Patsientide nõukoda on 6-10 liikmeline haigla juures tegutsev Ida-Viru Keskhaigla patsientide ning nende lähedaste esindusrühm, mille liikmed panustavad nõukoja tegemistesse vabatahtlikkuse alusel.

IVKH patsientide nõukoja liikmed saavad teha ettepanekuid haigla juhtkonnale ja töötajatele inimkesksete patsienditeekondade kujundamisel ja arendamisel, mille tulemusel paraneb patsientide haiglakogemus ning edeneb patsientide ja töötajate koostöö.

IVKH patsientide nõukoja eesmärk on kaasata haigla tervishoiuteenuste arendamisel patsientide ja nende lähedaste arvamusi, ettepanekuid ja kogemusi konstruktiivsel viisil. Ootame tagasisidet ka haigla dokumentidele (arengukava, juhendid, patsientide infomaterjalid, rahulolu-uuringute tulemused). Lisaks soovile panustada, on määravaks ka nõukoja mitmekülgsus. Meie soov on, et kaasatud oleksid endised ja praegused IVKH patsiendid, nende lähedased ja ka patsientide esindusühingud.

IVKH on huvitatud tugevast koostööst patsientide nõukojaga, et läbi patsientide vaate kujundada haigla keskkond inimkesksemaks.
Nõukoja kokkusaamised on planeeritud toimuma vähemalt kord kuus või vastavalt vajadusele haigla ruumides (Ilmajaama 14).

Ootused kandidaadile:
- kogemus Ida-Viru Keskhaiglaga patsiendi või lähedase rollis ja/või tervishoiusüsteemiga üldisemalt
- valmisolek jagada enda või oma lähedase või esindatava organisatsiooni liikme arvamusi ja kogemusi konstruktiivsel viisil, teha ettepanekuid patsiendisõbralikuma haigla arendamiseks, osaleda aruteludes ning teha meeskonnatööd
- valmisolek panustada nõukoja tegemistesse vabatahtlikkuse alusel
- valmisolek osaleda nõukoja koosolekutel vähemalt üks kord kuus
- oskused ja võimalus kasutada e-posti
- oskus ja võimalus teha dokumentidega iseseisvalt tööd, pidades kinni tähtaegadest
- eesti keele oskus suhtlustasandil

Kui Teil on soov liituda IVKH patsientide nõukojaga, saatke oma CV ja lühike motivatsioonikiri (1 lk) hiljemalt 12. augustiks 2022 e-mailile . Motivatsioonikirjas palume kirjeldada, millisena näete oma rolli ja panust patsientide nõukoja töös ning milline on Teie varasem kokkupuude Ida-Viru Keskhaiglaga patsiendi või lähedasena.

Eilne Sillamäe linna- ja merepäev läks väga tulemuslikult. Meie telki külastanud inimeste arv oli isegi üle ootuste. Täname kõiki külalisi üles näidatud huvi ja meie meeskonna vastu usalduse eest. Hoolitsegem meie tervise eest❤️

????Näitasime mannekeeni peal taaselustamise protseduuri ja rääkisime esmaabi osutamisest;
????mõõtsime hemoglobiini, hapniku- ja suhkrutaset kapillaarverest, määrasime esmase veregrupi, hindasime doonoriks sobivust.
????õpetasime, kuidas haavasidet õigesti panna;
????rääkisime seljavaludest ja jagasime kasulikke nippe, kuidas valudest tõhusamalt jagu saada;
????korraldasime lastele joonistuste konkursi.

Uute kohtumisteni!

Merilin Randlepp, vereteenistuse assitent

❤️????Loe meie mini-intervjuud vereteenistuse assistent Meriliniga, kes on ühtlasi ka meie aktiivne veredoonor juba 13 aastat. Kui tunned, et soovid ka doonoriks hakata, tule julgelt meie vereteenistusse, mis asub Järve tervisemajas (Ravi 10d, Kohtla-Järve).

????Kuidas oled veredoonorite maailma tulnud?

Esimest korda tulin vereloovutusele kolleegi kutsel, kes oli varem verd loovutanud. Kerge ärevus esmakordse vereloovutuse ees sai kiiresti ületatud ja tundsin, et soovin verd loovutada ka edaspidi. Minu isa oli audoonor, seega on doonoriks olemine mul vist veres. Uutel doonoritel soovitan soojalt tulla vereloovutusele koos oma sugulase või sõbraga. Koos on alati lõbusam!

????Kui kaua oled juba doonor olnud?

Olen verd loovutanud alates 2009. aastast, nüüd juba 11 korda ja jätkan ikka samas vaimus.

????Mis motiveerib Sind verd loovutama?

Vereloovutusega saan aidata abivajajaid. See on lihtsaim viis head teha ja tekitab emotsionaalselt üleva tunde ja annab arusaama, et olen midagi väga olulist teinud. Doonoriverd kasutatakse avariidel ja rasketel traumadel, sünnitusjärgselt ja erinevate haiguste ravis. Verevarusid on tarvis pidevalt täiendada ja mina panustan sellesse jõudumööda.

