Eesti tervishoius on käimas raviteekondade arendamise protsess, mille eesmärk on muuta tervishoiuteenused patsiendikesksemaks, et tagada terviklikum ravikäsitlus. Selle raames on käivitunud kiirendiprogramm, mille kaudu saavad kuus projekti Tervisekassalt toetust, et parandada ravikäsitlust kopsuvähi, südamepuudulikkuse, müokardiinfarkti, vaimse tervise, dementsuse ja laste suutervise raviteekonnal.
Tervisekassa raviteekondade teenusejuht Eva Paalma sõnul ollakse väga rahul, et just need kuus projekti kiirendisse valiti, sest tegemist on äärmiselt oluliste valdkondadega, mis mõjutavad paljusid patsiente, kelle ravi- ja hooldusvajadus on kompleksne.
Ida-Viru Keskhaigla töötajad osalevad neist kolmes: südamepuudulikkuse raviteekonna projektis dr Olga Lapkovskaja, müokardiinfarktihaige haiglajärgse raviteekonna projektis füsioterapeut Eveli Tamm ja kopsuvähi raviteekonna projektis dr Pille Letjuka. Kõikides projektimeeskondades on liikmeid kümmekond ja juhtiv roll on Tartu Ülikooli Kliinikumil, kaasatud on eriala spetsialistid, perearstide, patsiendikogemuse, Tehnopoli ja Tervisekassa esindajad. Usutlesime meie kiirendiprogrammidesse kuuluvaid liikmeid, et teada saada, millised on esimesed muljed.
Kopsuvähi raviteekonna meeskonda juhib Tartu Ülikooli Kliinikumi onkoloogia professor Jana Jaal. Lisaks põhituumikule on partneriteks veel kolm haiglat – Lõuna-Eesti haigla, Ida-Tallinna keskhaigla ja Ida-Viru keskhaigla. Septembri lõpus toimus laiendatud projektimeeskonna avakohtumine, kus olid arutusel kolm teemat – miks on seda projekti vaja, mis on eesmärgiks ja millised on edasised tegevused. Esimesele küsimusele andis vastuse meeskonna juht, professor Jaal, tõdemusega, et kopsuvähk on väga sage ja surmav haigus, igal aastal diagnoositakse Eestis ligi 800 uut kopsuvähi juhtumit. Peab tõdema, et kahjuks ligi pooled patsiendid jõuavad diagnoosini siis, kui haigus on juba kaugele arenenud. See osutab olulistele probleemidele kopsuvähi haigete raviteekonnas, mille lahendamiseks ongi see projekt ellu kutsutud. Projekti oodatavaks tulemuseks on patsiendi kiirem jõudmine vähikahtlusest kasvajavastase ravi alguseni, et tagada ravi vastavus riiklikult kokkulepitud kriteeriumitele ja parandada patsientide elulemust.
Projekti eesmärgiks on: alla 35 päeva vähikahtlusest diagnoosini ning alla 28 päeva diagnoosist kasvajaspetsiifilise ravini, täna on need ajavahemikud kahjuks oluliselt pikemad.
„Praegu toimub olemasoleva raviteekonna ja probleemide kaardistamine, et selle alusel leida olukorra parendamise võimalused. Olen väga lootusrikas, et kiirendiprogrammi lõppedes jõuaksime reaalse tulemuseni, millest võidaksid just meie patsiendid,“ sõnas dr Letjuka
Südamepuudulikkuse raviteekonna kiirendiprogrammis sarnaselt teiste projektidega on juhtiv roll Tartu Ülikooli Kliinikumil, lisaks Ida-Viru keskhaiglale osalevad Lõuna-Eesti haigla, Põlva haigla ja Narva haigla. Programm on hoogsalt käima läinud, esmane ülesanne on patsienditeekonna kaardistamine, et hiljem välja töötada terviklik raviteekond, alustatakse tervisetulemite ja teenuskogemuse mõõtmist. Kaardistamise osas on kaasatud patsiendid, kellega viiakse läbi intervjuud. Keskendutakse patsiendikogemuse ja ravi kvaliteedi parandamisele, esmatasandi ja teiste teenuste sujuvamale integratsioonile ning erakorraliste pöördumiste vähendamisele. Südamepuudulikkuse ägenemise puhul on oluline roll patsiendil endal, vaja on täpsustada ravimite võtmise korrapärasust. Eesmärgiks on, et kuidas teha nii, et haigus ei dekompenseeruks.
Dr Lapkovskaja sõnul on senini perearst olnud kõrvale jäetud ja ei pruugi teada, kui tema patsient on haiglasse sattunud, tulevikus püütakse seda vältida. Seetõttu ongi kiirendisse kaasatud IT inimesed, kes muretsevad võimalike IT tehniliste lahenduste eest, et info oleks jooksvalt kajastatud ja jõuaks õigetesse kätesse, lisaks on kaalumisel vastavate teavitusvõimaluste kasutuselevõtt patsientidele äppide näol.
„Projekti käik on senini olnud üpris intensiivne, kohtumised toimuvad korra kuus, lisaks kuni kolm koosolekut nädalas ja veebruari lõpuks peab meie tööl juba mõõdetav tulemus ette näidata olema. Usun, et selle töö tulemusel võidab kindlasti patsient, perearst ja tervishoiusüsteem tervikuna,“ usub dr Olga Lapkovskaja.
Müokardiinfarktihaige haiglajärgsel raviteekonnal tahetakse parandada teenuste kättesaadavust, patsiendi prognoosi ning vähendada korduvate hospitaliseerimiste arvu. Ida-Viru keskhaigla füsioterapeut Eveli Tamm möönab, et osaledes antud projektis, annab haigla enda panuse müokardiinfarktihaigete raviteenuste kättesaadavuse tagamise parandamisele ja haiglajärgse käsitluse ajakohastamisele. „Müokardiinfarkti raviteekonna meeskonnajuhiks on tippkardioloog dr Toomas Marandi, kellega oleme varasemalt korraldanud mitmeid müokardiinfarktiteemalisi seminare, millest kasvas välja meievaheline koostöö. Kutse osaleda antud pilootprojektis on igati positiivne ning annab meile võimaluse kaasa rääkida patsiendi raviteekonna käsitlusel riiklikul tasandil," lisas Tamm.
Tervise Arengu Instituudi statistika näitab, et viimastel aastatel registreeritakse müokardiinfarkti ligi 3000 juhtu aastas ja kroonilise südamepuudulikkuse esinemissagedus populatsioonis on 1-2%. Kardioloogilist taastusravi saab vaid 3-5% seda vajavatest patsientidest. Eveli Tamme sõnul oleks tema kui taastusravispetsialisti ootuseks kardioloogilise taastusravi sisseviimine, taastusraviprogramm võib olla kaugteenusena kui ka kontaktvastuvõtuna, esmatasandil või haiglasiseselt ja oluline on selle kättesaadavuse parandamine kõikidele seda vajavatele patsientidele. „Sujuv raviteekond tagab patsiendile kiirema naasmise tööturule ja lühendab ajutist töövõimetuse perioodi,“ täheldas Eveli Tamm.
Loodame poole aasta pärast kuulda uutest raviteekondade teenusmudelitest, mida on plaanis hakata kiirendiprogrammi järgmises etapis piloteerima. Soovime kõigile kiirendiprogrammi panustajatele värsket vaadet ja innovaatilist mõttelendu.