Ida-Viru Keskhaigla on uhke oma töötajate üle, kes on edukalt lõpetanud oma õpingud sel õppeaastal ja saanud erinevaid kvalifikatsioone kinnitavad diplomid. Soovime südamest õnnitleda neid kõiki selle olulise saavutuse puhul!

Haiglas pöörame suurt tähelepanu töötajate pidevale arengule ja professionaalsele kasvule. Kõik meie töötajad, kes jätkavad õppimist ja enesetäiendamist, mängivad olulist rolli meie patsientidele kvaliteetse meditsiiniabi ja toetavate teenuste tagamisel.

Vestlesime meie vastsete lõpetajatega, kes jagasid oma õppekogemusi ja muljeid.

Konstantin Knjazev (abiarst, arst-resident) on edukalt lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna.

Kuidas sul õnnestus ühendada töö ja õpingud?
Töö ja õpingute ühendamine sujus mul üsna edukalt. Mulle meeldis alati samaaegselt õppida ja töötada. Töötades veerandikukohaga, suutsin isegi aega leida puhkamiseks.

Miks otsustasid minna õppima sellesse ülikooli ja sellele erialale?
Minu unistus on alati olnud seotud huvitava ja vastutustundliku valdkonnaga. Kui ma otsustasin end proovile panna tervishoius, sain kiiresti aru, et see sobib mulle ideaalselt, ja minus hakkas arenema kirg teha karjääri selles valdkonnas.

Mis motiveeris sind õppima minema?
Pärast keskkooli lõpetamist huvitas mind kõrghariduse omandamine, ning tervishoiu valdkond on mind alati paelunud kõige rohkem. Motivatsiooni lisas ka see, et minu töö saab tänu õpingutele huvitavamaks ja mitmekesisemaks.

Kuidas saad omandatud teadmisi praktikas rakendada?
Nüüd suundun residentuuri, kus mul on õppimise ajal võimalus teadmisi praktikasse panna. Töötades haiglas ja suheldes patsientidega, saan väärtuslikku kogemust ning enesekindlust oskustes, mida olen õpingute käigus omandanud.

Milliseid nõuandeid saad anda kolleegidele, kes plaanivad õppima minna?
Soovitaksin oma kolleegidele mitte liiga palju tööd endale võtta ja kindlasti leida aega puhkamiseks. Õppimine on oluline, kuid tasakaal töö, õpingute ja puhkuse vahel aitab leida kuldset keskteed kõikides elu aspektides.

Koit Oras (haldusjuht) sai Eesti Maaülikooli tehnikateaduste magistrikraadi.

Kuidas sul õnnestus ühendada töö ja õpingud?
Tööandja tuli vastu, aga õppeperiod oli pingeline, kuna oli vaja palju iseseisvat tööd teha.

Miks otsustasid minna õppima sellesse ülikooli ja sellele erialale?
Eesti Maaülikooli pakutav geodesia, kinnisvara ja maakorralduse eriala sobis mulle kõige rohkem, sest see ühtis minu varasema töökogemusega.

Mis motiveeris sind õppima minema?
Sisemine tung ja tahe oma oskusi arendada.

Kuidas saad omandatud teadmisi praktikas rakendada?
Pigem sain rohkem teadmisi teoreetilistes alustes, kuid oli ka huvitavaid praktilisi aineid, nagu näiteks kinnisvara hindamise alused, mida saan rakendada ka oma igapäeva töös.

Milliseid nõuandeid saad anda kolleegidele, kes plaanivad õppima minna?
Soovitan kõigile kasutada võimalust oma kvalifikatsiooni tõsta, et oma kärjääriredelil edasi liikuda.

Aleksandra Šilova (üldkirurg, pediaatria osakonna kirurgia vanemarst) on lõpetanud Tartu Ülikooli lastekirurgia residentuuri.

Kuidas sul õnnestus ühendada töö ja õpingud?
Töö ja õpingute ühendamine oli keeruline. Tallinna residentuuris olles pidin iga tööpäeva järel jätkama tööd kodust, tegeledes õhtuti kliiniliste ülesannetega. Päevad ja ööd pühendasin tööle ja õpingutele ning see nõudis maksimaalset panust.

Miks otsustasid minna õppima sellesse ülikooli ja sellele erialale?
Minu otsus minna lastekirurgiat õppima Tartu Ülikoolis oli loogiline jätk minu eelnevale üldkirurgia residentuurile. Ma nägin seda võimalusena süvendada oma teadmisi ja oskusi tervishoius.

Mis motiveeris sind õppima minema?
Minu motivatsioon seisnes soovis omandada kindlustunnet ja kõrget kompetentsi töös laste ja täiskasvanud patsientidega. Tahtsin olla oskuslik erinevates olukordades.