????Kas oled oma sõpru ja tuttavaid doonorite „liitu“ kutsunud?

Loomulikult! Paljud mu sõbrad ja tuttavad kas tunnevad huvi doonoriks saamise vastu või on juba täiendanud doonorite ridu. Julgustan neid, tuginedes oma kogemusele doonorina ja Ida-Viru Keskhaigla vereteenistuses töötades saadud teadmistele veredoonorlusest.

Inimesed pole ainsad, kes tahavad suverioodil peesitada päikese käes ja avastada uusi põnevaid kohti looduses, kus võivad sageli viibida kutsumata külalised. Loe, mida tuleb teha, kui kohtumist puugi ja rästikuga ei õnnestunud vältida.

❗️ PUUGIHAMMUSTUS

Puugid levitavad peamiselt kahte haigust: viiruslikku puukentsefaliiti ja puukborrelioosi. Kui oled avastanud oma kehal puugi:
ℹ️ eemalda puuk võimalikult kiiresti nahalt. Puugi eemaldamiseks võta peenikeste pintsettidega puugi pea lähedalt kinni ja sikuta ettevaatlikult (apteegis on saadaval ka spetsiaalseid puugi eemaldamise vahendeid).
ℹ️ Puugi eemaldamise järel pese hammustuskohta vee ja seebiga või puhasta desinfitseeriva vahendiga.
Kui Sul tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul pärast kokkupuudet puugiga palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või kui hammustuskoht hakkab punetama, siis tuleks pöörduda perearsti poole.

????RÄSTIKUHAMMUSTUS

Eesti ainuke mürkmadu on rästik, kuid kõikide madude hammustusi tuleks pidada ohtlikeks. Sageli on madu raske identifitseerida ning võib juhtuda et aetakse segamini mürgised ja mittemürgised isendid.
Levinuimateks sümptomiteks peale rästikuhammustust on turse, nahavärvuse muutus, seedehäired ja vererõhu langus. Kui rästik on hammustanud, siis:
ℹ️ palu kannatanul liikumatult lamada ja muuda hammustuskoht liikumatuks.
ℹ️ Kui kannatanu ei oksenda, anna talle natuke joogivett.
ℹ️ Ära proovi hammustuskohta noaga välja lõigata ega mürki välja imeda.
ℹ️ Vii kannatanu erakorralise meditsiini osakonda või kutsu kiirabi.

Psühhiaatria vanemarst dr Tuuliki Hion

Noored eriarstid on hinnatud spetsialistid, kes kujundavad meie tugevat meditsiinimaastikku. Neil on palju energiat, kiire töötempo ja oskus mitmeid asju korraga teha. Nimetatud tõigad soodustavad suurema hulga patsientide abistamist. Ida-Viru Keskhaigla psühhiaatria vanemarst dr Tuuliki Hioni hinnangul pakub keskhaigla tööandjana täna väga häid töötingimusi ning paindlikku tööaega. Just see viimane on noorte psühhiaatrite seas väga hinnatud võimalus, sest väga suur osa neist eelistab teha oma vastuvõtte kaugtööna. Üheks probleemikohaks peab dr Hion asjaolu, et tänased eestikeelsed residendid ja noored arstid omavad üsna tagasihoidlikku vene keele oskust, mis võib olla üheks takistuseks patsientidega suhtlemisel. Meie keskhaiglas osaleb patsiendiga kohtumisel ka meie vaimse tervise õde, kes saab vajadusel keeleprobleemidel abiks olla. Keelepraktika on saanud üheks põhjuseks, miks noored soovivad Ida-Virumaal töötada. Kuna Ida-Virumaal füüsiliselt kohalkäimine on paljude noorte arstide jaoks üsna keeruline korraldada, on kaugtöö võimaldamine meie jaoks võtmerollis. Kuna ambulatoorse psühhiaatria töö on üles ehitatud tihedale ja pikaajalisele koostööle patsientidega on meil ka palju korduvpatsiente, mistõttu uute haigete vastuvõtt on dr Hioni hinnangul tänaste inimressursside juures veidi komplitseeritud. Kaugtöö ja kohapealse vastuvõtu parimaks ühendamiseks on seetõttu ka väga oluline roll täita koordinaatoril. Oleme tänaseks suutnud sel viisil kaugtöö ja kohapealse töö nii patsiendile, kui arstile sobivalt ühendada. Dr Hioni sõnul on haiglate konkurents oma ala spetsialistidele täna üle Eesti väga tihe ning kõigil tuleb pingutada, et endale häid kolleege leida.

Tagasivaade 2021. aastasse: eelmise aasta septembris meid külastas Eesti Psühhiaatrite Seltsi Noorpsühhiaatrite sektsioon, mille liimetele tutvustasime karjäärivõimalusi Ida-Viru Keskhaiglas.

