Ida-Viru Keskhaigla kutsub 2. juunil kogukonda patsiendipäevale, et väärtustada patsientide häält ning edendada inimkeskset ja kättesaadavat tervishoidu. 

IVKH radioloogiaosakond puutub patsientidega kokku igapäevaselt. Foto: Maila Meldre

Ida-Viru Keskhaiglas saavad sel päeval kohale tulnud huvilised kuulata meie kogenud spetsialistide loenguid ning kontrollida oma olulisi tervisenäitajaid.

Üritus toimub Ahtme üksuses algusega kell 14.00 ja kestab paar tundi. Külastajatele räägitakse muu hulgas patsiendi õigustest ja kohustustest, erakorralisest abist, õdede iseseisvatest vastuvõttudest ning tervisliku eluviisi olulisusest.

Päeva jooksul toimuvad ka ekskursioonid ning soovijad saavad kontrollida veresuhkrut, hemoglobiini ja vererõhu näitajaid.

Patsiendipäeva reklaamiv loosimäng toimus Facebookis mai lõpuni, auhind loositakse välja kõikide jagajate vahel ja selle saab kätte üritusel.

„Patsiendipäeva eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust ja tuua terviseteemad inimestele lähemale ning anda praktilist nõu, kuidas oma tervist paremini hoida. Oluline on näidata haigla toredaid töötajaid ja meie kaasaegset keskkonda. Kui inimene näeb keskkonda enne ravi või vastuvõttu, aitab see vähendada teadmatusest tekkivat ärevust ja loob rohkem usaldust meie töö ning personali vastu. Avatud uste päeval saab küsida küsimusi ning saada parem ettekujutus sellest, kuidas haiglas hoolitsetakse patsientide eest. Meie eesmärk on muuta haiglakogemus võimalikult arusaadavaks, turvaliseks ja inimlikuks,“ ütles üks ürituse korraldaja haigla klienditeeninduse juht Siiri Villberg.

Programm on korraldatud nii eesti kui ka vene keeles. Patsiendipäev toimub aadressil Ilmajaama tn 14, Kohtla-Järvel.

Vaata täpsemat kava: 

IVKH patsiendipäeva kava.

Petturite hetkeskeemi kohaselt tehakse haigla nimel patsientidele kõne, kus väidetakse, et vastuvõtuaeg on tühistatud või muutunud. Seejärel küsitakse isikuandmeid, isikukoode, pangakaardi numbreid või muid tundlikke andmeid. Helistatakse haigla nimel ja kutsutakse kohtuma arstiga haigla fuajesse. Meie arstide teevad vastuvõtte ainult vastuvõtukabinetis.  

Palun olge tähelepanelikud!

Haigla töötajad ei küsi telefoni teel kunagi teie pangakaardi andmeid, PIN-koode ega muid finantsandmeid.

Kui saate kahtlase kõne:

• Ärge jagage oma isiku- ega pangaandmeid.
• Lõpetage kõne kohe.
• Vajadusel võtke ise ühendust haigla ametliku kontakttelefoniga 33 111 33

Kui kahtlustate pettust, soovitame teavitada ka politseid!

Täname teid tähelepanelikkuse eest ja palume infot jagada ka oma lähedastega!

27. mail toimus Jõhvi Kontserdimajas arvult teine kahe Ida-Virumaa haigla koostöökonverents. Sel korral olid fookuses kirurgilised erialad, konverents kandis nime  „Ida-Virumaa kirurgia täna ja homme: kättesaadavus, kvaliteet ja jätkusuutlikkus“. Üritust rahastas Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit Õiglase Ülemineku Fondi meetme „Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“ raames.

Konverentsi avas sotsiaalminister Karmen Joller, kes rõõmustas haiglatevahelise koostöö üle ning tõi esile, et tervishoiusüsteemi korrastamiseks loodava tervishoiu- ja sotsiaalteenuste koostöömudeli „Tervik“ raames on kaks haiglat teinud ühisavalduse ministeeriumile, et piirkondlik juhtimismudel võiks olla seotud Ida-Viru Keskhaiglaga. See aitaks vähendada dubleerimist, kasutada olemasolevaid ressursse tõhusamalt ning parandada tervise- ja sotsiaalteenuste lõimitust maakonnas.