Kuidas saad omandatud teadmisi praktikas rakendada?
Meie haiglas on mul võimalus rakendada ja kindlustada omandatud teadmisi. Lisaks olen saanud kaks Euroopa diplomit valu ja toitumise alal, mis võimaldab mul areneda erinevates tervishoiuvaldkondades.

Milliseid nõuandeid saad anda kolleegidele, kes plaanivad õppima minna?
Kõige olulisem on hoida huvi ja kirg õppimise vastu. Ärge kartke pöörduda kolleegide poole abi saamiseks. Meie haiglas on palju kogenuid spetsialiste, kes on valmis teid igas olukorras aitama. Teie sihikindlus ja õppimisvõime on võtmetegur edukaks õppimiseks ja kutsealaseks arenguks.

Hanna Shelofast (üldarst, arst Ukrainast) tõestas arsti kvalifikatsiooni Eestis.

Kuidas sul õnnestus ühendada töö ja õpingud?
Töö ja õpingute ühendamine sujus kergelt tänu sellele, et töötan juba tervishoiuvaldkonnas. See võimaldas mul integreerida oma õppeprotsessi tööajakavva ning laiendada oma õppimisvõimalusi.

Miks otsustasid arstiks õppima minna?
Minu püüdlused on alati olnud seotud sooviga teisi aidata. Praegu töötan üldarstina pediaatria osakonnas. Töö lastega, nähes nende täielikku tervenemist pärast minu sekkumist, pakub mulle suurt rahulolu.

Mis motiveeris sind õppima minema?
Minu peamine motivatsioon seisneb soovis abi osutada. On oluline olla professionaal, kes suudab aidata inimestel terveks saada. 

Kuidas saad omandatud teadmisi praktikas rakendada?
Omandatud teadmiste praktiline rakendamine ülikoolis on alati võimalik. Rakendamise viis sõltub töökohast, olgu see siis väike haigla või suur meditsiinikeskus. Oluline on mõista, et kõik patsiendid on erinevad ning lähenemine võib erineda vastavalt patsientide eripäradele.

Milliseid nõuandeid saad anda kolleegidele, kes plaanivad õppima minna?
Oluline on mõista, et õpingud on ajutine keeruline etapp elus, mis nõuab palju aega pingutusi. Püüdke oma eesmärki saavutada, ärge laske takistustel end heidutada. Pärast õpingute lõpetamist avanevad paljud uksed ja tekivad head võimalused ennast tõestada. 

Olga Lapkovskaja (kardioloog) on lõpetanud Tartu Ülikooli kardioloogia residentuuri.

Kuidas sul õnnestus ühendada töö ja õpingud?
Töö ja õpingute ühendamine nõudis minult märkimisväärseid pingutusi. Residentuur ise oli nagu töö, kuna pidin läbima erinevad õppetsüklid ning samal ajal ei tohtinud unustada täiendavat õppimist. Residentuur oli minu jaoks tõeline 5-aastane maraton, mida ma jooksin nagu sprinter, hoolimata raskustest.

Miks otsustasid minna õppima sellesse ülikooli ja sellele erialale?
Algselt valisin sisehaiguste eriala ja õppisin seal aasta aega. Hiljem läksin üle kardioloogiale, kuna otsustasin, et see valdkond vastab paremini minu huvidele.

Mis motiveeris sind õppima minema?
Mind motiveeris huvi meditsiini vastu ja soov saada tõeliseks professionaaliks. Ma arvan, et residentuur ei ole mitte ainult õppimine, vaid ka test oma erialaste võimete ja sobivuse test.

Kuidas saad omandatud teadmisi praktikas rakendada?
Residentuur võimaldab meil omandatud teadmisi kohe praktikas rakendada. Töö patsientidega, nendega suhtlemine - kõik see võimaldab meil oma oskusi otse rakendada. Kardioloogina puutusin ma kohe igapäevapraktikaga kokku, kuna patsiente on palju, aga arste vähe.

Milliseid nõuandeid saad anda kolleegidele, kes plaanivad õppima minna?
Ma soovitaksin kõigile, eriti residentidele, olla stressitaluvad ja valmis väljuma mugavustsoonist. Õppimine ja töö erinevates haiglates ja osakondades võib olla raske, kuid oluline on meeles pidada, et kõigi pingutuste järel saabub leevendus ja tulemus on vaeva väärt.

Ivika Karjus (sisekliiniku osakonna sekretär) omandas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tervishoiusekretäri eriala.

