Toitlustusosakonna juhataja Liubov Malakhova

Alates tänasest, 4.02.2022 hakkasime rakendama uut toitlustustehnoloogiat kirurgiakliinikus (K-korpuses) ja sisekliinikus (M-korpuses). Uus tehnoloogia aitab tagada toidu serveerimisel õiged temperatuurid ja paremad hügieeninõuded.

Erinevalt varem rakendatud toidujagamise meetodist, kus toit valmistati köögis ja toitu jagati osakondadesse termoskastides, on uue tehnoloogia puhul kasutusel toidukärud, kuhu asetatakse toidukandikud komplekteeritud portsjoniga ja toimetatakse valmis kujul patsiendile.

Toitlustusosakonna juhataja Liubov Malakhova sõnul aitab selline toidujagamise meetod toitu kiiremini patsientidele viia ja vältida nende kontakti mittemeditsiinilise personaliga. „Tehniliselt muutub toidu jagamise protsess kiiremaks ja toidukvaliteet on parem. Uute toidukärude funktsionaalsus võimaldab osa toitu külmana hoida ja osa toitu pidevalt soojendada", lisas Malakhova.

Õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja mainis, et uue toitlustustehnoloogia rakendamine tõstab patsientide rahulolu. „Haiglaravil olevatele patsientidele on oluline mitte jääda toiduenergia ja toitainete defitsiiti. Uue toitlustustehnoloogiaga saame pakkuda tervislikumat ja mitmekülgsemaks toitumist, mis soodustab patsientide kiiremat paranemist. Kindlasti ootame toitlustamise osas patsientide tagasisidet, et muuta haiglaravil viibimine inimestele meeldivamaks", lisas ta.

Eelmise aasta detsembris kuulutas keskhaigla välja avaliku konkursi kolmanda juhatuse liikme/õenduse ja patsiendikogemuse juhi leidmiseks. Konkursil osales üheksa kandidaati, kellest kuus otsustas nõukogu vestlusele kutsuda ning kelle hulgast valis nõukogu uueks juhatuse liikmeks IVKH-s töötava EMO õendusjuhi Ksenia Verhovskaja.

Ksenia Verhovskaja: „Olen pärit Kohtla-Järvelt, kuid olen kogenud mõnda aega elamist ka teistes Eesti paikades. Omandasin keskhariduse Läänemaal, Noarootsi Gümnaasiumis, mis oli üks olulisemaid verstaposte minu iseseisvas elus. Õe rakenduskõrghariduse omandamise kõrvalt Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis hakkasin praktiliselt kohe tööle hooldajana IVKH sisekliinikus. Sealt läksin tööle intensiivraviosakonda. Hiljem hakkasin huvi tundma ka erakorralise meditsiini vastu ning läksin IRO kõrvalt kiirabisse tööle. Aastal 2018 lõpetasin õe põhiõppe, poole aasta pärast asusin magistriõppesse intensiivõenduse erialal Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Magistriõpet lõpetades töötasin samas kõrgkoolis õppejõuna, andsin intensiivraviõenduse loenguid ja praktikume. Elasin aasta Tartu linnas, õppejõu töö kõrvalt töötasin ka Tartu Ülikooli Kliinikumi 2. intensiivravi osakonnas (hiljem COVID-intensiivis) ning Tartu Kiirabis. Töö tervishoius on olnud siiani ka minu hobiks, olen alati valmis sellele pühendama oma vaba aega“.

Tänasel juhatuse koosolekul, 1.02.2022, valisid keskhaigla juhatuse liikmed juhatuse esimeheks Tarmo Tohver´i, kes eelmise aasta septembri lõpust täitis juhatuse liikmena keskhaigla tegevjuhi ülesandeid ning enne seda oli ta haldusjuht.

Keskhaigla igapäevategevust korraldab kolmeliikmeline juhatus: juhatuse esimees Tarmo Tohver, ülemarst dr Toomas Kariis ning õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja.

Eelmise nädala lõpus toimus Ida-Viru keskhaigla esindajate kohtumine TalTechi IT teaduskonna tervisetehnoloogia instituudi, Virumaa kolledži ja Virumaa digi- ja rohetehnoloogiate innovatsioonikeskuse esindajatega keskhaigla uues korpuses. TalTechi poolt osalesid arutelul IT teaduskonna dekaan Gert Jervan, tervisetehnoloogiate instituudi direktor Jana Holmar, IT teaduskonna prodekaan ja tervisetehnoloogiate instituudi professor Maie Bachmann, tervisetehnoloogiate instituudi professor Ivo Fridolin, vanemteadur Alar Kuusik, tervisetehnoloogiate instituudi projektijuht Jelena Fomina, Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht, Virumaa digi- ja rohetehnoloogiate innovatsioonikeskuse juhataja Heiko Põdersalu. Skype’i vahendusel osalesid koosolekul tervisetehnoloogiate instituudi professor Sergei Nazarenko, professor Margus Viigimaa ja PhD Moonika Viigimäe.

Kohtumise eesmärk oli arutada koostöövõimalusi kahe organisatsiooni vahel ja panna paika tegevused, mida tuleb hakata koos arendama. Kohtumise alguses tegi ülemarst doktor Toomas Kariis ülevaate keskhaigla hetkeseisust, senisest koostööst Virumaa kolledžiga ja probleemvaldkondadest, kus on võimalik kaasata TalTechi spetsialiste. Kahe arutlussessiooni vahel tegid juhatuse liikmed külalistele väikse ekskursiooni mööda keskhaiglat, mille jooksul tutvusid ülikooli esindajad laboriteenistuse, patoloogiateenistuse, bronhoskoopiakabineti, angiograafiakabineti ja endoskoopiaosakonna tööga.