Konverentsil osalesid lisaks kahe haigla tervishoiutöötajatele ka perearstid ning teised tervishoiu valdkonnaga seotud spetsialistid. Konverents keskendus piirkondlikule kirurgiale, ning ettekannetes käsitleti erinevaid kirurgilise ravi valdkondi. 

Päeva jooksul käsitleti mitmeid aktuaalseid teemasid. Dr Tiit Meren rääkis tänapäeva Euroopa julgeolekuolukorrast tulenevatest vajadustest ning rõhutas et Eesti kirurgid peaksid valdama  nii militaar- kui tsiviilkirurgia oskusi. Ta tõi elavaid näiteid, kuidas käitutakse ja tegutsetakse sõja äärmuslikes olukordades, mis tuginesid tema isiklikule kogemusele.

Dr Dmitrii Fedorov tutvustas kõhu sirglihaste diastaasi plastika võimalusi ning tutvustas selle operatsiooni käiku ja tulemusi.

Dr Aleksey Semykin andis ülevaate günekoloogia olevikust ja tulevikust, rõhutades, et minimaalselt invasiivne günekoloogia on kujunenud tänapäevase ravi standardiks ning ambulatoorne kirurgia on selge tulevikusuund. Samuti tõi ta esile, et tervishoiuteenuste planeerimisel tuleb üha enam arvestada demograafiliste muutustega ning leida tasakaal kirurgilise abi kättesaadavuse ja teenuste tsentraliseerimise vahel.

Tähelepanu pöörati ka õendusvaldkonnale ning kaasaegsetele ravimeetoditele. Ida-Viru Keskhaigla silmahaiguste osakonna õendusjuht Irina Krasnõhh käsitles Avastini süstide tegemist õdede poolt ning selle ohutust ja tulemusi. Ettekannet ilmestas video, mis käsitles patsiendi teekonda haiglas.

Tartu Ülikooli Kliinikumi torakaalkirurgia professor dr Tanel Laisaar rääkis sõeluuringute mõjust kopsuvähi minimaalselt invasiivse kirurgilise ravi arengule. Kopsuvähi varajane avastamine on võimalik eelkõige sõeluuringu abil ning Eestis on võimalik sõeluuringuid süsteemselt ja tõhusalt läbi viia. Kõlama jäi perearstide ja -õdede oluline roll koostöös sõeluuringu koordinaatoritega, et tagada võimalikult kõrge hõlmatus. Samuti toodi esile, et sõeluuring on kulutõhus ning aitab parandada patsientide ravitulemusi ja suurendada kirurgilise ravi võimalusi.

Pärastlõunases programmis keskenduti postoperatiivsele õendusele, perioperatiivse valuravi juhenditele ning laparoskoopiliste ravimeetodite arengule. Ettekannetega esinesid Narva haigla kirurgiakliiniku vastutav õde Arina Smirnova, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja ka Ida-Viru Keskhaigla anestesioloog dr Dmitri Stepanov ja Narva Haigla kirurg dr Andrii Lopatka.

Konverentsi lõpetas paneeldiskussioon „Kuhu liigud, Ida-Virumaa kirurgia?“, kus arutleti piirkonna kirurgilise abi tuleviku, spetsialistide järelkasvu ning kuidas  tagada, et esmasel kohal oleks patsient. Arutleti selle üle , mida saavad haiglad ise ära teha ningmillised on ootused riigile ja partneritele. Diskussioonis osalesid Narva haigla ülemarst dr Olev Sillandi,  IVKH kirurgiakliiniku juhataja dr Jaak Lind, õendusjuht Helle Peterson, dr Tanel Laisaar ja dr Tiit Meren.

Päeva kokkuvõtte tegid Narva Haigla juhatuse esimees Üllar Lanno ning Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Tohver, kes tänasid osalejaid ning rõhutasid, et Ida-Virumaa tervishoiu tugevus peitub koostöös ja ühises arengus.

