Kuu alguses saime olla presidendi kantselei käepikenduseks ja üllatada meie haigla teentemärgi saajaid rõõmusõnumiga otse tööpostil. Presidendi teenetemärgi pälvimine on suur tunnustus ning selle saamine kutsub esile erinevaid mõtteid.
Vestlesime meie haigla kahe teenetemärgi saanuga, et uurida, millised on nende mõtted väärika autasu saamisel ning kuidas nad hindavad oma panust tervishoidu. Samuti uurisime, millised on nende arvates tänapäeva tervishoiu olulisimad küsimused ja mille pärast nad muret tunnevad.
Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk, arst-stomatoloog, vanemarst Meedi Lehtla:
Loomulikult on meeldiv kui tööalaselt tunnustatakse. Minu jaoks oli teenetemärgi saamine üllatav, ootamatu ja liigutav. Tänan väga!
Arvan, et autasustamise põhjuseks oli pikaajaline, nüüdseks juba üle viiekümne aastane tööstaaž Ida-Viru Keskhaiglas. Tööd alustasin 1974. aastal - see on olnud kogu minu elu töö. Selle aja jooksul on stomatoloogia kiiresti edasi arenenud ja me oleme püüdnud selle arenguga kaasa minna, on olnud rõõmu ja muret. Rõõm sellest, kui oled suutnud patsienti aidata ja valust vabastada või kena naeratuse kinkida. Kui meenutada algusaastaid, eelmise sajandi 90-ndaid, siis polnud osakonnal niipalju raha et osta seadmeid ja materjale . Kui raha ka oli, polnud midagi saada millega tööd teha. Õnneks see aeg möödus.Tasapisi liikusime edasi ja teeme ja seda siiani. Õnneks on haigla juhtkond meid alati toetanud.
Tänapäeva tervishoiu oluliseks probleemiks, eriti Ida - Virumaal on personaliprobleem. Ootame noori arste ja hambatehnikuid meie kliinikusse. Samuti võiks riik suurendada ka kompensatioone hambaravile ja proteesimisele, et muuta teenused patsientidele kättesaadavamaks - loodame paremat.
Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk, vaimse tervise õde Eda Rembel:
Presidendi tunnustus oli suur ning ootamatu üllatus ja minu jaoks kindlasti väga kõrge riiklik tunnustus. Usun, et selline tunnustus oleks austav ja väärikas igaühe jaoks.
Arvan, et see tunnustus on ühine nii meie haigla, kui ka Tartu Ülikooli Kliinikumi laste ja noorukite psühhiaatria osakonna kolleegide jaoks, sest ma ei tööta üksinda vaid koostöös meeskonnaga. Ainult koostöös kolleegidega on võimalik pakkuda patsientidele teenust, mis vastaks nii patsientide vajadustele, kui ka ootustele ning tagaks parima võimaliku tulemuse.
Oma igapäevatöös näen, et vastuvõtule pöördub järjest rohkem vaimse tervise probleemidega lapsi ja noori. Kuna erinevate uurimustulemuste põhjal on teada, et just nimelt ennetustöö ja kogukondlikud teenused aitaksid vaimse tervise probleemide kujunemist oluliselt ennetada, siis kindlasti peaksid esmased ennetavad ja toetavad sekkumised olema patsientidele lihtsamalt kättesaadavamad juba enne meditsiinisüsteemi poole pöördumist. Arvan, et teenustest veelgi olulisem on lähedaste toetus ja olemasolu.
Vabariigi President annab riiklikud teenetemärgid üle 22. veebruaril Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (MUBA) ning seda näeb Eesti Rahvusringhäälingu tele-eetris 24. veebruaril.
Soovime ilusat saabuvat pidupäeva ja teineteise märkamist!