Doktor Aleksandra Šilova õpetas lastele taaselustamist

Eelmisel laupäeval, 28. mail toimus Keemikute perepäev Kohtla-Järve linnapargis. Lisaks kõikvõimalikele meelelahutusprogrammidele ja tavapärasele õhtukontserdile olid sellel päeval näiteks turismi, hariduse ja tervishoiu valdkondade esindajad.

Ida-Viru Keskhaiglast osalesid üritusel: õenduse- ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja, arst Aleksandra Šilova, vereteenistuse kvaliteedijuht Anna Gromova ja assistent Merilin Randlepp, insulditeemalise projekti juht Evelin Kruusalu ja klienditeeninduse spetsialist Krista Meeru.

Osalemise eesmärk oli tõsta inimeste teadlikkust erinevate sageli esinevate tervisemurede osas ja jagada kasulikke infomaterjale.

Üritusel:

1) näitasime mannekeeni peal taaselustamise protseduuri ja jagasime esmaabi osutamise nippe;

2) levitasime patsiendiinfo materjale ja vastasime patsientide teenindamise valdkonda puudutavatele üldküsimustele;

3) mõõtsime hemoglobiini kapillaarverest, määrasime veregruppe, hindasime doonoriks sobivust, rääkisime veredoonorlusest;

4) tutvustsiame insuldinäitust ja insuldiprojekti sisu, sh virtuaalseid tugigruppe ja veebikeskkonda www.eluparastinsulti.ee;

ja paralleelselt nende kõikide tegevustega korraldasime lastele joonistuste konkursi.

Perepäev läks väga hästi ja meie pakutud tegevuste vastu on paljud külastajad huvi tundnud. Eriti palju huvilisi oli märgatud vereteenistuse nurgas, kus külalisi ahvatles võimalus uurida oma veregruppi. Samuti panime tähele, et paljudel lastel tekkis soov harjutada taaselustamist.

Kindalsti soovime sellel üritusel osaleda ka järgmisel aastal.

Ülevaate videovastuvõttudest teeb kliiniline spetsialist, neuroloog dr Pille Letjuka

Telefonivastuvõttudega on patsiendid juba harjunud ning tegelikult need ka omaks võtnud. Seda viimast näitavad ilmekalt haigekassa poolt läbiviidavad kaugvastuvõttude tagasiside küsitlused. Selle käigus toovad patsiendid ise välja kaugvastuvõtu plussid – raha ja aja kokkuhoid, ei pea töölt ära küsima, nakatumisohu vähenemine. Samas uurib haigekassa patsientide käest aga ka seda, millist kaugvastuvõtu vormi (telefon, e-kirjavahetus, videokõne) nad eelistaksid tulevikus. Ning küllalt suur arv patsiente sooviks tulevikus kasutada videovastuvõtte.

Mis on videovastuvõtt ja mis on selle vormi plussid juba tavaliseks saanud telefonisuhtluse ees?

Videovastuvõtt toimub vastuvõtutoas, ainult et mitte polikliinikus, vaid virtuaalses keskkonnas. Vastuvõtutuppa siseneb esimesena patsient. Selleks on vaja kas ID-kaarti, smart-ID või mobiil-ID, koos kehtivate PIN koodidega. Juhendi, kuidas siseneda, saavad patsiendid kohe pärast videovastuvõtule broneerimist ning see on patsiendi jaoks tõesti lihtne. Kui patsient on sisenenud virtuaalsesse vastuvõtutuppa näeb seda arst oma töölaual ning ainult ühe klikiga siseneb ka tema. Ja vastuvõtt võibki alata.
Peamine videovastuvõtu eelis telefoniga rääkimise ees on loomulikult arsti ja patsiendi vaheline silmside. Lisaks emotsionaalsele poolele saab arst sel moel täiendavat informatsiooni patsiendi kehakeelest, näoilmest, saab paluda patsienti sooritada mingit liigutust, näidata haiget kohta jne. See tähendab ka patsiendi jaoks tulemuslikumat suhtlust.
Samas tuleb meeles pidada, et videovastuvõtt, nagu ka muu kaugvastuvõtt, on reeglina korduv vastuvõtt. Nii et aega esmaseks vastuvõtuks videovastuvõtuna patsient registratuuris endale ise broneerida ei saa.

