Kliinikumi mobiilne androloogiakabinet on Ahtmes 30.-31. mail ja 9.-11 juulil

Androloogiakabinetis tegelevad meestearstid kõigi meestele eriomaste haigustega: eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise, munandikoti haigused, rinnahaigused meestel. Dr Margus Punabi puhul on oluline, et pea 95% vajaminevaist uuringuist tehakse mobiilses kabinetis kohapeal, nii ei pea patsient sõitma Tartusse ka uuringuteks. Ta lisab, et lisaks eelnimetatud eesnäärme pahaloomulise kasvajaga patsientidest on olnud mitmeid neid, kelle tervis on nõudnud väga kiiret sekkumist: „Munandivähk nõuab väga kiiret sekkumist, mitmed põletikulised haigused on vajanud kiiret sekkumist“.

Androloogia mobiilse diagnoosikabineti koordinaator on meditsiiniõde Olga Raudik, arstidest töötavad kabinetis dr Stanislav Tjagur, dr Sven Tennisberg ja dr Margus Punab.

Mobiilse diagnoosikabineti vastuvõtule broneerimine toimub etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või 7319 323, kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga Internetis vastuvõtule broneerides tuleb täpsustada mobiilse kabineti asukoht, kuhu minna soovitakse.
Meestearsti vastuvõtule haigekassa tingimustel pöördumine eeldab saatekirja. Ravikindlustatud isikutele kehtib esimesel visiidil visiiditasu 5 eurot. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad vastuvõtule pöörduda tasulises korras.

Mobiilne androloogiakabinet peatub Ahtmes aadressil Ilmajaama 14.

Eelmisel nädalal toimus Ida-Viru Keskhaigla nõukogu koosolek, kus kinnitati 2017. a. majandustegevuse auditeeritud ning meditsiinilise tegevuse aruanne, samuti 2018. a. eelarve. Haigla tulud on tänavu planeeritud enam kui 40 milj eurot, põhitegevuse osas on tulud-kulud ligikaudu tasakaalus. IVKH-s töötab enam kui 1100 töötajat, neist enam kui 160 arsti.

„Haigla tegevuse suurim mõjutaja on ikkagi Eesti Haigekassa ning nendepoolne finantseerimine. Eelmisel aastal oli tervishoiuteenuste osutamisel olukord ülipingeline statsionaarse tegevuse osas, tänavuses lepingus on haiglale esitatud uued väljakutsed. Statsionaarse tegevuse ning plaaniliste operatsioonide osas on haigekassa leping oluliselt lähedasem patsientide reaalsele vajadusele, kuid ambulatoorse teenuse osas on tegevuse maht haigekassa lepingu kohaselt oluliselt väiksem kui eelmisel aastal. Püüame selle kalendriaasta jooksul meie ambulatoorse töö sel viisil korraldada, et patsiendid saaksid erakorraliste haigustega jätkuvalt abi koheselt, aga ei saa vältida, kui plaanilise ambulatoorse abi abi osutamisel järjekorrad pikemad.
2018. eelarve on põhitegevuse osas ligilähedaselt tulude-kulude osas tasakaalus, seejuures jätkame läbi mitme aasta kestvate suuremate investeeringutega haiglahoonetesse.“, kommenteeris juhatuse esimees Tarmo Bakler eelmise aasta majandustulemusi. Ta lisas: „Arvestades eelseisvat suurt investeerimisvajadust peame edaspidi kavandama põhitegevuse eelarve positiivse tulemiga.“

Haigla ravitegevuse olulisemad näitajad aastal 2017:
- 209 472 ambulatoorset (sh 183 295 eriarsti ja 26 177 hambaarsti) vastuvõttu,
- 4 003 päevastatsionaari ja 11 896 statsionaarset ravijuhtu,
- kokku 71 947 voodipäeva,
- erakorralist meditsiiniabi osutati 29 070 juhtumil (keskmiselt u 80 juhtumit ööpäevas),
- 6 699 erinevat operatsiooni.

Suuremad investeerimisprojektid rahastatakse osaliselt Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi poolt. 2017. aastal kinnitati SA Ida-Viru Keskhaigla funktsionaalse arengukava II etapp, mis on uute ehituste projekteerimise aluseks.