Kuidas sul õnnestus ühendada töö ja õpingud?
Õnnestus suurepäraselt. Enne olin siin sekretärina töötanud ning nüüd saan tänu õpingutele oma tööd kiiremini ja tulemuslikumalt teha.

Miks otsustasid õppima minna just sellesse kõrgkooli ja valisid selle eriala?
Valisin selle ülikooli ja eriala, kuna see oli äsja avatud ning tundus väga atraktiivne ja kaasaegne suund, mis sobis mulle suurepäraselt.

Mis motiveeris sind õppima minema?
Soovisin, et kõik oleks minu jaoks selge mis minu tööga seotud. Õpingute käigus sain palju vastuseid oma küsimustele ning õppisin kasulikke aineid, nagu näiteks meditsiiniterminoloogia, laadina keel. Kuna sekretäri töö on pidevas muutumises, oli oluline õppida uusi programme ja oskusi, et sammu pidada.

Kuidas saad omandatud teadmisi praktikas rakendada?
Omandatud teadmised osutusid äärmiselt väärtuslikuks, kuna nüüd suudan igapäevatöös rakendada täpsemaid ja sügavamaid teadmisi meditsiinivaldkonnast. Minu praktilised oskused seoses dokumentide töötlemisega, suhtlemisega patsientide ja kolleegidega, on tänu meditsiiniliste mõistete ja protseduuride mõistmisele muutunud efektiivsemaks. Selle asemel, et lihtsalt järgida juhiseid, saan nüüd aru loogikast ja kontekstist, mis võimaldab mul täpsemalt ja sügavamalt täita oma kohustusi. Lisaks on enesekindlus suurenenud, eriti meditsiiniterminitega suhtlemisel ja kolleegidega suhtlemisel. Need vajalikud teadmised on aidanud mul saada kompetentsemaks ja väärtuslikumaks liikmeks meditsiinimeeskonnas.

Milliseid nõuandeid saad anda kolleegidele, kes kaaluvad õppima minemist?
Tean, et mõned meie haigla töötajad kaaluvad selle eriala õppimist. Minu arvates on see väga kasulik haigla sekretäride jaoks, kuna ma ise olen kogenud, kuidas uued teadmised ja oskused muutsid igapäevast tööd lihtsamaks. Pärast õpinguid on mul nüüd selgem ülevaade sellest, mis haiglas toimub.

Jekaterina Soitu (perearst) on edukalt lõpetanud Tartu Ülikooli peremeditsiini residentuuri.

Kuidas sul õnnestus ühendada töö ja õpingud?
Õpingute ja töö ühendamine pole nii keeruline, kui töö sind kohe kaasa haarab. Residendina on võimalik ühendada akadeemiline õpe praktilise tegevusega, nagu meie õppekava ette näeb. Tänu teaduslikult põhjendatud andmebaasidele ja ravijuhistele saab vajalikku teavet kiiresti ka töö käigus leida. See lihtsustab oluliselt elu. Mul oli väga vedanud oma juhendajatega, kes olid alati valmis andma vajalikku teavet ja soovitama iseseisvat õppimist toetavaid allikaid.

Miks otsustasid õppima minna just sellesse ülikooli ja valisid selle eriala?
Tervishoiueriala omandamist kaalusin juba kooliajast saati. Kandideerisin nii Eesti kui ka välismaa ülikoolidesse ja sain igale poole sisse. Otsustasin siiski jääda koju ja areneda professionaalselt Eestis.

Mis motiveeris sind õppima minema?
Alguses motiveeris mind huvi , kõige raskematel hetkedel õppimist innustas mängu vaim. Sa tead, et on kursusi, mille raskusaste teeb üliõpilaste jalad vedelaks, kuid see väljakutse motiveerib väga. Lõpuks mõistsin, et võin midagi paremaks muuta.

Kuidas saad omandatud teadmisi praktikas rakendada?
Omandatud teadmiste rakendamine praktikas on hea, kui sa mõistad, et see on põhjendatud, asjakohane ja et planeeritud tulemus on soodne. Kahtluste hetkedel ei tohiks karta küsida nõu spetsialistilt, kelle arvamus on ekspertarvamus.

Milliseid nõuandeid saad anda kolleegidele, kes plaanivad õppima minna?
Soovin üliõpilastele, et nad usuksid iseendasse, täidaksid oma unistusi ja viiks alustatu lõpuni - siis on edu saavutamine ainult aja küsimus. Ärge kunagi katkestage enesearengut.

Aljona Fadejeva (abiarst, arst-resident) on edukalt lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna.

Kuidas sul õnnestus ühendada töö ja õpingud?
Seda ei olnud lihtne teha – pidin praktiliselt loobuma vabast ajast. Residendina läbisin intensiivset õppeprogrammi, mille kägus töötasin isegi 12-tunniseid vahetusi nädalavahetustel.

