9. juunil tähistati rahvusvahelist patsiendipäeva, mille raames küsisime meie keskhaigla patsientidelt "Mis on Sinu jaoks oluline?"
Küsitluses osales 251 patsienti, kes tõid välja, et nende jaoks on kõige olulisemad tervis, enda ja lähedaste heaolu ja võimalus elada täisväärtuslikku elu. Paljud patsiendid on maininud, et ei muudaks keskhaiglas midagi ning mõned on teinud ettepanekuid suurendada informeerimise taset kohapeal, et inimestel oleks kergem suures keskhaiglakompleksis orienteeruda. Näiteks paigaldada rohkem infosilte, majajuhte, liikumisskeeme ja infotahvleid.
Täname kõiki, kes on osalenud meie küsitluses. Teie tagasiside aitab meil patsiendikogemust paremaks muuta.

9. juunil toimub rahvusvaheline sündmus „Mis on Sinu jaoks oluline?“ (inglise keeles What matters to you?), mida Eestis nimetatakse kokkuleppeliselt patsiendipäevaks. Patsiendi päeva tähistamine toimub koos Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Ida-Tallinna Keskhaiglaga. Nii nagu küsivad igal aastal enam kui 800 tervishoiuasutust üle maailma inimestelt, mis neile on oluline, nii küsivad Eesti haiglad seda ka oma patsientidelt.

Patsiendipäeva mõte ja eesmärk on kutsuda kõiki haiglatöötajaid üles patsientidega rohkem vestlema ja kuulama, mis patsiendil on öelda. Haigla jaoks on kõige tähtsam inimene – olgu selleks patsient või tema lähedane, ja kõigil peab olema võimalus kaasa rääkida nii enda ravis kui väljendada oma muresid ja hirme.

Selle asemel, et küsida patsientidelt, mis neil viga on, küsime neilt, mis on nende jaoks oluline – see annab patsiendile võimaluse öelda, mida ta tahab, et oleks teisiti. Samuti aitab avatud suhtlus kaasa põhjalike ja inimesele selgemate raviplaanide koostamisele. Küsides, et mis on patsiendi jaoks oluline, saame paremini mõista tema soove ning kujundada tema raviteekonda. Samuti on oluline teadvustada, et me ei unustaks patsiente kuulata igapäevaselt – kuulamine, see on tervishoiutöötajate professionaalse suhtlemise lahutamatu osa.

6.-12. juunini kutsume kõiki inimesi kaasa rääkima ja oma lugu jagama. Haiglad koguvad infot nii otse oma patsientidelt kui kutsuvad ka avalikult vastama küsimustele Facebookis või haiglate kodulehtedel või jagavad juba kogutud tulemusi ja paluvad neid täiendada. Patsiendinädala käigus kogutud tagasiside võimaldab haiglatel edaspidi parandada teenuste kvaliteeti. Iga inimese tagasiside ja panus on meie jaoks väga oluline!

Patsiendipäeva tähistamine sai alguse 2014. aastal Norras. Nüüdseks on sellest kujunenud ülemaailmne tervishoiuasutuste liikumine, tänavu küsib üle 800 tervishoiuorganisatsiooni oma patsientidelt „Mis on Sinu jaoks oluline?“.

Kui Sina oled olnud Ida-Viru Keskhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Pärnu Haigla või Tartu Ülikooli Kliinikumi patsient, siis liitu meiega sotsiaalmeedias ja avalda samuti arvamust "Mis on Sinu jaoks oluline?"

Lisainfo on siin

Sõeluuringule võib tulla ka siis, kui patsiendil puudub kehtiv ravikindlustus. Sellel aastal ootame sõeluuringule naisi, kelle sünniaastad on: 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970 ja 1972.

Eelmisel aastal saime uue kaasaegse täisdigitaalse mammograafi. Mammogramme ehk röntgeniülesvõtteid loevad alati kaks arsti. Sõeluuringu tulemused saadetakse naisele posti teel kahe nädala jooksul pärast uuringut.

Saatekiri rinnavähi sõeluuringule on juba olemas Patsiendiportaalis https://www.digilugu.ee (vt terviseandmed – saatekirjad), kuhu saab sisse logida Mobiil-ID või ID-kaardiga. Protseduurile tuleb eelnevalt registreeruda helistades radioloogiateenistuse registratuuri, tel. 33 11 711.

Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument.

Vereteenistuse direktor dr Helve König

Maikuu lõpus toimus Kohtla-Järvel traditsiooniline iga-aastane üritus — Keemikute päev, kus lisaks kõikvõimalikele meelelahutusprogrammidele ja õhtusele kontserdile jagasid kasulikku teavet nii turismi-, haridus-, tervishoiu- kui ka muude sektorite esindajad.

