Ta on lõpetanud Tallinna Ülikooli infoteaduste ja raamatukogunduse eriala ning täiendanud end turunduse vallas Marketingi Instituudis. Varasem töökogemus on Eesti Põlevkivi avalike suhete osakonnas ja Eesti Energia kommunikatsiooniosakonnas. Lisaks on ta töötanud Eest Energia personaliüksuses arendusspetsialistina ning värbamise ja järelkasvu spetsialistina.
„Tervishoiul on oluline roll meie kõigi elus ja seda terve elukaare vältel, soovin omalt poolt kaasa aidata haigla ladusale suhtlusele kohaliku kogukonnaga. Usun, et minu senine töö- ja ka elukogemus aitavad sellele kaasa,“ sõnas Urbala.

Ida-Viru Keskhaigla turundus- ja kommunikatsioonijuhi ülesanne on tagada turunduse ja kommunikatsiooni asjakohane korraldus ja areng, et organisatsiooni töö ja tulemuste esitamine eri sihtrühmadele oleks arusaadav ja mõjus.

Lisainfo:
Riine Urbala
SA Ida-Viru Keskhaigla turundus- ja kommunikatsioonijuht

53015813

Teisipäeval, 3. septembril toimus ühine avaaktus Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve struktuuriüksuse ja Tallinna Tehnikakõrgkooli teenusmajanduse instituudil.
See õppeaasta on eriline, sest lisaks tervishoiukõrgkooli õe, tervisedenduse ja hooldustöötaja õppekavade esmakursuslastele alustasid kooliteed ka teenusmajanduse instituudi sotsiaaltöö õppekava õppurid. Koolipinki istuvad 50 õde, 50 hooldajat, 15 terviseedendajat ja 27 sotsiaaltöötajat.

Ida-Viru Keskhaigla poolt tervitas tudengeid uue õppeaasta puhul õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja, kes oli kümme aastat tagasi ise samas rollis.

„Olete astunud teele, et maailma paremaks muuta ja ma soovin teile selles edu ja meelekindlust,“ sõnas Ksenia.

Tallinna Tehnikakõrgkooli teenusmajanduse instituut taotles edukalt raha õiglase ülemineku fondist. Terviseedendajate ja sotsiaaltöötajate õppetöö toimub Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve struktuuriüksuses Kukrusel.
Edukat uut õppeaastat kõigile!

SA Ida-Viru Keskhaigla haldusjuht Koit Oras ja heakorratööde juht Tatjana Toman osalesid õpirändel Maltale, mis toimus 05.08.-09.08.2024.
Õpiränne oli toetatud Erasmus+ konsortsiumi õpirändeprojekti nr 2023-1-EE01-KA121-VET-000133792 ja 2024-1-EE01-KA121-VET-000236654 poolt.

Sel nädalal tähistame rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat, mis toimub 1.–7. augustini. Selle nädala fookuses on imetamine ja selle kasulikkus imikute tervisele.

Meie imetamisnõustaja Regina Zahharenkova rääkis selle teema olulisusest:

"Rinnaga toitmise teema on üks olulisemaid emaduseks valmistumisel, kuna sellega kaasnevad arvukad tervisega seotud eelised nii emale kui ka lapsele. Emapiimas leiduvad kõik vajalikud toitained õiges vahekorras, et toetada lapse kasvu ja arengut. Esimestel päevadel pärast sündi erituv ternespiim on rikas antikehade poolest, mis kaitsevad last infektsioonide eest. Lisaks vähendab imetamine hingamisteede ja seedetrakti infektsioonide, allergiate, I tüüpi diabeedi ja rasvumise riski hilisemas elus.

Emale on rinnaga toitmine samuti väga kasulik. Uuringud näitavad, et pikem imetamine vähendab rinnavähi ja munasarjavähi riski. Imetamine aitab kaasa emaka kiiremale kokkutõmbumisele pärast sünnitust ja vähendab sünnitusjärgsete verejooksude riski. Samuti aitab imetamine põletada lisakaloreid, mis soodustab kiiremat tagasipöördumist sünnituseelsele kehakaalule.

Rinnaga toitmine tugevdab emotsionaalset sidet ema ja lapse vahel ning soodustab sujuvat kohanemist pärast sünnitust. Imetamise ajal vabaneb oksütotsiin, mis vähendab stressi ja parandab üldist heaolu. Imikute kohanemine rinnaga toitmisega on keeruline protsess, mis vajab aega, kannatlikkust ja tuge. Oluline on arvestada nii lapse kui ka ema füsioloogilisi ja emotsionaalseid vajadusi, et tagada rinnaga toitmise edukas alustamine. Imetamisnõustajate ja meditsiinipersonali tugi võib oluliselt hõlbustada kohanemisprotsessi.

Ärge unustage ka majanduslikke ja keskkonnaaspekte. Rinnapiim on tasuta, erinevalt kunstlikest segudest. Rinnaga toitmine ei tekita jäätmeid ega vaja tootmist, transporti ja pakendite utiliseerimist, mis vähendab keskkonnamõju.

Kokkuvõttes mängib rinnaga toitmine olulist rolli mitte ainult lapse tervises ja arengus, vaid ka ema heaolus ja ühiskonna tervises tervikuna. Seetõttu on rinnaga toitmise toetamine ja edendamine jätkuvalt olulised rahvatervise ülesanded."

Tekst: Regina Zahharenkova
Pilt: Julia Kedus

Pilootprojekt kukkumiste ennetamiseks. Foto: iStock.

Juuni keskpaigas käivitasime statsionaarsetes osakondades ja EMOs pilootprojekti kukkumiste ennetamiseks. Kasutusele võtsime punased ja oranžid kleepsud ning randmepaelad, mis määravad patsientide kukkumisriski.

1) Punased kleepsud ja randmepaelad pannakse patsientidele, kellel on kõrge kukkumisrisk.

2) Oranžid kleepsud ja randmepaelad pannakse patsientidele, kellel on keskmine kukkumisrisk.

On oluline, et värvipaelad oleksid paigaldatud patsientide randmetele. Kui patsiendid liiguvad teise üksusesse, oskavad ka teised töötajad nende kukkumisriskiga arvestada.

Kukkumisriski hindamiseks kasutatakse Morse skaalat. Kukkumisriski hindamiseks pediaatria osakonnas kasutatakse lastele mõeldud Humpty Dumpty skaalat.