Miks otsustasid õppima minna just sellesse ülikooli ja valisid selle eriala?
Otsus saada arstiks sündis juba lapsepõlves. Mind sügavalt mõjutasid tervishoiuspetsialistide esinemised kooliüritustel, kui olin veel koolitüdruk.

Mis motiveeris sind õppima minema?
Minu jaoks on oluline tegevuse kasulikkus ja meditsiin võimaldab mul tunda ja näha reaalseid tulemusi. Teades, et minu jõupingutused võivad kellegi elu paremaks muuta, on see väga inspireeriv.

Kuidas saad omandatud teadmisi praktikas rakendada?
Peamine on mitte karta tegutseda ning olla suuteline võtma otsuseid.

Milliseid nõuandeid saad anda kolleegidele, kes plaanivad õppima minna?
Oluline on kekskenduda oma huvidele ja õigesti hinnata oma võimeid. Ärge muretsege õpingute pärast liiga palju. On oluline osata puhata ja lõõgastuda. Hariduse omandamine on küll tähtis eluosa, kuid ärge unustage oma elu ka elada ja nautida igat hetke.

Inna Dolgova (üldarst, arst Ukrainast) tõestas arsti kvalifikatsiooni Eestis.

Kuidas sul õnnestus töö ja õpingud ühendada?
Mul õnnestus töö ja õpingud edukalt ühendada, kuna ma kinnitasin oma arsti kvalifikatsiooni ning mul oli ka praktiline kogemus. Ühel hetkel hakkas õppimisprotsess nõudma rohkem aega, mille tõttu panin ajutiselt töö haiglas pausile ja keskendusin täielikult õppimisele. Nüüd olen rivis tagasi ja tölötan anestesioloogia- ja intensiivravi üldarstina.

Miks otsustasid arstiks õppima minna?
Olen lapsepõlvest saati unistanud karjäärist tervishoius, seega oli ülikooli ja eriala valik loomulik. Ma ei kujuta end ette mõnes teises valdkonnas.

Mis motiveeris sind õppima minema?
Juba varajases eas tekkis mul sügav austus tervishoiuvaldkonna vastu. Võimalus aidata inimesi on alati olnud oluline motivatsiooniallikas.

Kuidas saad omandatud teadmisi praktikas rakendada?
Arstitöö nõuab pidevat teadmiste värskendamist. Praktika võimaldab kindlustada teoreetilisi aluseid ning samuti rakendada neid reaalolukordades. Omandatud teadmised aitavad teha põhjendatud otsuseid patsientide ravimisel.

Milliseid nõuandeid saad anda kolleegidele, kes plaanivad õppima minna?
Õppeprotsess nõuab alati pingutust ja sihikindlust. On oluline meeles pidada, et iga raskus ja väljakutse on osa kasvu- ja arenguprotsessist. Keskenduge oma unistusele ja ärge kartke raskusi, sest seatud eesmärkide saavutamine toob endaga kaasa uskumatu rahulolu ja uhkuse tehtud töö üle.

Jevgenia Kravtšenko (ämmaemand) omandas Tartu Ülikooli õendusteaduse magistrikraadi.

Kuidas sul õnnestus ühendada töö ja õpingud?
Töö ja õpingute ühendamine oli teatud määral väljakutse, kuid leidsin ressursid, et selle väljakutsega hakkama saada. Paindlik tööajakava, kolleegide ja juhi toetus võimaldasid mul leida tasakaalu töö ja õppimise vahel.

Miks otsustasid minna õppima just sellesse ülikooli ja valisid selle eriala?
Minu pikaajaline soov on olnud töötada tervishoiuvaldkonnas, eriti paelus mind ämmaemandus. Tartu Ülikool pakub kvaliteetset haridust ja mitmekesiseid võimalusi.

Mis motiveeris sind õppima minema?
Minu tugev motivatsioon põhines soovil saada professionaalseks ämmaemandaks ning pakkuda naistele abi nende elu olulisel hetkel. Võimalus saada laialdasi teadmisi oligi minu sisemise motivatsiooni allikas.

Kuidas plaanid omandatud teadmisi praktikas rakendada?
Omandatud teadmised ja oskused kajastuvad igas tööaspektis. Laiemas mõttes aitasid õpingud mul paremini mõista tervishoiusüsteemi toimimist. Kitsamas mõttes, näiteks tänu magistritöö kirjutamisele, oskan paremini leida põhjendatud teavet, ja pedagoogikaalased teadmised võimaldavad mul läbi viia köitvamaid loenguid oma kuulajatele.

