15.novembril tähistas Ida-Viru Keskhaigla 10.aastapäeva konverentsiga „Tervishoiukorraldusvisioone järgnevaks kümneks“. Tervishoiu tegelikkust ja ootusi avaval konverentsil pidasid ettekandeid nii meie haigla, kohaliku meedia kui ka Tartu Ülikooli Kliinikumi, Haigekassa, Eesti Perearstide Seltsi ja Lõuna-Karjala Sotsiaal- ja Tervishoiupiirkonna esindajad.

Põhjaranniku ajakirjanikud Erik Gamzejev ja Erik Kalda rääkisid, kuidas kohalik väljaanne on kajastanud terviseprobleeme, tervishoiuarengut piirkonnas viimasel kümnendil.

Ülemarst Kaljo Mitt andis ülevaate haigla tegevusest aastatel 2003-2013.

Eesti Haigekassa juhatuse liige Mari Mathiesen jagas andmeid Haigekassa strateegilistest eesmärkidest 2017.aastani.

Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi juhataja Raul-Allan Kiivet arutles tervishoiutöötajate arvu prognoosi üle. Kiiveti sõnul töötas 2012. aastal 2007. -2011. aastal lõpetanud õdedest Eestis 72 protsenti. Ta ennustas, et kui arsti ja õenduse eriala vastuvõttu kõrgkoolides ei suurendata, siis 5 -10 aasta pärast lahkuvad arstid Eestist mitte madala palga, vaid õdede ja hooldajate puudumise pärast.

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan Joel Starkopf pööras ettekandes tähelepanu sellele, et haiglad peaksid end arstiõppe praktikantidele rohkem reklaamima, kuna nii mõnestki praktikal olevast üliõpilasest saab abiarst ning abiarstist resident, kes võib olla valmis haiglasse tööle tulema.

Lõuna-Karjala Sotsiaal- ja Tervishoiupiirkonna direktor Tuula Karhula kirjeldas tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerumise kogemusi Soomes.

Eesti perearstide seltsi esinaine Diana Ingerainen tutvustas tervisekeskuste arendamise kava, mille kohaselt on võiks Ida-Virumaa minimaalne tervisekeskuste arv  olla üheksa.

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur arutles haiglate vahelise koostöö ja võrgustumise teemal.

Sihtasutus Ida-Virumaa Keskhaigla moodustati 2003.a SA Puru Haigla ning SA Kohtla-Järve Haigla baasil, millele liideti tollane Jõhvi Lastehaigla. Täna töötab haiglas üle 1000 inimese:148 arsti, 374 õde, 147 hooldustöötajat ja 361 seonduvate teenuste osutajat.

Möödunud aastal registreeriti ambulatoorseid pöördumisi 182 712, sealhulgas eriarstivisiite 157 554,  hambaarsti abi vajati 25 158 korral. Statsionaarsel ravil viibis ligi 12 000 patsienti. Aasta jooksul tehti 6 061 operatsiooni, 58 066 radioloogilist uuringut ja 796 000 laboriuuringut.

2013. aasta mais avati patsientide teenindamiseks uus aktiivravikorpus, kus antakse abi kõigile meie piirkonnas erakorralist abi, operatiivset ning intensiivravi vajavatele patsientidele.

18.11.2013

Alates juuli lõpust on taastus- ja hooldusravikliinikus kasutusel uudne lööklaineravi aparaat.

Lööklaineravi aparaat on uudne ravisüsteem, kus pulseeriva mehaanilise surve abil tekitatakse lööklained mõjutatava piirkonna pehmetes kudedes. Lööklainete jada kutsub valulikus piirkonnas esile kudede verevarustuse ja ainevahetuse paranemise.

Lööklaineravi terapeutiline efekt põhineb biomehaanilise stimulatsiooni metoodikal, mille raames rakendatakse lühenenud või väljavenitatud lihastele ja -liigestele vibreerivaid pulsse. Aparaat kasutab stimulatsiooniks kõrge sagedusega lööklaine pulsse, millega tagatakse maksimaalne löökide tungimine kudedesse. Selle tulemusel kude puhastub ning kesk- ja perifeerse närvisüsteemivaheline interaktsioon paraneb.

Protseduurid sobivad erinevate kõõluste ja kõõluste kinnituskohtade ülekoormuslike haigusnähtude ravimiseks.

Nimetatud teraapiaga on võimalik saavutada paremaid tulemusi kiiremini kui mõne pikemat aega kestva alternatiivse füsioteraapilise protseduuriga.

Peamised näidustused on tendinopaatiad, entesopaatiad, kaltsifitseeriv kõõluse põletik, labajala sidekirme põletik ja nn „kukekannus”, kannakõõluse tendinopaatia, lateraalne ja mediaalne epikondüliit, põlvekedre ülekoormussündroomid, bursiidid, iliotibiaaltrakti sündroom, lihaste ülekoormusvalud.