Eelmise aasta septembri alguses toimusid Ida-Virumaal Eesti Psühhiaatrite Seltsi Noorpsühhiaatrite sektsiooni traditsioonilised suvepäevad koos seminariga. Nimetatud sektsiooni näol on tegemist Eesti Psühhiaatrite Seltsi allharuga, mis koondab endas psühhiaatria residentuuri ning psühhiaatrite varase karjääri edendamisest huvituvaid seltsi liikmeid. Ürituse raames külastasid noorpsühhiaatrid Järve tervisemaja, kus neid tervitas ja tegi haiglat tutvustava ettekande ülemarst dr Toomas Kariis, noortele esinesid ettekannetega ka neuroloogia vanemarst dr Katrin Põld ja psühhiaatria vanemarst dr Tuuliki Hion. Hiljem oli noorpsühhiaatritel veel võimalus tutvuda dr Kariisi juhtimisel IVKH Ahtme üksusega ning siinsete ravi- ja töötamisvõimalustega.

Noorte vastuvõtu ühe korraldaja dr Tuuliki Hioni sõnul toimuvad noorpsühhiaatrite suveüritused igal aastal Eesti eri paigus, üritusele kutsutakse rääkima tavaliselt ka oma kogenenumaid kolleege ning võimalusel külastatakse alati mõnda kohalikku raviasutust. Dr Hion sõnas, et alustas koostöövõimaluste otsimist noorpsühhiaatritega kohe 2019. aastal, kui ta ise asus IVKH-sse tööle. Dr Hion pöörduski siis Eesti Psühhiaatrite Seltsi Noorpsühhiaatrite sektsiooni poole ettepanekuga korraldada nende järgmised suvepäevad Ida-Virumaal ning tutvuda selle raames ühtlasi ka IVKH tegevusega.

Rõõmu pakkus meile see, et päris mitu meid külastanud noorpsühhiaatrit kohtumise lõpus avaldanud valmisolekut IVKH-d tulevikus oma tööandjana tõsiselt kaaluma, mis tekitas väga positiivse tunde ning näitas, et noorpsühhiaatrite IVKH-sse kutsumine oli täitnud ühe oma olulisematest eesmärkidest.

Unemeditsiin ei ole Eestis iseenesest uus tegevusvaldkond. Eesti Unemeditsiini Selts tegutseb meil näiteks juba aastast 2005. Unemeditsiini ei ole küll tunnustatud eraldiseisva erialana, see on oma olemuselt valdkond, millega võivad tegeleda nii kardioloogid, pulmonoloogid, neuroloogid, psühhiaatrid jt. Iga selle valdkonna fookus unehäirete osas on lihtsalt pisut erinev, sest unehäireid võib ilmneda mitmel erineval põhjusel, nii füüsiliste muredena (uneapnoe vms) kui ka vaimsete muredena. Ravimitega ravimise osa on unemeditsiinis suhteliselt tagasihoidlik. On loomulikult olemas uinutid, millest me ilmselt kõik vähemalt kuulnud oleme aga viimaste aja juhiste järgi neid pigem sümptomaatiliseks raviks ei kasutata, see ei saa olla patsiendile püsivaks kasutamiseks määratud. Uneuuringute rahastusega on Eestis aga kahjuks mitte kõige paremad lood, Haigekassa rahastab neid suurte piirangutega vastavalt unehäire raskusastmele.

Balti riikides toimuvad ka silmaringi avardavad ühised unemeditsiinikonverentsid, millele pandi alus 2019. aatastal. Esimene selline konverents toimuski Tallinnas Eesti ja Leedu unearstide eestvedamisel. Üldse on tunda, et Eestis ja Leedus on olukord unemeditsiinis pisut parem kui Lätis, sest seal ei rahastata riigi poolt ei uneuuringuid ega ka ravi, see on koondunud ainult puhtalt erakliinikutesse. Veel mõned aastad tagasi olime me ka Eestis üsna sarnases seisus ja eks selle valdkonnaga tegelemine baseerubki ennekõike teatud hulga entusiastide tööle. Eesti Unemeditsiini Seltsis on kokku ca 60 liiget ning aktiivseid liikmeid nendest on ca 30 inimest. Need on siis arstid, õed, psühholoogid, unenõustajad. Eesti Uneselts ise korraldab aastas vähemalt kaks suuremat seminari ning sinna vahele on tehtud Eestis ka rahvusvahelisi konverentse, kus osalejaid on olnud üle Euroopa.

Kui Eestis keegi tahab minna oma uneprobleemidega vastava spetsialisti jutule, tasuks kõigepealt pöörduda kas oma perearsti või pereõe poole, kes vastavalt üleeuroopalisele juhendile oskavad patsiendi kaebuse kategoriseerida ning saata ta edasi juba vastava valdkonna eriarsti juurde, kes ühtlasi on tegev ka uneravi teemadega.

IVKH-s on märkimisväärne kompetents nii unehäirete raviks kui ka unealase teadusega tegelemiseks.