Pildi allikas: Kuriteoohvrite kaitse Eestis Facebooki leht
Kuriteoohvrite kaitse projekt on ellu kutsutud justiitsministeeriumi, Victim Support Europe’i ja Euroopa Liidu koostöös ning kestab kaks aastat. Tegemist on pilootprojektiga, mis viiakse Eestis esialgu ellu ainult Lääne- ja Ida-Virumaal. Projekti eesmärk on pakkuda kuriteoohvritele paremat kaitset Eestis. Selleks töötavad justiitsministeerium, politsei– ja piirivalveamet, sotsiaalkindlustusamet, piirkonna haiglad, sh Virumaa suurim tervishoiuasutus Ida-Viru Keskhaigla, kus juba ainsana piirkonnas toimib seksuaalvägivalla kriisiabikeskus (SAK), ja muud sihtrühmad koos välja ohvriabitoimingud.
Tervishoiuteenuse osutajate suhtes on ühiskonnas suur usaldus. Tervishoiutöötajatel on enda rollist ja usaldusest tulenev vastutus aidata patsiente, kes võivad olla vägivalla või muud liiki kuritegude ohvrid. Selleks, et võimalikku ohvrit märgata, kuulata, pakkuda esmast inimlikku tuge või suunata abi saama ning aidata taastada turvatunnet, tuleb tervishoiutöötajal rakendada oma empaatiavõimet.
On kaks peamist võimalust, kuidas tervishoiutöötajad ohvritega kokku puutuvad. Kannatanud võivad pöörduda tervishoiuteenuse osutaja poole pärast seda, kui neil on juba olnud kokkupuude politsei või ohvriabiga. See olukord on tavaliselt tervishoiutöötaja jaoks kergem, kuna on teada, et patsient on langenud mingit liiki kuriteo ohvriks. Samuti on siis esmane turvatunne inimese jaoks loodud, kuriteosündmus peatatud. Teine olukord on selline, kus tervishoiutöötaja, kokkupuutes patsiendiga, peab oletama või hindama, kas tegemist võib olla ohvriga, eriti juhul, kui patsient seda ise koheselt tervishoiutöötajale ei väljenda.
Kuriteoohvrite kaitse paremaks tagamiseks piloteerivad Ida-Viru Keskhaigla (IVKH), Narva Haigla ja Rakvere Haigla 2023. aastal väärkohtlemise kehakaardi katseprojekti. Meie haiglas piloteerib kehakaarte viis osakonda: EMO, sünnitus-, laste-, ortopeedia- ning taastus- ja õendusabi osakonnad. Katseprojekti peamine eesmärk on selgemalt tuvastada, kas patsient võis kuriteoohvriks langeda ja paremini selgitada sellega seotud asjaolusid. Kui arstil või õel tekib kahtlus, et haiglasse pöördunud patsiendiga leidis aset väärkohtlemine, täidavad nad väärkohtlemise kehakaardi, milles kirjeldavad patsiendiga juhtunut, fikseerivad ja pildistavad kehavigastusi ja annavad hinnangu tema vaimsele seisundile. Pärast meditsiiniabi osutamist ja väärkohtlemise kehakaardi täitmist nõustab arst või õde kannatada saanud patsienti jätkuabi ja toe saamise küsimustes. Näiteks, võib probleemi iseloomust tulenevalt patsiendile vaja minna eriarsti, politsei või prokuratuuri töötaja, sotsiaaltöötaja ja muu kitsema profiiliga spetsialisti abi. Projekti raames on loodud erinevad infomaterjalid, mis on suunatud nii patsientidele kui ka tervishoiutöötajatele.
Väärkohtlemise kehakaardi projekt on oluline põhiprojekti jätkuarendus. „Väärkohtlemise kehakaardi abil saab detailsemalt ja sihikindlamalt kaardistada kuriteoohvrite vajadusi ja võimalikult kiiresti leida neile sobivamaid kaitselahendusi. Säärased projektid on turvalise ühiskonna ja inimeste kaitse tagamise seisukohalt tähtsad. Selleks on vajalikud erinevate organisatsioonide vaheline koostöö, ühised koolitused ja kogemuste vahetamine. Organisatsioonide ja pädevuste koostoimel luuakse kompleksne abipakett kuritegude ohvritele, kes vajavad ühteviisi meditsiinilist, psühholoogilist, juriidilist ja sotsiaalset abi. Meie ühine eesmärk on kaitsta inimesi ja nende tervist,“ laususid keskhaigla poolsed projekti koordinaatorid.