TalTech ja Ida-Viru keskhaigla allkirjastasid eelmise aasta lõpus koostöölepingu, mis aitab kasutusele võtta uudseid tervisetehnoloogiaid ning koos värskete teadustulemustega tõstab piirkonna elanike tervise- ja töövõimet. Põhilised arendusvaldkonnad saavad olema seotud patsiendi füüsilise keskkonna, uneuuringute ja õppetegevustega, sh magistrikraadiõppe laiendamine Ida-Virumaal ja doktoriõppe võimaldamine töötavatele tudengitele.

TalTech ja IVKH koostöö üheks märkimisväärseks arenduseks on kollimaatori väljatöötamine. See on detail, mis suurendab röntgenkiirte paralleelsust, misläbi vähendab patsiendi kiiritatavat kehapinda ja seega säästab patsiendi tervist ning tagab parema pildi kvaliteedi. „Eelmise aasta oktoobris alustasime Virumaa kolledži tudengite meeskonnapraktikat: seadmete jaoks kollimaatori projekteerimine ja modelleerimine (3D printerite kasutamine). Tudengid käisid IVKH-s, kus tutvusid tehnilise ülesandega. Seejärel alustati arendustöödega. Tööd jätkuvad alanud semestril. Ootame kollimaatori valmimist“, jagas IT-teenistuse direktor Madis Piibar. Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht lisas, et Virumaa kolledži siht on pakkuda üliõpilastele õppeprotsessi käigus praktilisi, organisatsiooni või ettevõttega seotud ülesandeid. „See võimaldab valmistada ette konkurentsivõimelisi spetsialiste tööjõuturule ning samal ajal lahendada koostööpartnerite väljakutseid. Kevadel planeerivad kolledži töötajad minna nädalaks ajaks praktiseerima IVKH-sse, mille käigus selguvad uued vastastikku kasulikud meeskonnatöö, praktika ja lõputööde teemad. Senine koostöö IVKH-ga on olnud põnev ja silmiavardav ning muutub veelgi tõhusamaks“, nentis Roosileht.

Neuroloogia vanemarst doktor Katrin Põld tutvustas unemeditsiinivaldkonda ja mainis ära selle valdkonna väljakutsed ja võimalikud arendussuunad. Näiteks telemeditsiini lahendused unehäirete diagnostikaks – kaugvastuvõtud, telemonitooring, digitaalsed tervisepäevikud. „Loodan viljakale teadusalasele koostööle unemeditsiini teemadel, mille käigus saaksime läbi viia TalTechiga ühiseid teadusuuringuid“, lisas doktor Põld.

Innovaatiliste lahenduste ellu viimisel on oluline roll töötajate väljaõppel. Uute tehnoloogiate õigeks kasutamiseks peavad töötajad saama süsteemseid koolitusi, mis parendavad nende pädevust. „Lisaks personali kompetentsi tõstmisele aitavad koolitused välja selgitada uute lahenduste puudused ja anda arendajatele suunda lahenduste täiustamiseks“, lausus koolitusspetsialist Julia Loko.

Täpsema koostöö arutamine toimub töögruppides vastavalt arendusvaldkonnale.

Ida-Viru keskhaigla tegevjuht Tarmo Tohveri sõnul on IVKH jaoks väga tähtsal kohal töötajate arendamine ja nende osalemine teadusprojektides. „Ladus koostöö ülikoolidega loob selleks parimad võimalused“, lisas Tohver.

Seoses varsti algavate G-korpuse rekonstrueerimistöödega on COVID-testimispunkt kolinud Ahtme polikliiniku eest M- ja O-korpuse vahele, jäätmekeskuse juurde. COVID-testimispunkti uue asukoha aadress on Ilmajaama 4a. Pildil on märgitud testimispunkti uus asukoht.

​Ida-Viru Keskhaigla esindajad tutvusid Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku tööga. Meie eesmärk on rajada uus psühhiaatriakorpus Kohtla-Järvel Ahtme aktiivravikompleksi territooriumil. Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku külastus oli kasulik, sest ainult isiklikult ruume ja seadmeid vaadates, inimestega suheldes ja kontseptsiooni uurides saab kujundada enda visiooni sellest, kuidas peab psühhiaatriakorpus välja nägema ja millised teenused peavad seal olema kättesaadavad. „Nägime, kui lihtsaks ja loogiliseks on Pärnu Haigla psühhiaatriakliinik üles ehitatud ja saime väga hea ülevaate selle kliiniku tööst", lisas tegevjuht Tarmo Tohver.

Psühhiaatriakorpus on mõistlik rajada just Ahtme üksusesse, kuna see peab olema ühenduses muu keskhaiglakompleksiga – selleks, et lihtsustada patsientide uuringutele pääsemist ning tagada ka koostöö teiste erialaspetsialistidega. Kuni uue korpuse valmimiseni jätkab teenuse osutamist Ahtme haigla oma praeguses asukohas. „Kavandatava psühhiaatrikeskuse näol ei ole tegemist üksnes statsionaarset ravi pakkuva asutusega. See on keskkond, kus kõik vaimse tervise teenused asuvad ühe katuse all – nii ambulatoorne ravi, rehabilitatsioon kui ka muud psühhiaatrilistele haigetele mõeldud tugiteenused", jagas IVKH psühhiaatria vanemarst doktor Tuuliki Hion.