20. augustil tähistame Eesti taasiseseisvumispäeva, päeva, mil 1991. aastal taastati Eesti iseseisvus. Taasiseseisvumisega kaasnesid muutused ka Eesti tervishoius.

Taasiseseisvumispäeval tasub jälgida ka seda, millised sündmused toimuvad Ida-Virumaal. Kontserdid ja muud tähistamised leiab Ida-Viru sündmuste kalendrist.

Ida-Virumaa sündmused: https://www.idaviru.events/event-type/kontsert

Vaata, kas sina tead!
Panime kokku 4 küsimust ja 4 fakti Eesti tervishoiu muutustest. Proovi enne vastuste vaatamist ise ära arvata!

Juunis (8.–20.) toimus Eestis NATO sõjalise meditsiini õppus Vigorous Warrior 2026 (VW26). Tegemist oli NATO ühe olulisema sõjalise meditsiini õppusega, mis toimub alates 2011. aastast üle kahe aasta. Esmakordselt toimus õppuse aktiivne osa Eestis. Tänavu osales õppusel kokku 2500 osalejat 29 riigist ja lisaks tervishoiuteenuse osutajad, haiglad, kiirabid ja perearstid üle Eesti. Rahvusvaheliselt korraldab õppust NATO sõjalise meditsiini oivakeskus (MilMed CoE), Eestis juhib tsiviilmedistiini tegevusi Terviseamet koostöös tervishoiuasutuste, Kaitseväe ning NATO liitlaste militaarmeditsiini üksustega (Meditsiiniuudised, 2026).

Foto: Meditsiiniuudised, 2026

Foto: Meditsiiniuudised, 2026

15.–16. juunil 2026 osalesin Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaigla praktilisel väliõppusel mängujuhina. Minu roll oli tagada õppusel osalejate ohutus ning juhtida reaalajas toimunud meditsiinilisi stsenaariume. HMIMMS-i instruktori ja EuSim Level 1 simulatsiooniinstruktorina saadud väljaõpe on andnud mulle põhjalikud teadmised kriisijuhtimisest ja simulatsioonõppest, võimaldades hinnata tervishoiusüsteemi valmisolekut, kus otsuseid tuleb langetada keerukates ja kiiresti muutuvates olukordades.

Osalemine rahvusvahelisel meditsiiniõppusel VW26 harukordne võimalus omandada just praktilisi kogemusi ning hinnata tervishoiusüsteemi toimimist kriisi- ja relvastatud konflikti olukordades. Õppuse eesmärgiks oli testida tsiviil- ja militaarmeditsiini koostööd masskannatanutega seotud kriisiolukorras, kus kõik tegevused viidi läbi reaalajas, mis võimaldas osalejatel harjutada otsuste tegemist, ressursside juhtimist ja meeskondade vahelist koostööd võimalikult realistlikes tingimustes.

Arvan, et sellised kriisiõppused on tervishoiusüsteemi jaoks äärmiselt olulised. Need aitavad tuvastada võimalikke kitsaskohti, parandada valmisolekut ning tugevdada koostööd erinevate organisatsioonide vahel.

Regulaarne harjutamine suurendab võimekust tegutseda kiiresti ja tõhusalt olukordades, kus iga otsus ja iga minut võivad päästa elusid!

Eveli Tamm, SA Ida-Viru Keskhaigla, Taastusravi- ja õendusabikliiniku juhataja

25.06.2026

11. augustil oli meil hea meel võõrustada Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koda, külalisi oli kokku lausa 50. Ühingu esinaise Maarika Miilmani sõnul oli huvilisi veelgi rohkem, kuid kahjuks ei õnnestunud kõiki kaasa mahutada.

Külalistele andis põhjaliku ülevaate haiglast ülemarst Pille Letjuka, millele järgnes majatuur. Haigla erinevaid osakondi ja võimalusi aitasid külalistele tutvustada õendusjuhid Maie Türkson ja Helle Peterson ning Taasutsravi- ja õendusabikliiniku juhataja Eeveli Tamm.

Koja liikmete tagasiside oli positiivne, külalistele avaldasid muljet kaasaegsed, kenad ja puhtad ruumid ning märkamata ei jäänud ka tänapäevane aparatuur.

Ülemarst Pille Letjuka Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Kojale Ida-Viru Keskhaiglat tutvustamas.Paljudel koja liikmetel on haiglaga juba varasemast mitmeid kokkupuuteid ning rõõm oli kuulda, et senised kogemused on olnud meeldivad, nii vastuvõtud kui ka erinevad protseduurid IVKHs. Mõned külalised mainisid, et nad kasutavad haigla teenuseid isegi igakuiselt.

Aitäh Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Kojale külla tulemast! Oli rõõm teid võõrustada ja meie haiglat lähemalt tutvustada.

Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koda tegutseb oma valdkonnas juba alates 1995. aastast. Koja liikmeteks on 11 erineva diagnoosiga tegelevat ühingut, ühendades kokku 643 liiget.

