Migreen on geneetilise tagapõhjaga neuroloogiline haigus, mis avaldub esmakordselt tavaliselt 15-45-aastastel inimestel. Haigus võib alata ka vanemas eas, aga see on pigem erand. Migreeni olulisimateks tunnusjoonteks on mõõduka või tugeva intensiivsusega peavalud, hoo ajal ka ülitundlikkus valguse- helide või lõhnade suhtes. Kaasuda võivad ka iiveldus ja oksendamine. Migreeniatakke võivad provotseerida mitmed eluviisitegurid nagu alkoholi liigtarvitamine, unedefitsiit või teatud toiduained.
Nii episoodiline kui krooniline migreen häirib oluliselt patsientide elukvaliteeti ja töövõimet. Kannatavad ka sotsiaalsed suhted ja pereelu. Migreeni krooniliseks muutudes (kui patsiendil esineb üle 15 peavalupäeva kuus vähemalt 3 kuu jooksul) võib tekkida risk valuvaigistite liigtarvitamiseks. Sageli püstitatakse selles faasis migreenihaigele kaks diagnoosi – krooniline migreen ja ravimtekkene peavalu. Ravimtekkesest peavalust on omal jõul väga raske jagu saada, kuid esimene samm selleks peaks olema loobumine igapäevasest valuvaigistite liigtarvitamisest. Kroonilist migreeni ja ravimtekkest peavalu võivad alal hoida ka teised sõltuvushäired, meeleoluhäired ja ebatervislik eluviis. Migreeni diagnoosimine ja ravi algab perearsti kabinetist. Keerukama haiguskuluga patsientidega tegelevad neuroloogid. Migreeni medikamentoosne ravi jaguneb valuvaigistavaks ja profülaktiliseks ehk ennetusraviks. Eesti Peavalu Seltsi algatusel on Tervisekassa toega välja töötamisel Eesti migreeni ravijuhend, mis peaks valmima selle aasta jooksul.
Ida-Viru keskhaigla neuroloogidel on migreeni ja teiste peavalusündroomide käsitluse pikaajaline kogemus. Enamik kergemate peavaludega patsiente saab abi ambulatoorse neuroloogia kabinettidest, raskematel juhtudel on patsiente ravitud ka neuroloogiaosakonnas statsionaarselt. Teaduse ja tehnoloogia areng on ravimiturule toonud uudseid migreeni ennetus- ja ravimeetodeid, mis ei piirdu üksnes suukaudse tablettraviga. Võrreldes traditsioonilise tablettraviga on uuematel migreeni ravimeetoditel selged eelised, aga ka puudused, eelkõige suhteliselt kõrge hind.
Süsteravimite hulka, mida kasutatakse migreeni profülaktilises ravis, kuuluvad botulismitoksiin ja monoklonaalsed antikehad. Botulismitoksiin on näidustatud kroonilise migreeni ennetusravimina ning ravi võib läbi viia vastava väljaõppe saanud neuroloog. IVKH neuroloogid said TÜ Kliinikumi neuroloogide poolt koolituse botulismitoksiini kasutamiseks migreeni ravis. Botulismitoksiinil on Eestis ka teisi registreeritud näidustusi, sh lihasdüstooniad ehk lihaskoe tahtmatud kokkutõmbumised, millede ravi on samuti IVKH-s kättesaadav ning kosmeetilised näidustused. Suhteliselt hiljuti Eestis registreeritud migreenivastased monoklonaalsed antikehad on migreeniravimite uus põlvkond. Tegemist on nn bioloogiliste ravimitega, mille eripäraks on spetsiifiline toime ainult migreenitüüpi peavalude vastu. Vastava väljaõppe saanud patsient manustab spetsiaalse süstla abil bioloogilist ravimit endale ise kindlate ajavahemike tagant naha alla, olles esimese süsti ja väljaõppe saanud tavaliselt raviasutuses. Migreeni bioloogilise ravi ajajärk IVKH-s algas 1.06.2021, mil monoklonaalse antikeha süste sai 50-aastane patsient.
IVKH neuroloogia vanemarst dr Katrin Põld