Iga uus võib tunduda esmapilgul hirmutav, kuid need patsiendid, kes on videovastuvõtul osalenud annavad kogemusele vaid positiivseid hinnanguid.
Kokkuvõtteks julgustan videovastuvõttu kasutama, arste seda patsientidele pakkuma aga ka patsiente arstidelt antud võimalust küsima. Olen üpris kindel, et mõne aja möödudes on videovastuvõtt saanud meile sama omaseks kui praegu telefonivastuvõtt.

Foto autor: Kai Habakukk, Jõhvi Gümnaasium

Jõhvi Gümnaasiumi 10. klassi õpilased käisid koos Ida-Viru Keskhaigla ravitöö korralduse teenistuse administratiivspetsialisti Tuuli Truupõlluga õppereisil Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis. Õppereisi põhiline eesmärk oli tutvuda kõrgkooli simulatsioonikeskusega, kus gümnasistidele näidati sünnituse simulatsiooni, mille käigus oli õpilastel võimalus kokku puutuda tööelus juhtuda võivate olukordadega ja õppida neile õigesti reageerima. Näiteks said kõik huvilised harjutada sünnituse vastuvõtmist, millega aitas simulatsiooni tutvustanud ämmaemand. Õppereis oli gümnasistidele väga kasulik, nad said täiendada oma teoreetiliste teadmiste pagasit ning proovida oma kätt praktilisi oskusi nõudvate olukordade lahendamisel. 

Koostöös Jõhvi Gümnaasiumi ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolliga arendasime Jõhvi Gümnaasiumi gümnasistidele välja valikainemooduli „Meditsiin ja tervishoiualused“.

Esimese aasta baaskursuse käigus antakse õpilastele üldteadmisi Eesti tervishoiusüsteemist, arstikutsest, meditsiinieetikast, õendus- ja hooldustööst, radioloogilistest uuringutest ja laborimeditsiinist. Teisel aastal on rõhk arstlikel erialadel. Räägime kirurgiast, sisehaigustest, anestesioloogiast, erakorralisest meditsiinist, nakkushaigustest. Esimesed kaks kursust lõppevad praktikumidega. Esimesel aastal toimub haigete põetuspraktika, mille jooksul on õpilastel võimalus olla abiks meie õendus- ja hoolduspersonalile. Teise aastal pakume noortele vaatluspraktikat haigla erinevates osakondades. Nii esimese kui teise õppeaasta lõpus osalevad õpilased silmaringi avardatavatel õppekäikudel. Lõpuklassis pakutaval kolmandal kursusel osalevad enim motiveeritud õpilased. Kursuse fookus on anda abiturientidele keskhaigla tööst veel sisukam ülevaade ja võimalus osaleda üritustel, näiteks doonoripäeval, töövarjupäeval, lisakoolituspäevadel ja karjäärinädalal.

Laboriteenistuse bioanalüütik Anna Topkina

Sügisel algab bioanalüütikute väljaõpe Ida-Virumaal

Selle aasta sügisel hakkavad Ida-Viru Keskhaigla ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool välja õpetama bioanalüütikuid Ida-Virumaal. Kokku avatakse 14 õppekohta, nendest on 10 tasuta ja 4 tasulist kohta. Tegemist on rakenduskõrghariduse distantsõppega, mille nominaalkestus on 3,5 aastat. Õppetöö hõlmab teooriat ja praktikume. Teooriaõpe on üsna paindlik – suurt rõhku pannakse videoõppele ja elektroonsetele õppematerjalidele. Praktikume sooritatakse laborites kohapeal ning need põhinevad rühmatööl. Radiograafia ja bioanalüütiku osakonna juhataja Zinaida Läänelaidi sõnul on Ida-Viru Keskhaiglas bioanalüütiku praktiliste kogemuste saamiseks väga head tingimused. „Praktika oluline pool on anda kogemus reaalse töökeskkonna tingimustes, mis loob tudengitele kõik eelised bioanalüütikute tööspetsiifika paremaks mõistmiseks. IVKHs ei ole mitte õppeklassid, vaid igapäevaselt töötavad laborid, kus tudengid õpivad kasutama eriseadmeid, tegema uuringuid, töötama koos teiste erialade spetsialistidega“, sõnas Läänelaid.