Milliseid nõuandeid saad anda kolleegidele, kes kaaluvad õppima minemist?
Soovitan hoida oma õppe- ja kutsealased eesmärgid selgelt silme ees. Organiseeritus, oskus planeerida ja aega pühendada nii õpingutele kui ka tööle on olulised omadused. Ärge kartke ületada raskusi, sest õppimine on alati huvitav ja avab mitmeid uusi võimalusi.

Jevgenia magistritööga võib tutvuda siin: https://dspace.ut.ee/handle/10062/90227

Anna Topkina (bioanalüütik) omandas Tartu Ülikooli magistrikraadi biomeditsiinis.

Kuidas sul õnnestus ühendada töö ja õpingud?
Tartus toimuva päevaõppe ja Kohtla-Järvel täisajaga tööd ühildada oli päris suur väljakutse. Õpingute alguses töötasin vahetustega, mis tähendas seda, et pidin võtma rohkem töövahetusi nädalavahetustel, et saaks nädala sees Tartus käia. Lisaks peaaegu enne igat öövalvet sõitsin Tartusse ja sealt tööle. Keeruliseks läks siis, kui esimese kursuse teisel semestril alustasin lõputöö kirjutamisega. Diplomi saamiseks oli tarvis kirjutada eksperimentaalne lõputöö ehk lisaks loengutel ja seminaridel osalemisele pidi veetma aega ka ülikooli laboris. Saades aru, et füüsiliselt ma ei jõua käia täiskohaga tööl, õppida ja samal ajal kirjutada lõputööd kahes erinevas maakonnas, pidin ma midagi ohverdama. Nii tuli otsus võtta akadeemilist puhkust. Sellel ajal keskendusin lõputöö kirjutamisele ning täitsin õppekava pooles mahus. Tagantjärgi mõeldes oli see õige otsus. Sel hetkel ma veel ei teadnud, et ees on toimumas muutus töökollektiivi koosseisus ning mulle pakutakse täita laborispetsialisti kohustusi. Uute kohustustega muutus ka minu tööajakava, kadusid öö- ja nädalavahetuse valved ning ainuke variant ülikoolis käia oli puhkusepäeva võtmine. Kogu õpinguperioodil kulusid kõik minu töö- ja õppepuhkused õpingutele. Nüüd, kui kool on läbi, tunnen isegi kerget ärevust ees oleva puhkuse pärast, sest ma ei oska väga sellega midagi teha.

Miks otsustasid minna õppima sellesse ülikooli ja sellele erialale?
Kahjuks Eestis ei ole väga suurt valikut, kuhu minna edasi õppima pärast bioanalüütiku eriala lõpetamist. Olemasolevaid variante hoolikalt läbi mõeldes tundus Tartu Ülikooli biomeditsiini eriala kõige loogilisemaks jätkuks. 

Mis motiveeris sind õppima minema?
Juba bioanalüütikuks õppimise ajal öeldi meile, et selle eriala spetsialistide puudus Eestis on väga suur. Olles praktikal erinevates haigla laborites oli näha, et puudus ei ole mitte ainult bioanalüütikute, kuid ka laborispetsialistide ja –arstide seas. Bioanalüütiku eriala on üpris raske, seega ainult vähesed lähevad edasi õppima magistrantuuri. Pärast lühikest aega mõtlemist otsustasin oma tuleviku kindlustamiseks ja karjääriperspektiivi arendamiseks minna kohe pärast bioanalüütiku eriala lõpetamist magistrantuuri.

Kuidas saad omandatud teadmisi praktikas rakendada?
Biomeditsiini õppekava koosnes meditsiini ja molekulaarbioloogia moodulitest. Meditsiinimoodul andis mulle laiemat ülevaadet haigustest ja nende diagnostika võimalustest. Molekulaarbioloogia mooduli ained laiendasid silmaringi orgamismi arengu ja organismis toimuvate protsesside osas. Palju uusi teadmisi andis eksperimentaalse teadustöö läbiviimine, kus ma õppisin erinevaid metoodikaid, mida saab kasutada ka meditsiinilaboris. Selline kogemus aitab paremini võrrelda erinevaid metoodikaid ning mõista, kas ja milliseid metoodikaid võiks tuleviku perspektiivis juurutada meie haigla labori diagnostikasse.

Milliseid nõuandeid saad anda kolleegidele, kes plaanivad õppima minna?
Õppida ja töötada samal ajal on vaieldamatult keeruline. Motivatsiooni püsimiseks peab seadma endale eesmärgi ja väga hästi mõistma, miks sa seda teed. Mõelge, kuidas nendest väljakutsetest üle saamine muudab teie tuleviku. Helgema tuleviku tervikpilti nähes on eesmärgi saavutamine lihtsam.

