Ida-Viru Keskhaiglas on COVID-patsientide osakondades 71 voodikohta. Kokku on tegemist kolmandikuga kõikidest aktiivravi voodikohtadest, mis meil on. Aktiivravi voodid on hõivatud patsientidega, kelle tervislik seisund ei võimalda neil suunduda kodusele ravile.
Seisame praegu silmitsi valikutega. Esiteks, kui kaua on võimalik jätkata ortopeediliste, silma või kõrvaarsti plaaniliste operatsioonidega. Teiseks leida personal COVID-haigeid põetama. Need haiged vajavad tavalisest rohkem tähelepanu ja hoolt. „COVID-19 on raske haigus, mis tabades haigla töötajat võib tuua kaasa pikaajalise põdemise. Täna on iga töötaja suurim ja hindamatu väärtus haigla töövõime tagamiseks.
Kahtlemata teavad paljud inimesed, et haiguste puhul on odavam rakendada kõikvõimalikke ettevaatusabinõusid, kui võidelda haiguse ja selle tagajärgedega.
„Kui ilmaprognoos ennustab vihma, võtavad ettenägelikud inimesed vihmavarjud kaasa. Need, kes seda ei tee, saavad märjaks“, - Toomas Kariis
Koroona puhul on vaktsineerimine ainus efektiivne haiguse levikut piirav ja agressiivset haiguse kulgu ärahoidev meede. Vaktsineeritud inimene võib haigestuda, aga põeb haigust kergelt. Oluline on mõista, et vaktsineerimise eesmärk on kaitsta ennast ja teisi. Ainult raskemad COVID-haigusjuhud on tõstnud haiglate koormust ja põhjustanud tavapärase ravitegevuse piiranguid, edasilükkamist või sootuks ärajäämist.
Vaktsineerida ei ole ka täna hilja. On tõenäoline, et sarnaselt grippi viirustega võib ka COVID-19 hooajaliseks probleemiks jääda. Haiguse leviku kontrollimise ainus viis on elanikkonna vaktsineerimine.
Täna võib öelda, et COVID-vastased vaktsiinid on väga laialdaselt maailmas kasutatud ja osutunud suhteliselt efektiivseteks ja ohtuteks. Kogemus vaktsineerimise osas on positiivne, aga haiguse osas kogeme üha uusi tervisemuresid, mis on alanud koroonahaigusega.
Eesti vanasõna ütleb, et parem karta kui kahetseda. Vähemalt need, kes on end vaktsineerinud, hoiavad eemale suurematest rahvastummadest ja kasutavad avalikes kohtades võimaluse korral kaitsemaski on teinud kõik endast oleneva et kaitsta ennast ja teisi tervisekahju eest.
Insult on maailmas südamehaiguste järel sageduselt teine surma põhjustaja ning suurim invaliidsuse tekitaja. Eestis haigestub insulti igal aastal üle 4500 inimese ning umbes 25% kõikidest insultidest tekib alla 50-aastastel inimestel. Eestis esineb tööealistel insulti palju sagedamini, kui teistes Euroopa riikides. Insuldi tagajärjel saab kolmandik patsiente püsipuude ning kolmandik sureb ühe kuu jooksul, vaid kolmandik taastub ühe kuu jooksul haigestumise eelsele tasemele.
semajas.