19. oktoobril toimus Kohtla-Järve polikliiniku konverentsisaalis elanikkonnale mõeldud teabepäev teemal: “Diabeet ja osteoporoos”, mida külastas ligi 200 huvilist. 

Päev algas loengutega teemadel „Diabeet“ (dr. Tatjana Šlõk) ja „Osteoporoos“ (dr. Vassili Zagura). Seejärel oli soovijail võimalus mõõta luutihedust ja veresuhkrut.

Luutihedust hinnati ultraheliaparaadi abil patsiendi kannast. Enamus kohaletulnud vanemaealisest publikust kasutas seda võimalust. Seega venis kolmeks tunniks plaanitud üritus nelja-tunniseks.

Teabepäev oli osalejatele tasuta. Üritust toetasid firma Merck Sharp & Dohme OÜ, Eesti Diabeediliit ja Eesti Osteoporoosihaigete Liit. 

 29.10.2012

11.oktoobril toimus Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Ida-Viru Keskhaigla III sügiskonverents. 11.oktoobril said täiendkoolituse ligi 110 Ida-Virumaa arsti, kellest suurem enamus olid perearstid.

Jõhvi kontserdimajas toimunud konverentsi eesmärk oli tõsta perearstide teadmisi.

Konverentsi teemad oli jaotatud kolme blokki: hambaravi, neeruhaigused ja ortopeedia. Ettekannete autorid olid vaheldumisi erialaspetsialistid Tartu Ülikooli Kliinikumist ja IVKH-st. Osalejad said kuulata erinevatel teemadel loenguid: Triin Jagomägi „Huule- ja suulaelõhedega laste ravi“, Anna Iljuštšenko „Uneapnoe käsitlus ortodondi pilguga“, Liidia Nossikova „Kserotoomia tekkepõhjused ja ravivõimalused”, Külli Kõlvald „Krooniline nefriit” ning Sirje Leedo „Kroonilise neerupuudulikkuse laboratoorne diagnostika”, Veronika Iljina "Urotuberkuloos", Vassili Zagura „Osteoporoosi kaasaegsest käsitlusest” ning Marje Uudeküll „Reieluukaela murrud ja nende ravi võimalused”.

Täiendõppel osalesid perearstid, nii Ida-  kui ka Lääne-Virumaalt. Lisaks perearstidele osalesid koolitusel ka eriarstid, s.h. stomatoloogid Ida-Virumaa haiglatest. Perearstide ja erialaarstidega koos olid end täiendama tulnud ka õed. 

26.10.2012

Toetusstreik puudutab vaid ambulatoorseid ja plaanilisi uuringuid. Tervishoiutöötajate toetusstreigist osavõtt on erialati erinev.

Vastavalt Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu ja Haiglate liidu kokkuleppele töötavad täies mahus kiirabi, erakorralise meditsiini ja intensiivravi osakonnad, samuti ei peatata tööd sünnitusabis, rasedate, laste ja onkoloogiliste haigete ravis. Vastuvõtud toimuvad vastavalt polikliiniku töögraafikule.

Toetusstreigi toimumise korral võetakse kõikide vastuvõtule registreerunutega isiklikult ühendust hiljemalt üks päev enne mitte toimuvat vastuvõttu patsiendi poolt jäetud kontakttelefonil ning pakutakse esimest vaba aega pärast toetusstreigi lõppu. Kui patsiendiga ei ole ühendust võetud, siis võib arvestada, et vastuvõtt toimub. 

Ambulatoorsete vastuvõttude kohta saab infot polikliinikute registratuuridest.

Palume kindlasti pöörata tähelepanu sellele, et nii kiirabi kui EMO ülesandeks on vältimatu või erakorralise esmaabi andmine. Pikemaajaliste või kohest sekkumist mitte nõudvate probleemidega tuleb pöörduda perearsti või erialaspetsialisti poole.

Täiendatud 05.10.2012

Haigekassa toetas SA IVKH taotlust saamaks tegevusluba silmahaiguste õe iseseisva vastuvõtu korraldamiseks. Septembrist alates töötab silmahaiguste õe iseseisva vastuvõtu kabinet Sillamäe polikliinikus, mõne kuu jooksul avatakse sarnane teenus ka Puru ja Kohtla-Järve polikliinikus.

Ida-Viru maakonnas on palju haigeid, kellel on diagnoositud glaukoom ning patsientide arv on oftalmoloogia valdkonnas suurenenud väga kiiresti.