Ida-Viru Keskhaigla laboriteenistuse direktor Urmas Tiivoja ja kvaliteedijuht Sergei Mihhailov täiendasid, et IVKH laboriteenistuse osalemine praktikabaasina annab võimaluse õppepraktikat läbi viia Eesti uuema töökeskkonna ja kaasaegsete seadmetega varustatud keskhaigla laboris. „Osalemine selles projektis on tõsine väljakutse keskhaiglale ja laboriteenistusele, samas see annab ainulaadse võimaluse osaleda tulevaste kolleegide erialaseks tööks ettevalmistamisel. Kaasaegne õpikeskkond kindlasti motiveerib pärast lõpetamist asuma tööle Ida-Viru Keskhaiglas“.

Laboriteenistuse bioanalüütiku Anna Topkina sõnul (pildil) on bioanalüütika õppeprogramm väga nutikas valik, millega on keeruline mööda panna, kui Sind paeluvad loodusained, tervishoid ja kiire töölesaamise võimalused. "Bioanalüütikute järele on kogu riigis väga suur nõudlus ja selle eriala omandamise järgselt on Sulle töökoht sisuliselt tagatud. See eriala sobib hästi ka neile inimestele, kes tahavad töötada tervishoiuvaldkonnas, aga verbaalsetele kontaktidele patsiendiga eelistavad rohkem eriseadmetega tööd ja analüüside tegemist".

Õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja lisas, et bioanalüütiku regionaalse õpe kaasaegne õpikäsitlus on kohalikule õppijale mugav, kuna võimaldab tänu paindlikule õppekorraldusele omandada kõrgharidust oma kodukohast lahkumata. „Uue eriala lisandumine annab oma kodukohas õppida soovivatele noortele rohkem valikuvõimalusi ning rohkem kohalikke noori jääb Ida-Virumaale elama ja töötama. Praktiliste oskuste omandamine keskhaigla laborites annab õppuritele eelise juba õpingute alguses siduda end haigla keskkonnaga ning tutvuda tulevase tööeluga. Samuti on see Ida-Viru Keskhaigla jaoks suurepärane võimalus panustada rohkem oma tulevaste töötajate väljaõppesse ning koolitada pädevaid erialaspetsialiste“, resümeeris ta.

Insuldiäpi tutvustus taastusravi- ja õendusabikliiniku töötajatele

Insuldiprojekti kavandamisel uuringutega tutvudes saime kinnitust, et õenduspõhine nõustamine ja toetus raske astmega insuldipatsiendi lähedastele akuutravil ja selle järgses perioodis võib teha haige lähedastele kohanemise uudse situatsiooniga valutumaks ning aitab luua konstruktiivset ning usalduslikku suhet ravimeeskonnaga. Uuringutes on jõutud järeldusele, et õenduspõhised sekkumised lähedastele vähendavad lähedaste koormust ja tõstavad nende elukvaliteeti. Lähedasel, kes hooldab rasket haiget kodus, on vaja haige kroonilise raske seisundiga toimetulekuks head kontakti patsiendi ravimeeskonnaga, ühtlasi ka teadmisi ja oskusi, mida tal eelnevalt ei ole olnud. Patsientide viibimine akuutravil on tänapäeval suhteliselt lühiajaline ning kokkupuude tervishoiutöötajatega ning nende poolt edastatav info patsiendi edasise hooldamise ja taastamise kohta jääb lähedasele, olukorra keerukust arvestades nö pinnapealseks ning ununeb kergesti. Seega oli vaja luua ja testida uusi töömudeleid raskete insuldihaigete lähedaste kaasamiseks ja võimestamiseks.