Anestesioloog dr Dmitri Stepanov valuravi tagamaid avamas.

18.–25. maini toimuv HIV testimisnädal kutsub inimesi rohkem tähelepanu pöörama oma seksuaaltervisele ning rõhutab regulaarse testimise olulisust.

19. mail toimus Jõhvi Gümnaasium meditsiinimooduli õpilaste õppekäik Tallinnasse, mille eesmärk oli tutvuda lähemalt tervishoiuvaldkonna õppimis- ja töövõimalustega ning saada praktiline ülevaade meditsiinispetsialistide igapäevatööst. 

Jõhvi Gümnaasiumi õpilased Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis

Õppepäev algas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli külastusega, kus gümnasistidele tutvustati õppimisvõimalusi ja erinevaid tervishoiuvaldkonna erialasid. Lisaks said õpilased proovile panna oma esmaabiteadmised ning osaleda praktilistes tegevustes. Praktilistes töötubades harjutati elustamist, AED-aparaadi kasutamist ning sidumistehnikaid, mis pakkusid noortele väärtuslikku kogemust ja võimalust omandatud teadmisi reaalses olukorras rakendada.

Päeva teises pooles külastati Põhja-Eesti Regionaalhaigla diagnostikakliinikut, kus tutvuti patoloogiakeskuse ja laboratooriumi tööga. Patoloogiakeskuses rääkis laborant Eineken Helk osakonna igapäevatööst, proovide võtmisest ning uuringutest, mida keskuses läbi viiakse. Õpilastel oli võimalus jälgida proovide ettevalmistamist edasisteks uuringuteks ning näha lähedalt laboritöötajate igapäevaseid tööprotsesse.

Laboratooriumi tööd tutvustasid vastutavad bioanalüütikud Oleg Prannitšuk ja Arvidas Saulis. Õpilastele anti ülevaade laboris teostatavatest analüüsidest, verepanga tööst ning verekomponentide siirdamise ja allergia tuvastamise võimalustest.

Sellised õppekäigud annavad noortele väärtuslikke teadmisi ja praktilisi kogemusi ning aitavad paremini mõista meditsiinivaldkonna mitmekülgset igapäevatööd. Vahetu kokkupuude spetsialistidega ning võimalus näha tervishoiusüsteemi toimimist päriselus toetavad õpilasi teadlikumate tuleviku- ja erialavalikute tegemisel. Loodetavasti andis see päev paljudele noortele kinnitust nende huvile meditsiinivaldkonna vastu ning innustust siduda oma tulevik tervishoiuga.

Jõhvi Gümnaasiumi õpilased

Täname Viktoria Repina, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool avalikkusele suunatud tegevuste koordinaatorit ja lektorit, ning Nikolai Tover, Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogia kliiniku õendusjuhti, sooja vastuvõtu ning sisukate tutvustuste eest.

Meditsiinimoodulist: 2020. aasta augustis sõlmis IVKH kolmepoolse koostöölepingu Jõhvi Gümnaasiumi ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga, et pakkuda õpilastele sisukat ülevaadet tervishoiust. Hariduspartnerite ring laienes veelgi – 2022. aasta sügisest liitus meditsiinimooduliga ka Kohtla-Järve Gümnaasium. Meditsiinimoodul on üles ehitatud järgmiselt: esimese aasta baaskursuse käigus omandavad õpilased üldteadmisi Eesti tervishoiusüsteemist, arstikutse olemusest, meditsiinieetikast, õendus- ja hooldustööst, radioloogilistest uuringutest ning laborimeditsiinist.

IVKH pakub gümnasistidele spetsiaalselt neile loodud meditsiinimooduli kaudu ülevaadet tänapäevasest tervishoiust. Moodulisse on oodatud need õpilased, kes soovivad oma tulevased õpingud siduda just tervishoiuvaldkonnaga.

