Eesti Haigekassa kutsub sel aastal jämesoolevähi sõeluuringule kõiki 1953, 1955, 1957 ja 1959. aastal sündinud ravikindlustatud inimesi.

Sõeluuringus osalemiseks pöörduge perearsti poole!

Täpsem info Haigekassa kodulehel

Ida-Viru Keskhaigla ja Astlanda Ehitus sõlmisid täna (19. aug) lepingu haigla uue korpuse ja Ahtme tervisekeskuse ehitamiseks. Kokku on hanke maksumuseks 15,8 miljonit eurot (millele lisandub käibemaks).

Lepingule kirjutasid alla Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Bakler (paremal) ja Astlanda Ehituse juhatuse esimees Kaupo Kolsar (vasakul).

„Tegemist märkimisväärse sammuga Ida-Viru Keskhaigla väljaehitamisel, millega alustati sajandi alguses“ ütles Tarmo Bakler, Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees. Ta lisas: „Et patsiendid saaksid põhilisi tervishoiuteenuseid ühest kohast, on haiglakompleksile lisandunud ka Ahtme esmatasandi tervisekeskuse väljaehitamine.“

Ahtme Tervisemaja ehk esmatasandi tervisekeskus valmib 1963. aastal valminud haigla G-korpuse juurdeehitusena, millega lisandub üle 2200m2. Selle ehitamiseks on kavandatud 17 kuud ja maksumuseks on 3,5 miljonit eurot (millele lisandub KM). Tervisekeskusesse koonduvad lisaks perearstidele ja –õdedele ka füsioteraapia, ämmaemandusabi ja koduõenduse teenused. Juurdeehitus on integreeritud vana G-korpusega, kus peale ümberehitust hakkab toimuma eriarstide ambulatoorne vastuvõtt.

Uue aktiivravi- ehk M-korpusega lisandub üle 8700m2 uut pinda, mille ehituseks on kavandatud 24 kuud ja maksumuseks 12,3 milj eurot (+ KM). Uues korpuses hakkavad paiknema enamiku siseerialade palatid, angiograafia kabinet, laboratoorium, patoloogiateenistus – kokku kaasajastatakse 11 raviüksuse taristu.
Käesolev ehitusleping ei hõlma G-korpuse rekonstrueerimist, mille hange on ettevalmistamisel.

Projekti kogumaksumuseks (lisaks ehitusele ka projekteerimine, sisustus jmt) võib hinnanguliselt kujuneda kuni 30 miljonit eurot, milleks saadakse toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, tervisekeskuse ehituseks 1,1 miljonit eurot ja aktiivravikorpuse 15,5 miljonit eurot.

Uue M-korpuse ja G-korpuse juurdeehituse on projekteerinud Eesti inseneribüroo Innopolis Insenerid OÜ. Uue korpuse projekti teeb eriliseks, et projekteerimise tööde teostamisel on kasutatud digitaalehituse lahendusi ja ehitusinfo modelleerimist (BIM), mis võimaldab tarkvara abil hoonet testida ja mõista ehituses ettetulevaid kitsaskohti juba enne ehitustööde algust. Lisaks kasutatakse virtuaalreaalsuse võimalusi, et tagada tajutavama visualiseerimise kaudu parem otsustajate ja hoone kavandajate vaheline suhtlus ning seeläbi soovitud lõpptulemuse saavutamine.

Pärast plaanitavate ehitustööde lõppu ei saa Ida-Viru Keskhaigla väljaehitamist veel lõppenuks lugeda, sest linnakusse on kavas ehitada veel psühhoneuroloogiahaigla.
"Valmivates haiglakorpustes ravitakse virumaalasi aastakümneid", lisas Bakler tööde mastaapsust kommenteerides.

Tartu Ülikooli Kliinikum
1. august 2019

Kliinikum nimetas Ida-Viru keskhaiga nõukokku dr Jana Jaali ja dr Tanel Laisaare

1. augustist kuuluvad Ida-Viru Keskhaiga nõukokku Tartu Ülikooli Kliinikumi esindajatena doktorid Jana Jaal ja Tanel Laisaar. Uued liikmed vahetavad välja seni nõukogus kliinikumi esindanud dr Jaan Eha ja Urmas Siiguri.

Kuna vähki haigestumine on Eestis, nagu ka mujal maailmas, tõusuteel, peab kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku radio- ja onkoteraapia osakonna juhataja dr Jana Jaal oluliseks tagada vähktõve varast avastamist ning optimaalset ravi kättesaadavust kõikides Eesti piirkondades ning seda võimalikult kodule lähemal. „Tartu Ülikooli Kliinikum on sel eesmärgil juba tööd alustanud ning näiteks 2019. aasta esimesel poolaastal on kliinikumi onkoloogide ambulatoorseid teenuseid Ida-Viru keskhaiglas kasutanud juba sama palju inimesi, kui 2018. aastal kokku,“ selgitas dr Jaal. Ta loodab ka kliinikumi ja Ida-Viru keskhaigla vahelise teadus- ja arendusalase koostöö suurenemisele, et tagada ka Ida-Virumaa inimestele suurem võimalus osalemiseks kliinilistes ja akadeemilistes teadusuuringutes.