Insuldiprojekti raames arendasime koos partneriga Cognuse OÜ raske isheemilise insuldiga patsiendi koduse hooldamise toetamiseks mobiilirakenduse, millesse integreerisime patsiendi õendus-hooldustoiminguid ja kodust taastusravi toetavad õppevideod. Õppevideod valmisid koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskusega. Mobiilirakenduse eesmärgiks on toetada patsiendi lähedast kodukeskkonnas abistamisel õendus-hooldus- ja koduse taastusravi (toitmine, nahahooldus, asendiravi jms) toimingutes.

Rakendus toimib sedasi, et patsiendi raviarst või insuldiõde määrab rakenduses konkreetse patsiendi spetsiifikat arvesse võttes konkreetsed protseduurid, mida lähedane saab kasutada. Lähedane laeb nutiseadme olemasolul rakenduse endale nutiseadmesse, registreerib end kasutajaks ning hakkab protseduure teostama. Protseduuridele on peale loetud eesti- ja venekeelne tõlge (vastavalt eelistatud keelele), samuti on olemas ka subtiitrid mõlemas keeles. Patsiendi lähedane teeb vajalikud protseduurid läbi ning lõpetab seansi, misjärel on võimalus läbi rakenduse anda tagasisidet patsiendi enesetundele või seisundile protseduuri tegemise hetkel või lõppedes. Tagasiside ja rakenduse kasutamise kokkuvõtteid ning ülevaateid näeme isikustamata kujul läbi mixpanel'i, mis annab võimaluse monitoorida rakenduse kasutust, kasutusmugavust, protseduuride kasutust.

Põhiline kasu on ikka see, et patsiendi lähedane oleks toetatud ja piisavalt informeeritud, julgestatud ning et patsiendil läheks kodus hästi.

Tekst: insuldiprojekti juht Evelin Kruusalu (pildil paremalt teine)

Sünnitusosakonna hooldaja Anastassija Daniltšenko õpib radioloogiatehnikuks

Artikli esimeses osas saame teada radioloogiatehniku õppeprogrammi avamisest Virumaal, aga artikli teises osas viime läbi intervjuu sünnitusosakonna hooldaja Anastassija Daniltšenko’ga, kes on töö haiglas ühendanud õpingutega radioloogiatehniku erialal. Anastassija räägib meile, miks tekkis tal huvi just selle eriala vastu, mis talle õpingutes kõige rohkem meeldib, kas ta on oma erialavalikuga rahul ja millised on tema soovitused tulevastele tudengitele.

Eelmisel sügisel avati Virumaal programm radioloogiatehniku väljaõppeks

Tartu tervishoiukõrgkoolis avati eelmisel sügisel radioloogiatehniku eriala Ida- ja Lääne-Virumaal, et kindlustada regiooni haiglate vajadus nõutud spetsialistide järele. Meie haigla oli üks neist, kus pandi alus selle õppesuuna organiseerimisele regioonis. Peale selle sai Ida-Viru Keskhaigla üheks tulevastest radioloogiatehnikute õppebaasidest.

„Radioloogiatehnikud on nõutud kogu Eestis, kuid eriti suur nõudlus nende järele on Ida- ja Lääne-Virumaal,“ selgitab õenduse valdkonna projektijuht Alevtina Uustalu, viidates sellele, kui oluline on, et Tartu Tervishoiu Kõrgkool korraldab selliste spetsialistide väljaõpet just regioonis kohapeal.
„Meie maakondades on uus õppevaldkond suunatud nendele, kellel pole võimalik sõita õpingute ajaks Tallinna või Tartusse. Regionaalne õpe toimub suures osas Ida-Viru Keskhaiglas, aga ka Narva ja Rakvere haiglates.
Õppeprogramm võimaldab peamiselt distantsõpet, kuid 20 päeva semestris toimub õpe Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis kohapeal. Nominaalne õppeaeg on 3,5 aastat.“

„Võimalus läbida väljaõpe kodule lähemal suurendab tulevaste tudengite hulka. Loodame, et selle valdkonna õppebaaside loomine haiglate juurde tagab tulevastele radioloogiatehnikutele vastastikuse seose õppeasutustega ja soodustab edasist tööle asumist nendes haiglates. Juba õpingute ajal on tudengitel võimalik alustada tööd radioloogiatehniku abina,“ täiendab õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja.