„Ärgem kunagi pidagem end valmis õdedeks... me peame õppima kogu oma elu.“ — Florence Nightingale

See mõte saatis läbiva teemana ka tänavust rahvusvahelise õdede päeva konverentsi „Meie õed – meie tulevik“, mis toimus 12. mail Jõhvi Kontserdimajas. Päeva jooksul räägiti õenduse arengust, patsiendikogemusest, mentorlusest, eriõendusest, töötajate vaimsest heaolust ning sellest, kuidas tulla toime stressiga.

Ida-Viru Keskhaigla õed

Konverentsi avas õenduse ja patsiendikogemuse juht Julia Kedus ning päeva viis meeleolukalt läbi Jevgeni Timoštšuk.

Õenduse ja patsiendikogemuse juht Julia Kedus

Päeva alustas ettekandega õenduskvaliteedi spetsialist Jelena Filippova, kes rääkis õenduse arengust läbi aegade ning õdede olulisest rollist tänapäeva tervishoius. Ta tõi esile, et tuleviku tervishoid liigub üha enam patsiendikeskse ja kogukonnale lähemale suunatud lähenemise poole, kus õdedel on järjest suurem vastutus ja olulisem roll patsiendi raviteekonna kujundamisel.

Mõte õe rolli kasvavast tähendusest kandus edasi ka järgmistes ettekannetes. Ämmaemandusjuht Karina Semjonova tõi esile, kui oluline on noorte ämmaemandate jaoks tööellu sisenemisel toetav kollektiiv ja turvaline õpikeskkond. Sama teemat jätkas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Ivi Prits, kes rääkis mentorlusest ning sellest, kuidas kogenud kolleegide tugi aitab kujundada noorte spetsialistide enesekindlust, professionaalset identiteeti ja valmisolekut vastutusrikkaks tööks.

Õdede kasvavast vastutusest rääkis oma ettekandes ka kardioloogia vanemarst dr Olga Lapkovskaja, kes tõi näite kardioloogiast, kui oluline roll on eriõdedel patsiendi raviteekonna toetamisel. Tema ettekanne tõi hästi esile, et tänapäeva õendus ei tähenda ainult raviprotseduuride tegemist, vaid üha enam patsiendi nõustamist, jälgimist ja terviklikku toetamist.

Samas tõi kirurgiakliiniku õendusjuht Helle Peterson oma ettekandes esile ka õendustöö igapäevased väljakutsed, rääkides tegemata jäänud õendustegevuste mõjust patsiendi ohutusele ja töötajate heaolule. Ta rõhutas, et suure töökoormuse ja personali puuduse tõttu jäävad sageli tahaplaanile just patsiendi emotsionaalse toe, õpetamise ja nõustamisega seotud tegevused, kuigi just need osad õendusabist on patsiendi jaoks sageli kõige tähenduslikumad. Tema ettekanne meenutas, kui oluline on lisaks professionaalsetele oskustele ka toetav töökeskkond ja piisavad ressursid, et säilitada kvaliteetne ning inimlik õendusabi.

Patsiendikeskne lähenemine jäi läbivaks teemaks ka päeva teises pooles. Anestesioloogia- ja intensiivravikliiniku üde Monika Toivonen rääkis suhtlemisest trahheostomeeritud patsientidega intensiivravi osakonnas ning sellest, kui oluline on säilitada patsiendi võimalus ennast väljendada ka kõige keerulisemates olukordades. Sisekliiniku õendusjuht Maie Türkson jätkas patsiendikogemuse teemal, tuues välja õdede rolli unekeskuse töös ning rõhutades, et lisaks ravile ja uuringutele aitavad õed luua patsiendile turvalise ja usaldusliku keskkonna.

Inimlikkuse ja hoolivuse tähtsus tervishoius kõlas tugevalt ka õendusabi õendusjuhi Katrin Venela ettekandes hospiitsiõenduse tulevikust. Ta tõi esile, et elu lõpu hoolduses jääb inimestele kõige enam meelde see, kuidas neid ja nende lähedasi koheldi. Sama oluline on aga hoolitseda ka

tervishoiutöötajate enda heaolu eest — sellele keskendus kliiniline psühholoog Mari-Liis Are, kes rääkis stressi ja läbipõlemise ennetamisest ning enesehoiu vajalikkusest.