Vladislava Krivonossenko (abiarst, arst-resident) on edukalt lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna.

Kuidas sul õnnestus ühendada töö ja õpingud?
Alguses oli raske. Aga ajaga õpid õigesti koormust jaotama ning planeerima oma aega efektiivsemalt.

Miks otsustasid õppima minna just sellesse ülikooli ja valisid selle eriala?
Ülikooli valik ei olnud raske. Tahtsin saada haridust Eestis. Arstlikku eriala saab õppida ainult ühes ülikoolis - Tartu Ülikoolis. Miks valisin selle eriala? Võib-olla kõlab klišeena, aga tahtsin ja tahan inimesi aidata! 

Mis motiveeris sind õppima minema?
Eesmärk leida oma kutsumus ja selles pidevalt areneda.

Kuidas saad omandatud teadmisi praktikas rakendada?
Praktiseerida. Mida rohkem sa töötad, seda rohkem sa mõistad, kuidas teadmisi praktikas rakendada.

Milliseid nõuandeid saad anda kolleegidele, kes kaaluvad õppima minemist?

Ärge unustage end õppimisele pühendades elu elada, muidu on oht kergesti läbi põleda. Püüdke leida aega endale, sõpradele ja perele.

Ksenia Krivorukova (abiarst, arst-resident) on edukalt lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna.

Kuidas õnnestus ühendada töö ja õpingud?
Töö tegemine erialal, mis oli seotud õpingutega, oli teatud mõttes lihtsam, kuna see võimaldas saada vajalikku kogemust. Õpingute ajal oli minu arust vähe praktikat, mille põhjustas COVID-19 viiruse pandeemia.

Miks otsustasid minna õppima just sellesse ülikooli ja valisite selle eriala?
Niikaua kui mäletan, olen alati unistanud saada arstiks ning ma ei käsitlenud kunagi muid variante.

Mis motiveeris sind õppima minema?
Järgisin oma unistust.

Kuidas kavatsed omandatud teadmisi praktikas rakendada?
Kasutan oma teadmisi arstitöös EMO-s. Ma arvan, et see on tugev vundament minu residentuuriõpinguteks.

Milliseid nõuandeid saad anda kolleegidele, kes kaaluvad õppima minemist?
Valmistuge selleks, et peate palju õppima ja see ei saa olema lihtne. Olge valmis selleks, et õppimisprotsess kestab tegelikult kogu elu, sest tervishoid areneb kiiresti.

Lugupeetud patsiendid!

Ida-Viru Keskhaiglas toimub 1. – 31. augustini küsitlus, mille eesmärk on uurida haiglaravil viibivate patsientide rahulolu toitlustamisega haiglas. Küsimustele vastamine on vabatahtlik ja anonüümne. Küsitluse tulemusi kasutame patsientide toitlustamise kvaliteedi tõstmisel.

Ootame aktiivset osalemist ja oleme tänulikud Teie panuse eest!

Ida-Viru Keskhaigla kliinilise toitmise töörühm

Alates 1.09.23 dr Pille Letjuka saab ülemarstiks

Kolmapäeval, 16. augustil toimus Ida-Viru Keskhaigla nõukogu korraline koosolek, millel toimusid kahe juhatuse liikme - juhatuse esimehe ja ülemarsti - valimised. Alates 1.09.2023 neuroloog ja kliiniline spetsialist dr Pille Letjuka saab ülemarstiks. Dr Letjuka valiti ülemarstiks ühehäälselt. Konkursil ülemarsti ametikohale osales neli inimest. Hetkel jätkab ülemarstina dr Toomas Kariis, kes alates 1.09.2023 saab Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku juhatajaks.

Juhatuse esimehe konkurss jätkub. Esimeses voorus osales viis kandidaati, vestlusele pääses neli kandidaati ja kaks nendest pääses järgmisesse vooru. Hetkel jätkab juhatuse esimehena Tarmo Tohver.

A, B, D, H, M ja L korpuse seintele paigladati hiljuti automaatsed kehavälised defibrillaatorid, mis on ette nähtud kasutamiseks täiskasvanutel ja lastel südame äkilise seiskumise korral. Seadmete täisautomaatne töömehhanism, sh visuaal- ja hääljuhis - valikus on eesti, inglise ja vene keel - võimaldavad seadmete kasutamist ka inimestel, kellel ei ole tervishoiualast haridust ja puuduvad spetsiifilised teadmised elustamisprotseduurist. Nende defibrillaatorite abil saab igaüks viia läbi elustamisprotseduuri võimalikult kiiresti, sest arsti saabumine võib rohkem aega võtta. Enne seadmete kasutamist on oluline veenduda, et patsient on teadvuseta ja ei hinga. 