Ahtme linnaosas alustati aktiivravihaigla rajamise II etapiga, mille käigus ehitatakse uus hoone, kusjuures olemasoleva haigla korpuse renoveerimist jätkatakse ja projekti kohaselt luuakse ka esmatasandi tervisekeskus. Eeldatav projekti kogumaksumus on 25 mln eurot, valmimise tähtajaks on 2022. aasta.

Järve linnaosas renoveeritakse polikliiniku hoone kaasaegseks, kuhu luuakse esmatasandi tervisekeskus. Selle projekti kogumaksumus on 8,5 mln eurot, millest Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond katab ligi 2 mln. Hoone renoveerimise tähtaeg on 2020. aasta.
2017. aastal alustati Ahtme linnaosas uue nakkushaiguste hoone ehitusega, mille kogumaksumus on 1,6 mln eurot ja mis peaks valmima 2018. aastal.

Seoses gripi ja ülemiste hingamisteede viirushaiguste ulatusliku levikuga palub Ida-Viru Keskhaigla alates 13. märtsist haiglaravil viibivaid patsiente mitte külastada.

Et vältida viirushaiguste levikut haiglasse on patsientide külastamine kõikides haigla üksustes ajutiselt keelatud.

Pakkide toomine patsientidele on lubatud, kuid need tuleb jätta haigla garderoobi riidehoiutöötaja kätte, kust need toimetatakse edasi haiglaravil olijatele. Pakid palume varustada patsiendi nime ja osakonna nimetusega.

Täname mõistva suhtumise eest!
Haigla infektsioonikontrolli teenistus

Prisma soovib Eesti 100. sünnipäeva tähistada koos kõigi juubeliaastal sündivate laste ja nende emadega. Seepärast õnnitleb Prisma igat 2018. aastal sündinud last erilise kaardiga ja kingib talle paki mähkmeid.

• Kingituse saavad kõik 2018. aastal sündinud lapsed.
• Kingituseks on üks pakk vastsündinu mähkmeid.
• Kõik 2018. aasta jaanuaris sündinud beebid saavad kingituseks number 2 suuruses mähkmed.
• Täpsed juhised kingi lunastamiseks saavad emad koos kaardiga.
• Prisma langetas jaanuaris enam kui 80 mähkme ja 200 beebitoidu hinda püsivalt ja kuni 25%, et muuta noorte perede elu kas või õige pisut lihtsamaks.

 Rohkem infot kingituse kättesaamise kohta https://www.prismamarket.ee/beebi.

Ida-Viru Keskhaigla ja Viru Jalaväepataljon teevad Eesti Vabariigi aastapäevaks ühise kingituse: 100 uut elupäästjat.

2017. aastal loovutas IVKH vereteenistusele verd 2158 doonorit, kellest u 700 loovutasid verd esmakordselt.

Viru Jalaväepataljon on Ida-Viru Keskhaigla üks suuremaid koostööpartnereid, kus korraldatakse regulaarselt doonoripäevi ja kus on palju just esmakordseid doonoreid. Kuna vere komponentidel on säilivusaeg, siis ei ole ühe korraga mõtet väga palju verd kokku koguda.

Sünnipäevakuul, veebruaris, toimus Jõhvi linnakus kaks doonoripäeva, kus verd loovutasid Viru jalaväepataljoni ja ka 1. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii kaitseväelased.

Doonoripäeva eelõhtul peeti kaitseväelastele loeng vere loovutamise vajalikkusest.

Mõlemal päeval, nii 9. kui 16. veebruaril tehti 50 ehk siis kokku 100 vere loovutust, millest suurema osa moodustatis esmadoonorid (vastavalt 32 ja 34 loovutust).

Verd loovutasid ka mitmed kutselised kaitseväelased, andes ajateenijatele niimoodi isiklikku eeskuju.

Pärast loovutust kleepis iga doonor veretilgakujulise kleepsu Eesti kaardile (seni jäi katmata ainult 2 maakonda).

Järgmine doonoripäev Jõhvi linnakus toimub maikuus, järgnevalt juba sügisel, mil saabuvad uued ajateenijad.

Arvestades, et 2 doonoripäevaga saime juurde 66 uut doonorit, siis aastaga koguneb üle 100 uue elupäästja ainuüksi Viru Jalaväepataljonist - loodame, et suurem osa neist loovutab verd ka edaspidi.

"100 uut elupäästjat" on kinitusena registreeritud ka EV100 koduleheküljel: https://www.ev100.ee/et/100-uut-elupaastjat.