Dr Tanel Laisaar, kes on juhtinud mitmete uute ravimeetodite kasutuselevõttu Eestis, lisab nõukogule eelkõige kliinilist kompetentsi kirurgiliste haiguste vallas. „Pean oluliseks mitte ainult parandada Ida-Viru elanikkonna raviteenuste kättesaadavust, vaid veelgi tähtsamana, hinnata ja tõsta järjepidevalt osutatava teenuse kvaliteeti,“ ütles dr Laisaar. Ta rõhutab, et kaasaegne meditsiin sõltub aina enam keerukast meditsiinitehnoloogiast, mistõttu on vajalik personali pidev täiendõpe ja erinevate spetsialistide vaheline multidistsiplinaarne koostöö tagamaks kõige uuemate meditsiinialaste teadmiste kasutamise kõigis haiglates.

Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Bakler hindab kliinikumi esindatust nõukogus: “Enam kui viieteistkümne aasta jooksul on kliinikumi esindajad andnud olulise panuse tervishoiuteenuste osutamisele Ida-Virumaal ja ka keskhaigla senisesse arengusse. Kindlasti on dr Jana Jaali ja dr Tanel Laisaare kogemused ja teadmised toeks nii meie haigla strateegiliste otsuste tegemisel kui tervikuna Virumaa meditsiinimaastiku kujundamisel.”
Ida-Viru Keskhaigla nõukogu on kuueliikmeline ning sinna kuuluvad Valeri Korb, Ljudmila Jantšenko, Niina Aleksejeva, Priit Eelmäe, Jana Jaal ja Tanel Laisaar.

Lisainfo:

Ülo Veldre, Ida-Viru Keskhaigla kommunikatsioonijuht

Tel: 5836 6234

Helen Kaju, Tartu Ülikooli Kliinikumi avalikkussuhete juht

Tel 5331 9423

Alates 1. augustist täidab neuroloogia vanemarsti ülesandeid dr Katrin Põld.

Dr Katrin Põld: "Lõpetasin Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 2009. aastal ja siirdusin TÜ far-makoloogia doktorantuuri. Tahtsin saada neuroteadlaseks. Teaduskraad jäi paraku saamata, kuigi teaduspublikatsioone olen avaldanud. Paralleelselt doktorantuuriga töötasin perearsti asendusarstina ning viisin läbi farmakoloogiaalast õppetööd nii arsti- kui õendustudengitele Tartus. 2011. astusin neuroloogia residentuuri. Neuroloogia on mind alati köitnud kui väga palju mõttetööd nõudev eriala. Lõpetasin residentuuri 2015. aastal ning suundusin tööle Viljandi Haiglasse, kus töötasin algul neuroloogina ning viimase aasta jooksul sisekliiniku ülemarstina. Mõte Ida-Viru Keskhaiglast tuli mul 2019. aasta alguses."

Keskhaigla ülemarst Toomas Kariis hindab kõrgelt ametist lahkuva Georgi Zjablovi erialaseid saavutusi: „Tänan dr Zjablovit pikaajalise ja kohusetundliku töö eest neuroloogia vanemarstina meie haiglas ning tema panuse eest neuroloogia eriala ja eeskätt insuldiravi arendamisse Ida-Viru maakonnas. Vastavalt hiljutisele erialaliidrite ja haigekassa kokkuleppele on ägeda insuldi ravi haiglate arv Eestis piiratud kuuele haiglale, meie nende seas. Võime siis öelda et IVKH neuroloogia on Eesti top 6 seas.“
„Dr Zjablov on oma põhjalikkuse ja heatahtliku olekuga olnud heaks eestvedajaks kogu neuroloogia meeskonnale ja on ka mulle vanema kolleegina eeskujuks ja nõuandjaks,“ kinnitas uus vanemarst.

Alates 1978. aastast neuroloogina ning 2000. aastast neuroloogia osakonna juhatajana, hiljem eriala vanemarstina töötanud dr Georgi Zjablov jätkab tööd Ida-Viru Keskhaiglas ambulatoorsetel vastuvõttudel ning statsionaaris.

Seoses remonditööde ja puhkusteperioodiga on mitmeid ümberkorraldusi hambakliiniku töös.​

Alates 01. juulist töötab Hambakliiniku registratuur polikliiniku II korrusel ajutises registratuuris.

Hambaproteesi osakonna töötajad on kollektiivpuhkusel ja nende kabinettides võtavad juulis vastuhambaravi arstid.

Alates 05. augustist töötab hambakliinik Järvel kahes vahetuses s.t. polikliinik on avatud kella kaheksani õhtul. Osa arste võtab vastu Ahtmes.

Juulikuus saavad patsiendid vajadusel parandada oma suust eemaldatavaid proteese kaks korda nädalas, selleks jääb tööle valvetehnik s.t. hambaproteesimise teenuse osutamine täielikult peatatud ei ole.

Täpsem info jooksvalt:

Hambaravi Järve registratuur 339 5141

Proteesimise registratuur 339 5165

Hambaravi Ahtme registratuur 337 8708