum (TÜK) juhatuse esimees dr Urmas Siigur alla haiglate kolmepoolsele kliinilise koostöö leppele.
Lepingule eelnenud sõnavõttudest toodi esile põhjused, mis viisid lepingu sõlmimiseni ning tulu, mida sellest loodetakse.
Dr Silland rõhutas, et formaliseerimata koostöö Ida-Viru Haiglaga on reaalsus juba aastaid: „Kõik on toimunud lähtudes meditsiini loogikast ja sellest, kuidas patsiendile on kasulik.“ Ta lisas, et Tartu Ülikooli Kliinikumi kureerimisel saab see koostöö kahtlemata kompetentsi juurde.
Dr Siigur käsitles haiglaid võrgustumise vaatevinklist, mis ei saa toimuda ainult regionaal- ja üldhaiglate vahel keskhaiglate taset ära unustades. Samuti tõi ta esile üldhaiglate erinevuse ja vajaduse sellega arvestada: „Me ei saa rääkida üldhaiglast abstraktselt – kui üks suurus sobib kõikidele, siis ei sobi see mitte kellelegi. Eestis on üldhaigla alates Hiiumaast, kus talveperioodil elab kuus tuhat elanikku, ja lõpetades Narvaga, kus on 60 tuhat elanikku. On selge, et need on erinevad mustrid, mis tuleb ühtsesse võrku ka erinevalt punuda.“
Bakler tõi välja, et allkirjastatav koostööleping sisaldab vähemalt kolme sõnumit. Narvakate jaoks põhiline, et Narvas eriarstiabi ambulatoorsed vastuvõtud erialati ei vähene.
„Teine sõnum tänasest lepingust on nii Ida-Viru Keskhaigla kliinilistele juhtidele kui ka Narva Haigla meditsiinitöötajatele, et kõik meie haiglates esindatud 20 eriala on omanäolised ning kõigile neile on vajalik leida just Ida-Virumaale sobilik koostöökorraldus.“ Kolmandaks rõhutas Bakler sõnumit haigekassale, laiemalt riigile ja erialaseltsidele, et antud leping kannab vahetult kliinilise töö korraldajate nägemust haiglatevahelisest koostööst.
Lisaks allkirjastajatele võttis sõna ka Narva Linnapea Tarmo Tammiste, kes ütles kõige selgemini välja, et sõlmitav koostöölepe võtab pinnase kuulujuttudelt Narva Haigla hääbumisest ning soovis haiglatele edu koostöölepingu elluviimisel.
Meditsiini- ja arstiabi ei kao Narvast kuhugi, kinnitas ka IVKH ülemarst Aime Keis erinevatele meediakanalitele.
"Inimesed ei pea sõitma 50 või 180 km. Elementaarseid tervishoiuteenuseid saab siin, Narvas," sõnas Keis.
Koostöölepingus on lähtutud Haigekassa poolt koostatud geograafilise kättesaadavuse põhimõtetest (GKS), kus kõik arstierialad jagatud astmetesse. GKS kohaselt peab I astme eriala teenus olema Eestis kättesaadav ühes kohas, II astme eriala teenus kahes kohas, III astme eriala teenus neljas kohas (keskhaigla) ning IV astme eriala teenus peab olema kättesaadav igas maakonnas (üldhaigla).
Kuna NH osutab teenuseid rohkematel erialadel kui üldhaiglale „ette nähtud“, siis sellepärast kardetigi mitme eriala (sh lastearsti, sünnitusosakonna) kadumist Narva Haiglast.
Koostööleppe üldpõhimõttena sätestatakse, et III ja IV taseme (üld- ja keskhaigla pädevus) erialadel osutatakse teenuseid IVKH ja NH poolt Ida-Viru maakonnas kohapeal ja kasutades maksimaalselt kohalikke tervishoiutöötajaid, vajalike tervishoiutöötaja puudumisel tehakse koostööd eeskätt TÜK-ga. I ja II taseme erialadel, mida Ida-Virumaal ei osutata, suunatakse patsient TÜK-i.
Lepinguga on 2030nda aastani erialade kaupa määratletud koostöö põhimõtted ambulatoorses arstiabis, päevaravis ja statsionaarses arstiabis. Samuti on lepingus fikseeritud, et Narvas jätkub meditsiiniteenuse osutamine ka III astme erialadel.
Tarmo Bakleri kommentaar Haiglalehele: „Kui haigla põhikirjas on eesmärgiliselt välja toodud „kõrgetasemelise arstiabi andmine ning meditsiini ja tervishoiualane arendustöö Ida-Viru tervishoiupiirkonnas“, siis sõlmitud koostööleppega saab see reaalse sisu. Ühtlasi tähendab see suuremat vastutust ka meie haigla vanemarstidele, kes peavad hea seisma enda eriala arendamise ning teenuste osutamise eest kogu Ida-Virumaal."
Koostööleping on täies mahus leitav IVKH koduleheküljel (http://www.ivkh.ee/et/haiglast.html), GKS põhimõtted on leitavad Haigekassa kodulehelt.