Seoses sellega, et oftalmoloogide juurde on järjekord pikk, siis paljud galukoomihaiged ei saa koheselt nõu ning tunnevad end abituna. Kuna arsti vastuvõtu ajal tegeleb nõustamise ja silmarõhu mõõtmisega õde, siis otsustati järjekordade vähendamiseks alustada õe iseseisva vastuvõtuga.

Tulenevalt sellest pöördus SA IVKH Haigekassa poole saamaks tegevusluba silmahaiguste õe iseseisva vastuvõtu korraldamiseks. 14.juunil 2012.a saadi Haigekassalt luba tegevuse alustamiseks.

Õe tegevus hakkab toimuma silmaarsti kontrolli all. Vastuvõttu läbi viiv õde on saanud väljaõppe ning omab kõrgharidust. Oma vastuvõtu ajal õde:

• mõõdab silmarõhku;
• kontrollib nägemist;
• nõustab;
• suunab patsiente uuringule, kui viimast pole ammu tehtud.

Olulisem töö osa on nõustamine, sest nagu näitab praktika, on hea sõna kõige parem ravi. Küsimuste korral või kui patsiendil on tõsised muutused, saab õde igal hetkel konsulteerida kas osakonna- või valvearstiga.

Septembrist alustas tööd silmahaiguste õe iseseisva vastuvõtu kabinet Sillamäe polikliinikus, kuna seal oli vajadus kõige suurem, sest arst võtab vastu vaid kaks korda nädalas. Plaani kohaselt avatakse sarnane kabinet Puru polikliinikus oktoobris ning Kohtla-Järvel jaanuaris.

SA IVKH-s nõustavad õed iseseisvalt nii suitsetamisest loobumist, diabeetikut ja tema perekonda. Haavaõed annavad nõu krooniliste haavanditega patsientidele ning teevad haavaravi, haavahooldust ja muud. Ämmaemandad teevad vastuvõtte rasedatele. Lisaks on iseseisvad teenused kooliõdedel ja koduõdedel. Õendustegevuse laiendamine ja arendamine õenduskompetentsuse piirides on vähendanud mitmeski valdkonnas arstide töökoormust.

28.09.2012

13. septembril toimus kampaania "Raju doonoriks!" heategevusprojekt, kus lisaks Tallinna, Tartu ja Pärnu verekeskustele oli kaasatud ka Ida-Viru Keskhaigla vereteenistuses. Kokku käis keskustes verd andmas 75 võitlusspordifänni.

Projekt „Raju doonoriks" on Eesti sportliku vabavõitluse liiga Raju, Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse, Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuse, Pärnu Haigla veretalituse ja Ida-Viru Keskhaigla vereteenistuse heategevusprojekt, mille eesmärgiks on teadvustada avalikkusele veredoonorluse ja tervislike eluviiside tähtsust, kutsuda inimesi üles verd andma ja arendada võitlussportide tuntust Eestis. Ida-Viru Keskhaigla vereteenistus osales nimetatud projektis esimest korda.

Kui Tallinnas ja Tartus olid doonoriks registreerunud üle veerandsaja inimese, siis Kohtla-Järvel oli registreerunuid sel korral vaid kaks. Üks osalenutest, ettevõtmise eestvedaja Ott Tõnisaar märkis, et kampaaniat korraldatakse juba neljandat korda – eelmine kord oli kevadel, kui verd toodi annetama üle saja inimese. Tõnisaar selgitas: „Kuna võitlussporti teatakse Eestis pigem negatiivsete müütide kaudu, siis soovisid organisaatorid kampaania käigus näidata inimestele, et võitlussportlased on tegelikult tavalised inimesed, kes on endale valinud harrastamiseks ühe põneva ja omapärase spordiala.”

“Doonorlus on lihtne, võtab vähe aega ja ei nõua rahalisi väljaminekuid. Samas on see üks reaalne tegu, millega inimene saab teisi aidata,” lisas teine verd loovutama tulnud doonor Kaspar Kraav.

"Doonorlusest saavad kasu patsiendid haiglas, kellele on verd vaja seoses traumade või operatsioonidega. On ka inimesi, kelle keha ei tooda ise vererakke. Me ei saaks kedagi neist aidata, kui poleks olemas doonoreid," kommenteeris doonorluse tausta SA IVKH vereteenistuse vanemõde Tamara Šeiko. Ta lisas: "Mida pikem on doonorite nimekiri, seda rohkem saame ka suurte õnnetuste puhul elusid päästa. Oleme kindlasti huvitatud nimetatud projektis jätkama ja valmis omapoolselt teavitama potentsiaalseid doonoreid."

20.09.2012