Kliinilise toitmise töörühma mõned liikmed. Vasakult: kvaliteedispetsialist Eda Rajamets, kirurg ja kliinilise toitumise spetsialist dr Aleksandra Šilova, toitlustustehnoloog Külliki Küttis ja toitlustusspetsialist Aksana Kännu.
2022. aasta suvel moodustati meie haiglas Kliinilise toitmise töörühm. Töörühma moodustamise eesmärk oli haiguspuhuse alatoitumuse vähendamine ja patsientide toitlustamise kvaliteedi tõstmine vastavalt tänapäevastele seisukohtadele, kuna toitumine on üks oluline ravikomponent ja ravikvaliteedi näitaja. See tähendas mitte ainult haigla menüü ülevaatamist, vaid ka suukaudse, enteraalse ja parenteraalse toitmise võimaluste laialdasemat juurutamist.
Seni oli menüüde koostamisel lähtutud üleriigilistest soovitustest, mis kehtisid alates aastast 2002. Haigla menüü tõhustamiseks tuli üle vaadata olemasolevad dieedid. Detailse analüüsi meie haigla baasmenüüle teostas Tallinna lastehaiglas töötav magistrikraadiga haigladieetidele spetsialiseerunud toitumisspetsialist Marya Hanna, kellega edaspidi loodame koostööd jätkata. Eesmärk oli saada tervislik tasakaalustatud baasdieet, millest lähtuvalt modifitseerida terapeutilised dieedid vastavalt tõenduspõhise meditsiini soovitustele.
Analüüsi käigus tuvastati, et meie haigla baasmenüü energiasisaldus (kaloraaž) on pisut kõrgem kui vaja (2800 kcal), kuid mõningate toidugruppide sisaldust tuleb muuta. Näiteks tuli vähendada süsivesikuid sisaldavaid toiduaineid ning suurendada köögiviljade, seemnete ja kala sisaldust toitudes. Aksana Kännu (toitlustusspetsialist) ja Külliki Küttis (toitlustustehnoloog) parendasid analüüsist lähtuvalt meie baasdieeti järgnevalt:
1. Vähendati suhkruportsjoneid, moosiportsjonit ja magustoitudes suhkrusisaldust.
2. Vähendati toitudes soolasisaldust.
3. Optimeeriti täisteraviljatoodete osakaalu.
4. Suurendati kaunviljade osakaalu.
5. Suurendati kala kogust kalaroogades.
6. Suurendati toorsalati portsjonit.
7. Suurendati köögiviljade osakaalu.
8. Saia asemel pakutakse leiba ja sepikut.
9. Keskmine toidu energiasisaldus päevas 2400-2600 kcal.
Mainitud muutused olid vajalikud selleks, et haigla toit oleks tervislik ja mitmekülgne ning selleks, et vähendada haiguspuhust alatoitumust. Idee on anda patsientidele ülevaade tervislikust dieedist, mida kodus edaspidi kasutada. Kuna igasugused mittetõenduspõhised dieedipiirangud suurendavad alatoitumuse riski, siis tervisliku tasakaalustatud toitumise tagamine on eriti oluline hospitaliseerimise ajal, kui energia vajadus suureneb haigusprotsessist lähtuvalt. Hea baasmenüü eelis on ka asjaolu, et see sobib praktiliselt kõikidele patsientidele – nii diabeedi, südamehaiguste, neeruhaiguste, onkoloogia diagnoosi, ülekaalu, podagra, maksahaiguste jt haigusseisunditega patsientidele.
Siiski tuleks korrektse toitumise vajaduse teadlikkust tõsta ka patsientide endi seas, kuna sageli piiravad nad oma toiduvalikuid põhjendamatult, raskendades haiguskulgu veelgi, eriti krooniliste haiguste puhul.
Meditsiinipersonali koolitamisega oleme samuti teinud esimesi samme. Eelmisest sügisest on toimunud regulaarsed koolitused erinevatel kliinilise toitmise teemadel. Oluline samm oli ka haigla sonditoidu valmistamise lõpetamine, kuna selle makro- ja mikrotoitainete sisaldus jättis soovida. Selle asemel pakutakse patsientidele spetsiaalseid valmistoite, mis katavad patsiendi vajadused makro- ja mikrotoitainete osas palju paremini kui tavaline köögis valmistatud sonditoit.
Kliinilise toitmise režiimide ja valmistoitude valikut koordineerib dr Aleksandra Šilova, kes oli muutuste algataja. Arsti põhieriala on täiskasvanute ja laste kirurgia ning valuravi. Täiendavalt on dr Šilova ainus Eestis Euroopa diplomit omav kliinilise toitmise spetsialist.
Haiglasituatsioonist parema ülevaate saamiseks on osaletud ka rahvusvahelises Nutrition Day auditis, korraldatud erinevaid kliinilise toitmisele pühendatud üritusi ning läbi viidud ka patsientide seas haigla toiduga rahulolu küsitlus. Küsitluste ja analüüsi abil on võimalik saada tervikpilt ning objektiivsemalt tuvastada probleemseid kohti, kuna subjektiivne mulje võib olla väga kallutatud. Küsitluse tulemusena selgus, et valdav osa patsientidest on haigla toitlustamisega rahul. Kindlasti pöörame tähelepanu ka vähemuses olevatele probleemidele nagu portsjonite suurused, söögipausid ja toitmisajad, toidu väljanägemine ning serveerimine.
Muutuste raames on algatatud ka neelamisfunktsiooni hindamise tõhustamine ja vastavalt sellele patsientide toidu konsistentsi sobitamine. Laialdasemalt on hakatud kasutama suukaudseid täisväärtuslikke preparaate, tõhustamaks suukaudset toitmist ja vähendamaks paastumist enne ning pärast erinevaid protseduure, kirurgiat. Kättesaadavate vahepalade olemasolu tagab vajaliku päevase kaloraaži ning vähendab lihaskadu. Lisaks on initsieeritud ka infusioonravi optimiseerimine, kuna ka vedeliku tasakaal on patsientide taastumisel oluline. Eesmärk on vähendada liigset veenisisest vedeliku manustamist. Suukaudne vedeliku manustamine on palju ohutum, sellel on oluliselt vähem kõrvaltoimeid kui veenikaudsel manustamisel ning see on ka palju füsioloogilisem. Tilguti pole imeravim, küll aga sellega võivad kaasneda olulised tüsistused.
Suund on kliinilise toitmise meeskonna loomine, tõenduspõhiste dieetide kasutamine, patsientide toitumuse hindamine ja vastavalt sellele toitmisravi sobitamine.