Ida-Viru Keskhaigla on otsustanud esialgu edasi lükata erakorralise meditsiini osakonna (EMO) laiendusprojekti elluviimise, kuna ehitushankele laekunud pakkumuste maksumus osutus oluliselt suuremaks haigla poolt kavandatud eelarvest.

Ida-Viru Keskhaigla Erkorralise meditsiini osakonna sissepääs

2026. aasta kevadel välja kuulutatud hanke eesmärk oli rajada Ahtme tervisemajja kaasaegne erakorralise abi keskus, mis parandaks patsientide vastuvõtutingimusi, suurendaks haigla võimekust ning toetaks piirkonna tervishoiuteenuste arengut. Hanke käigus laekunud pakkumused ületasid aga märkimisväärselt projekti eeldatavat maksumust, mistõttu ei ole projekti elluviimine kavandatud kujul hetkel võimalik.

21. juulist kutsus Kohtla-Järve linnavalitsus Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla nõukogu liikmete kohalt tagasi Riina Ivanova, Zaur Abbassovi ja Valeri Korbi. Sama kuupäeva seisuga nimetati nõukogu uuteks liikmeteks Mare Roosileht, Virve Linder ja Svetlana Kollo, kelle volitused kestavad 20. juulini 2029.

Ida-Viru Keskhaigla tänab seniseid nõukogu liikmeid nende panuse eest haigla arengusse ning soovib uutele nõukogu liikmetele edu vastutusrikkas töös.

Nõukogu koosseisus on kuus liiget, kes määratakse nõukogu liikmeteks kolmeks aastaks. Kolm liiget nimetab nõukogusse Kohtla-Järve linn ja kolm liiget nimetab Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus. Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt on nõukogus Priit Perens, dr Tanel Laisaar ja dr Ain Kaare.
 
SA Ida-Viru Keskhaigla nõukogu määrab haigla arengustrateegia suuna ning kinnitab arengukava, tegevuskava ja eelarve. Nõukogu liikmete ülesanne on tagada haigla jätkusuutlik areng ning vastavus piirkonna tervishoiuvajadustele.
 

Lisainfo:
Riine Urbala
SA Ida-Viru Keskhaigla turundus- ja kommunikatsioonijuht
tel 5301 5813

22.07.2026

12. juunil toimus Ida-Viru Keskhaigla vereteenistuse doonoripäev, kuhu olid kutsutud enim verd loovutanud doonorid ja Enefiti töötajad Ida-Virumaa piirkonnas. Ürituse eesmärk oli avaldada tunnustust inimestele, kelle pühendumus ja järjepidevus on aidanud tagada verevarude olemasolu ning toetada paljude patsientide ravi.

Ühispilt: Ida-Viru Keskhaigla töötajad ja doonorid

Veredoonorite panus on hindamatu, iga loovutus võib aidata mitut inimest ning anda võimaluse paranemiseks ja eluga edasi minemiseks. Tänuüritusel tunnustati doonoreid, kes on aastate jooksul korduvalt verd loovutanud ning kujunenud eeskujuks kogu kogukonnale.

Üks tänuüritusel osalenud doonoritest, Marko Teder, rääkis, et tema teekond veredoonorina sai alguse sõjaväes üsna praktilisel põhjusel. „Sõjaväes hakkasin verd loovutama üsna praktilisel põhjusel, selle eest sai vaba päeva. Aastate jooksul kujunes sellest aga harjumus ning väike hasart. Nüüd, ligi 90 vereloovutust hiljem, motiveerib mind eesmärk jõuda 100 loovutuseni. Samas annab iga kord lisaväärtust teadmine, et selle lihtsa teoga saan aidata inimesi, keda ma ise kunagi ei pruugi kohata,“ sõnas Teder.

Tänuüritus pakkus doonoritele võimalust omavahel kohtuda, jagada kogemusi ning veeta meeldiv päev tunnustavas õhkkonnas. Sellised kohtumised on võimalus tänada inimesi, kelle panus jääb sageli märkamatuks, kuid kelle abil saavad paljud patsiendid vajalikku ravi.

Ida-Viru Keskhaigla vereteenistuse kvaliteedijuht Anna Gromova rõhutas, et iga vereloovutus tähendab kellelegi võimalust elada täisväärtuslikku elu. „Te ei kingi inimestele lihtsalt verd. Sageli kingite neile uue sünnipäeva, võimaluse tähistada laste lõpetamist, suve algust või mõnda muud olulist hetke lähedaste keskel. Teie annetatud veri annab inimestele aega, lootust ja võimaluse olla koos nendega, kellest nad hoolivad,“ ütles Gromova.

Ida-Viru Keskhaigla vereteenistus tänab kõiki doonoreid, kes leiavad aega ja võimaluse verd loovutada. Tänu nende pühendumusele saavad patsiendid iga päev vajalikku abi ning paljud pered võimaluse veeta koos veel ühe tähtsa päeva.