Konverentsile lisasid erilist soojust ja särtsu Viru-Nigula lasteaed Kellukese lapsed, kes olid video teel vastanud küsimustele õenduse ja haiglatöö kohta. Laste siirad ja humoorikad mõtted tõid saali palju rõõmu ning tuletasid meelde, kui oluline ja väärtustatud on õdede töö ka kõige nooremate silmade läbi.

Päeva üheks meeldejäävamaks hetkeks oli Parima Õe ja Parima Ämmaemanda tunnustamine. Parimatele andsid auhinnad üle õenduse ja patsiendikogemuse juht Julia Kedus ning ülemarst Pille Letjuka. 

Parima Õe 2026 nominendid olid:

Anastassia Fadejeva, Tatjana Akžitova, Natalja Sotskova, Krista Moks, Natalja Lazonen, Natalja Leppelja, Julia Grigorjeva, Kristina Murašina, Marina Krupina ja Jelizaveta Krivodonova.

Parim Õde 2026 on Krista Moks.

Krista töötab EMOs saaliõena ning paistab silma oma professionaalsuse, põhjalike teadmiste ja kindla tegutsemisega ka kõige pingelisemates olukordades. Ta on pühendunud pidevale enesearengule, täiendab järjepidevalt oma erialaseid teadmisi ning jagab oma kogemusi lahkelt ka kolleegide ja praktikantidega. Mentorina on ta toetanud paljusid noori spetsialiste, aidates neil enesekindlalt kohaneda EMO kiire ja vastutusrikka tööga. Läbitud TEKE koolitus ja ATCN kursus kinnitavad tema kõrget professionaalset taset ning põhjalikke teadmisi traumapatsientide käsitlemisel. Krista on hinnatud kolleeg, kelle rahulik meel, oskus teha kiireid ja põhjendatud otsuseid ning hooliv suhtumine loovad turvatunde nii patsientidele kui meeskonnale.

PILDIL: ülemarst Pille Letjuka, Parim õde Krista Moks, õenduse ja patsiendikogemuse juht Julia Kedus

Parim Ämmaemand 2026 on Nadežda Vojeikina.

Nadežda on sünnitusosakonnas töötanud üle kolmekümne aasta ning tema pühendumus, hoolivus ja inimlikkus on jätnud sügava jälje nii kolleegide kui patsientide südamesse. Ta on ämmaemand, kelle juures tunnevad pered end hoituna ja turvaliselt kõige olulisematel hetkedel oma elus. Oma töös ühendab ta professionaalsuse, sooja suhtumise ja siira toetuse, luues usaldusliku keskkonna nii sünnitajatele kui nende lähedastele. Kolleegid hindavad temas abivalmit ja usaldusväärset meeskonnaliiget, kelle peale saab alati kindel olla. Nadežda aastatepikkune töö ja pühendumus on olnud hindamatu väärtusega ning tema panus aitab hoida tervishoius inimlikkust, hoolivust ja turvatunnet.

PILDIL: ülemarst Pille Letjuka, Parim ämmaemand Nadežda Vojeikina, õenduse ja patsiendikogemuse juht Julia Kedus

Parimate tunnustamine võttis hästi kokku kogu konverentsi peamise sõnumi, professionaalsus, pidev areng, hoolivus ja meeskonnatöö on õenduse ning ämmaemanduse alustalad. Päeva jooksul kõlanud ettekanded ja jagatud kogemused tõid esile, kui oluline on lisaks teadmistele ka inimlikkus, toetus ja pühendumus, mis aitavad luua patsientidele turvalise ja usaldusliku ravikeskkonna.

Konverents lõppes ühise tordisöömise ja päeva kokkuvõttega, kuid kaasa võeti palju rohkem kui teadmised, kaasa võeti ühtekuuluvustunne, väärtustamisest ja teadmisest, et õed ja ämmaemandad on tervishoiu süda ning meie tulevik.