Vastunäidustusteks on rasedus, kardiostimulaatori olemasolu, kasvajad, osteoporoos, hüübivushäired, ägedad vigastused, liigesproteesid, polüneuropaatiad.

Kuidas on antud protseduuri võimalik saada?

Kindlasti peaks kõigepealt konsulteerima taastusravi arstiga. Protseduuriks on vajalik saatekirja olemasolu ning teostamise aeg tuleb eelnevalt kokku leppida taastusravi registratuuris telefonil 339 5101.

Raviprotseduuri teostatakse keskmiselt 2 - 4 korda, 7 - 10 päevaste vaheaegadega.

Ühe protseduuri hind on 7 €.

16.08.2013

PRESSITEADE

27.09.2013

SA Ida-Viru Keskhaigla nõukogu valis 27.septembri koosolekul järgmiseks 5-aastaseks perioodiks juhatuse liikmed.

Juhatuse esimehe kohale valiti Tarmo Bakler, juhatuse liikmeteks valiti haldusalal Aleksei Rodin ning ülemarstiks  Aime Keis. 

SA Ida-Viru Keskhaigla nõukogu kuulutas juhatuse esimehe ja kahe juhatuse liikme konkursi välja seoses juhatuse ametiaja lõppemisega novembris 2013.a. ja jaanuaris 2014.a. Konkursile laekus kuus kandideerimisavaldust.

Juhatuse esimehe ja haldusjuhi volitused algavad novembris,  ülemarstil jaanuaris 2014.

Kontakt ja info

Anneli Bogens

SA Ida-Viru Keskhaigla kommunikatsioonijuht

tel 33 95 183

www.ivkh.ee

Angiograafia on uuring, kus veresoonde kontrastaine lisamisega saab veresooned nähtavaks teha ja jäädvustada röntgenfilmile. Uus seade tõstab patsiendi turvalisust, võimaldades reguleerida patsiendi poolt saadavat kiirgusdoosi. Võrreldes vana aparatuuriga paranes oluliselt kujutise kvaliteet.

Angiograafiat kasutatakse mitmete veresoonte haiguste diagnoosimiseks ning raviks. Uuringu käigus on võimalik näiteks kindlaks teha südame pärgarterite ahenemise koht ja panna sinna spetsiaalne metallvõrk – stent, et taastada selle piirkonna verevarustus.

Angiograafiauuringuid teostavad 2-3 korda nädalas Tartu Ülikooli Kliinikumi kardioloogid prof Jaan Eha, dr Märt Elmet ja dr Toomas Hermlin. 

14.08.2013

Hallkae operatsiooni järjekorra vähendamise eesmärgil eraldatakse iga päev lisavastuvõtuaegu patsientidele, kes soovivad tulla operatsioonile 2013.aastal.

Palume registreeruda vastuvõtule hommikuti telefonidel 33 95 109 (Kohtla-Järve polikliinik), 33 22 188 (Puru polikliinik), 33 57 150 (Kiviõli polikliinik).

20.09.2013

PRESSITEADE

24.07.2013

2013. aasta juunikuus allkirjastati ENPI (Euroopa Naabrus- ja Partnerlusinstrument) raames rakendatava Eesti-Läti-Venemaa piiriülese koostööprogrammi ühise korraldusasutuse poolt toetusleping projekti „Eco-friendly disposal of hazardous medical waste in the cross border region“ (Ohtlike meditsiiniliste jäätmete keskkonnasõbralik utiliseerimine piiriüleses regioonis) elluviimiseks.

Käivitunud projekti juhtpartneriks on Kohtla-Järve vallavalitsus, teiseks eesti partneriks Ida-Viru Keskhaigla ning vene partneriteks on Slantsõ rajooni administratsioon ja Slantsõ keskhaigla.

Projekt kestab kokku 19 kuud ning selle peamiseks eesmärgiks on keskkonnariskide vähendamine Edela-Venamaa ja Kirde-Eesti piiriülesel territooriumil ohtlike meditsiiniliste jäätmete efektiivse sorteerimise, kahjutustamise ja utiliseerimise korraldamise teel. Projekti raames luuakse majanduslikult efektiivsed meditsiiniliste jäätmete kahjutustamiskeskused kahes piiriüleses regioonis paiknevas haiglas: Slantsõ (Omavalitsuse tervishoiuasutus Slantsõ Keskhaigla) ja Kohtla-Järve linnades (Ida-Viru Keskhaigla).

Koostööprojekti elluviimist rahastatakse 90% ulatuses ENPI Eesti-Läti-Venemaa piiriülese koostöö programmist. Projekti kogumaksumuseks on 456 000 €.

24.07.2013