Intervjuu radioloogiatehniku eriala esimese kursuse tudengi Anastassija Daniltšenko’ga

Miks valisite radioloogiatehniku eriala? Mis pakub õppetöös just kõige suuremat huvi?
Juba pikemat aega on mind saatnud väga tugev sisemine vajadus olla nõutud spetsialist tervishoiuvaldkonnas. Selle eriala puhul said määravaks kaks asjaolu: tihe vastastikune suhe patsiendi endaga ja see, et läbiviidavad protseduurid toimuvad arvutitehnika abil, mille vastu on mul alati suur huvi olnud. Erialavalikul oli minu jaoks suureks abiks keskeriharidus infotehnoloogia valdkonnas, tänu millele on õpingud minu jaoks kergemad. Mulle meeldib ka hästi korraldatud järjepidevus õppetöös – see, mille oleme läbinud teoorias, kinnistame kohe ka praktikas.

Kas võimalus õppida kodupiirkonnas mõjutas kuidagi ka Teie valikut? Oli see erialavalikul ehk peamine tegur?
Muidugi mõjutas mind selline võimalus. Mugav ja paindlik õppetöö korraldus ning võimalus õppida kodule lähemal mõjutasid minu valikut just selle eriala kasuks. Ei ütleks, et see sai eriala valikul just määravaks, sest olulisim on ikkagi valida eriala oma soovide ja akadeemiliste eelduste alusel, mitte aga õppehoone asukoha järgi. Ometi olid õppetöö vorm ja tingimused minu jaoks kindlasti mitte viimasel kohal.

Millal olete valmis radioloogiatehnikuna tööle asuma?
Minu suureks vaimustuseks saan alustada tööd radioloogiatehniku abina juba teisel kursusel. Ootan seda võimalust kannatamatult juba praegu, sest mida varem algab teooria ja praktika koostoime, seda parema tulemuse see annab.

Millised raskused võivad õppetöös ette tulla ja kuidas Te nendega toime tulete?
Juhtub, et erialast terminoloogiat on väga raske meelde jätta, eriti veel eesti keeles. Igapäevaselt meil kokkupuude paljude terminitega ju puudub. Seepärast kulub mul palju aega nende tõlkimisele ja pähe õppimisele, kuid minu otsust valitud eriala osas ei ole see mingil määral mõjutanud. Ka paljude keelevaldajate jaoks on erialane terminoloogia üsna raske. Küllap hakkan praeguseid raskusi meenutama nostalgiaga, nagu sageli öeldavat.

Kas soovitaksite seda eriala teistelegi, näiteks abiturientidele, kellel seisab erialavaliku tegemine veel ees, ja õppeprogrammide valik on ju nii suur?
Parim reklaam on isiklik kogemus. Olen oma valikuga väga rahul ja loodan, et tänaste gümnaasiumilõpetajate seas on palju neid, kes sooviksid saada radioloogiatehnikuks. Õppeprogrammide rohkus on ühelt poolt erialavalikul väga hea, teiselt poolt teeb valiku aga keerulisemaks. Mida enam erinevaid erialasid kõrgkoolid pakuvad, seda rohkem võib tudengitel tekkida kahtlusi oma valiku suhtes. Radioloogiatehniku väljaõppeprogramm on hästi läbi mõeldud: edukalt on ühendatud nii teooria kui praktika, erialast tööd on võimalik alustada juba õpingute ajal (väga kõrge tööle asumise protsent), võimalus on omandada väga kitsasuunaline, kuid ülimalt nõutud eriala. Mida siin veel tahta oleks?!