Ida-Viru Keskhaigla meeskonna, kes oli samuti üritusel esindatud, sõnul kõikidest haigla poolt pakutud teenustest pakkus suurimat huvi võimalus määrata oma veregruppi. Vereteenistuse direktori, doktor Helve Königi sõnul on suur inimeste arv, kes tulid määrama oma veregruppi, ühest küljest väga positiivne, kuid teisalt signaal sellest, et paljud inimesed seda veel ei tea.

„Iga inimene võiks oma veregruppi teada. Loomulikult ei tehta verekomponentide ülekannet haiglas mitte kunagi patsiendi teadmise alusel, kuid vereülekande vajadusel on kindlasti hea seda ka ise teada, sest nii saab patsient haiglas kiiremini eriverd. Erakorralise vereülekandega alustamiseks, kui patsiendi veregrupp ei ole veel teada, alustatakse alati O grupi vereülekandega, kuna tegemist on universaalse veregrupiga. Samal ajal analüsaatorid määravad patsiendi veeni verest õige veregrupi, millega siis jätkatakse", informeerib doktor König ja lisab, et esmase veregrupi määramine on kiire ja valutu verevõtu protseduur näpu otsast, misjärel pannakse võetud veretilk spetsiaalsele alusplaadile, kuhu on tilgutatud veregrupi määramise reagendid ja paari minuti pärast on veregrupp inimesele teada.

Eelmisel laupäeval, 4.juunil toimus Jõhvi Pargi Keskuses ohutuspäev, millel osales ka Ida-Viru Keskhaigla meeskond: juhatuse esimees Tarmo Tohver, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja, EMO õendusjuht Katrin Piirsoo, intensiivravi osakonna õendusjuht Irina Pikaljova, infektsioonikontrolli teenistuse õde Anna Aleksandrova ja kommunikatsioonijuht Mihhail Tammearu.

Üritusel mõõtsime meie telgi külastajaile vererõhku, veresuhkru- ja hapnikutaset, näitasime koduapteegi sisu, õpetasime, kuidas haavasidet panna ja puuki õigesti eemaldada ning harjutasime koos lastega taaselustamist.

Nii meie kui meie telki külastanud inimesed jäid üritusega väga rahule. 

Vereteenistuse kvaliteedijuht Anna Gromova

Koroonapandeemia ajal langes doonorite aktiivsus, aga verd oli pidevalt vaja

COVID-19 pandeemia ajal ei jäänud puutumatuks ükski keskhaigla teenistus. Vereteenistuses kujunes pandeemia ajal doonorite puudus igapäevateemaks, kuna doonorite vere järele oli kogu aeg väga suur nõudlus. Doonorite verd on vaja ka praegu. „COVID-19 pandeemia ajal täheldasime nii doonorite aktiivsuse langust, kui ka doonoripäevade (väljasõitude) masstühistamist. Vaatamata koroonapandeemiale, sellest tingitud piirangutele ja inimeste üldisele ettevaatlikkusele ei ole vähenenud vajadus pidevalt täita meie verevarusid“, ütleb vereteenistuse kvaliteedijuht Anna Gromova. Ta lisab, et seda verd kasutatakse vereülekanneteks, raskete operatsioonide sooritamisel, sünnituste ajal ja paljude haiguste – eriti leukeemia, aneemia ja vähihaiguste – ravimiseks. Verd vajavate patsientide arv on aastast aastasse kasvutrendis. Seega on oluline, et verevarud oleks piisavad ja et doonorid käiks regulaarselt verd loovutamas. Selle aasta kevade statistika näitab, et vere varud on tasapisi jõudmas enam-vähem normaalsele tasemele, kuid mõne veregrupi saadavus on endiselt väga piiratud.

Uute vereloovutajate kaasamiseks tuleb rõhutada doonorluse ohutust ja suurendada inimeste teadlikkust

Tervise Arengu Instituudi andmetel ei ületa doonorite osakaal Eesti maakondades 2% elanikkonnast. Sellest kindlasti ei piisa, mistõttu on tähtsaks ülesandeks inimeste valgustamine doonorluse vajalikkuse teemal. „Olles suhelnud paljude inimestega jõudsin arusaamale, et suur osa neist arvab, et vere andmine võib ohustada nende tervist. Tegelikult ei ole selle protseduuri käigus võimalik kahjustada doonori tervist. Vere maht taastub inimkehas reeglina ühe ööpäeva jooksul ja protseduur on täiesti ohutu“, sõnas Gromova. Ta lisas, et paljud uued doonorid tunnevad enne protseduuri kerget stressi, mida aitab maandada sõber, kes võib koos doonoriga tulla samamoodi verd andma. „Need sõbrad, kes käivad koos verd loovutamas, aitavad oma verega kaks korda rohkem patsiente ja teineteist toetades vabanevad ärevusest, mis võib tekkida enne protseduuri ning see toob isegi topelt kasu“, jagab Anna Gromova ja innustab inimesi vere andmise protseduuri mitte kartma.