Automaatne kehaväline defibrillaator on nutika tehnoloogiaga seade, mille abil saab teostada elustamise täit tsüklit, mis algab vereringluse ja hingamise näitajate analüüsist ja lõpeb üldjuhul elektrišoki andmisega, mis parandab eluohtlikke südamerütmihäireid. Täisautomaatne seade suudab ise analüüsitud tervisenäitajate põhjal tuvastada elektrišoki andmise vajadust ja teostab seda ilma inimese sekkumiseta. Mida kiiremini hakata inimest elustama, seda suurem on tõenäosus päästa tema elu.

Haldusteenistuse abitööline Igor Škubel 

Haldusteenistuse abitööline Igor Škubel on kirglik spordifänn - tema spordisaavutuste kollektsioonis särab üle kolmesaja medali ja auhindade sadu ei näi lõppevat! Vestlesime Igoriga ja küsisime, kuidas ta nii palju medaleid sai, milliste spordialadega saab ta igavesti valssi tantsida, kas sport on tema jaoks tervis või ilu ja kuidas ta motiveerib teisi samme lugema.  

Kui kaua te olete töötanud Ida-Viru Keskhaiglas ja millisel ametikohal?

Haiglas töötan juba kolmandat aastat. Töötan haldusteenistuses majandusala abitöölisena.

Mis teile meeldib Ida-Viru Keskhaiglas ja teie töös?

Enne haiglasse tööle asumist töötasin ma kaua aega kaevanduses. Võin öelda, et mulle meeldib töö haiglas - siin ei ole seda tolmu, mis on kaevanduses "püsikunde", mul on vaikne tööruum, mida jagan oma hea kolleegiga, ja siin on mõnus atmosfäär.

Teie kabinetti sisenemisel torkab kohe silma medalite rohkus. Millised need autasud on? Milline neist on teile eriti kallis ja miks? Palun rääkige oma esimesest autasust.

Medalite arv kabinetis ületab 300. Paljud neist autasudest sain ma nooruses, kuid kahjuks ei õnnestunud kõiki neid säilitada. Medalid kinnitavad minu saavutusi erinevatel spordivõistlustel. Enamik medaleid on seotud minu osalemise ja võitudega jooksu-, triatloni- ja suusatamisvõistlustel. Lisaks leidub minu kirjust kollektsioonist auhindu ka laskesuusatamises ja teistes segaspordialades silmapaistate tulemuste näitamise eest. Need medalid olid pikka aega hoitud minu keldris, sest ainult seal õnnestus mul nikerdada vaba ruumi. Muidu oleksin pidanud oma korteris planeeringut muutma ja lisatuba meisterdama. Kuid ühel hetkel otsustasin need tööle kaasa võtta, et kaunistada näotuid valgeid seinu kabinetis. Iga autasu omab minu jaoks erilist tähendust ja meenutab minu spordisaavutusi ja visadust. Ühe konkreetse medali väljavalimine kõigi kabinetis olevate hulgast on väga keeruline, sest iga neist on omal moel eriline. Eriti väärtuslikuks sai minu jaoks medal, mille võitsin absoluutsetel triatlonivõistlustel. See oli eriline hetk minu spordikarjääris, ja oli rõõmus näha, et visad treeningud ja ettevalmistus andsid nii suurepärase tulemuse. Kahjuks ei suuda ma täpselt meenutada oma esimest medalit, kuna mõned minevikumomendid on juba mälust kustunud. Siiski eeldan, et see medal anti mulle osalemise eest mõnes mängulises spordialas, võib-olla jäähokis või jalgpallis. Mängulised spordialad saavad sageli alguspunktiks paljudele, kes esmakordselt sukelduvad spordimaailma.

Kas olete alati spordiga tegelenud? Millised spordialad teid köidavad ja miks?

Lapsepõlves alustasin oma sporditeed mänguliste spordialadega, nagu jalgpall ja jäähoki. Need meelitasid mind oma dünaamika ja meeskonnatööga. Hiljem avastasin enda jaoks põneva jalgrataste maailma. Minu huvi jalgrattasõidu vastu oli eriline ja tänaseni tähistab üks minu esimesi jalgrattaid juba 50-aastast juubelit! Selle jalgrattaga olen reisinud naaberriikidesse ja osalenud paljudel jalgrattasõitudel üle Eesti, läbides sadu kilomeetreid vahemaad. Näiteks aastal 2001 tähistas spordikogukond "Kalev" oma 100. juubelit ja ma võtsin koos teiste osalejatega ette jalgrattamatka Narvast Tallinna, et õnnitleda kogukonnaliikmeid pealinnas. Isegi praegu eelistan ma tihti tööle jalgrattaga sõita. Samal ajal hakkas suusatamine mulle huvi pakkuma, mis võimaldas aktiivne olla ka talvisel hooajal. Julgen öelda, et oskan hästi suusatada ja nooruses osalesin isegi Euroopa talimängudel Rootsis, kus kogunesid Euroopa edukaimad suusatajad ja biatlonistid. Oma spordikarjääri tipus proovisin kätt ka triatlonis, ja see spordiala paelus mind kohe oma kontseptsiooni ja mitmekesisusega. Kui alustasin triatloniga, leidsin, et minus oli ärganud veelgi tulisem kirg spordi vastu ning ma naudin siiamaani iga treeningut ja võistlust. Paar aastat tagasi tegin isegi 4-5 võistlussõitu nädalas, kuid nüüd olen rahulikumaks muutunud ja võin endale lubada isegi terve kuu ilma võistlusteta olla, kuid terve kuu ilma treenimiseta ei suuda ma kuidagi eksisteerida. Ma tõesti naudin sporti - see sobib mulle kui lusikas suhu.

Milline valem on teie südamele lähemal: inimene + sport = tervis või inimene + sport = ilu? Miks?

Ausalt öeldes on terve elu ühte valemisse kinni jäämine raske. Sporti võib muidugi teha nii oma tervise kui ilu heaks. Arvan, et mõlema kombinatsioon ongi kuldne kesktee. Oluline on koormusega piiri pidada. Mõõdukas koormus, pikemad pausid spordisessioonide vahel ja positiivne ellusuhtumine turgutavad mõnusalt keha ja vaimu. Nagu öeldakse, terves kehas terve vaim. Kas see polegi tõeline ilu? 

Kuidas motiveeriksite inimesi pöörama rohkem tähelepanu aktiivsele eluviisile?

Ma saan inimesi innustada ja motiveerida aktiivsele eluviisile omaenda eeskujuga. 64-aastasena tunnen end suurepäraselt ja arvan, et näen hea välja tänu oma sporditegevusele! Sooviksin, et ilm meie piirkonnas hellitaks meid sagedamini kuivade ja soojade päevadega, mis on ideaalsed aktiivseks vaba aja veetmiseks, sest hea ilmaga paranevad meeleolu ja enesetunne märgatavalt. Ida-Virumaal on mitmeid suurepäraseid kohti spordiga tegelemiseks. Suusaharrastajana meeldib mulle eriti meie spordikompleks Pannjärvel. Lisaks on jooksmiseks ja jalgrattasõitudeks võimalik valida kodukandis mis tahes sobiv koht - oluline on tahe!

Pere Optika Ahtme tervisemajas

Rendileping sõlmiti Pere Optikaga. See on avatud esmaspäevast reedeni kell 8.30-16.30. Pakutavate teenuste hulgas on nägemiskontroll, silmarõhu mõõtmine, prillide ja kontaktläätsede määramine, nende parandamine.

Ehkki silmanägemise parandamiseks mõeldud optiliste vahendite – prillide ja kontaktläätsede – määramine on endiselt osa haigla silmaarstide tööst, keskenduvad oftalmoloogid tänapäeval peamiselt silmahaiguste ravimisega seonduvatele toimingutele.

„Ühed sagedasemad mured, millega patsiendid pöörduvad silmaarsti poole, on nägemisteravuse langus, kuivast silmast tingitud kaebused ning ka regulaarne silmahaiguste kontroll ja ravi. Hulga patsiente soovivad kontrollida ka lihtsalt nägemisteravust ja silmarõhku ning vajavad prilliretsepti. Viimaste murede lahendamisega tegelevad valdavalt optikapoodides töötavad optometristid, kelle põhiülesanded ongi nägemiskontrolli teostamine ja prillide/läätsete kirjutamine,“ sõnas silmahaiguste osakonna vanemarst doktor Villem Vihmann. Ta rõhutas, et keskhaigla silmaarstid võtavad vastu patsiente kõikide silmamuredega, aga selleks, et prille/kontaktläätsi vajavad patsiendid saaksid need vahendid kiiremini kätte, on neil otstarbekam pöörduda optometristi poole. Kui selgub, et patsiendid võivad vajada haiglas osutatavaid raviteenuseid, suunavad optometristid patsiendid silmaarsti vastuvõtule. „Näiteks teostame Ida-Viru Keskhaiglas iganädalaselt katarakti operatsioone, glaukoomi operatsioone, vahel ka lugemisprillidest vabastavaid operatsioone, silmalaugude kosmeetilisi operatsioone ja muid raviprotseduure,“ lisas doktor Vihmann.