Reedel, 30. märtsil peeti uue aktiivravikorpuse hoonekarbi valmimise puhul sarikapidu. See on traditsiooniline üritus, kus tellija avaldab oma tunnustust ehitajale tehtud töö eest ja kiidab tema ametialaseid oskuseid. Praeguseks on hoone omandanud oma välised mõõtmed ja põhiliselt ka välisilme. 

Hoone oma suurusega 11 664 ruutmeetrit on Eesti mõistes keskmise suurusega ehitusobjekt. Avo Anton: “Mul on hea meel tõdeda, et see ehituse osa on valminud kvaliteetselt ja ehitatud vastavuses hea ehitustavaga”. 

Traditsiooniliselt kinnitab sarikapeol ehitaja hoone kõige kõrgemasse tippu pärja, mille tellija sealt alla peab tooma. Seekord tegi seda juhatuse liige Aleksei Rodin, kes pärja kättesaamiseks pidi läbi saagima tollise laua, millega ta väga hästi toime tuli. Tellija kattis ehitajatele tänutäheks laua ning seejärel söödi lõunat koos vastvalminud hoonekarbi sees. Kohal oli üle 40 ehitaja, ehitustöölised, insenerid, töövõtja juhtkond ja haigla esindajad. 

Sarikapeo kulminatsioon: Haldusjuht Aleksei Rodin ja projektijuht Avo Anton võtavad alla sarikapeo pärja.

2011. aasta lõpus valmis koostöös ämmaemandate ühinguga uus õenduse ja ämmaemanduse arengustrateegia 2011 – 2020 kandes nime „Kaheksa sammu inimese tervise heaks“. See strateegia suunab esmakordselt Eesti tervishoius fookuse patsiendile ning dokument on läbinisti üles ehitatud patsiendi- ja perekeskset suhtumist arvestades. Strateegia on konsensusdokument, mille eesmärk on toetada õendust ja ämmaemandust tasakaalustatud inimese tervise heaks. Sellest lähtuvalt käsitleb strateegia õenduse ja ämmaeman-duse tähtsamaid arengusuundi, nagu tervishoiuteenuste patsiendi- ja perekesksus, kvaliteet, ohutus, kättesaadavus ning järjepidevus. Samuti käsitleb strateegia õdede ja ämmaemandate kutsehariduse ja pädevuse, optimaalsete ja tervisesäästlike töötingimuste ning kutse kuvandi edendamist. 

Dokument on kasutamiseks kõigile tervishoius tegutsevatele üksikisikutele, asutustele ja organisatsioonidele. Strateegia on aluseks õenduse ja ämmaemanduse valdkondlikele arengukavadele ning töö korraldamisele tervishoiu- ja õppeasutustes. Dokument on kooskõlastatud Sotsiaalministeeriumi, Haigekassa, Terviseameti, Eesti perearstide Seltsi, Eesti Arstide Liidu ja Eesti Haiglate Liiduga. 

Lähemalt arengustrateegiaga 2011 – 2020 „Kaheksa sammu inimese tervise heaks“ võib tutvuda ajakirjas „Eesti Õde“ nr.1 veebruar 2012. Arengustrateegia ja videosalvestis on nähtavad www.ena.ee ja www.sm.ee lehekülgedel.

Tänapäeval on funktsionaalne ninakõrvalkoobaste endoskoopiline kirurgia FESS (Functional Endoscopic Sinus Surgery) uus ja kaasaegne lähenemine krooniliste ja ägedate ninakoobaste põletike ravis. See on kõige leebem, nina ja ninakõrvalkoobaste füsioloogiast lähtuv kirurgiline ravimeetod väiksema tüsistuste arvuga, mis annab hea efekti päris pikaks perioodiks. 

Kirurgiline sekkumine ninakõrvalkoobastesse ja kolju alusesse on keeruline nii anatoomilises (koobaste kolmemõõtmeline struktuur, elutähtsate struktuuride lähedus) kui ka tehnilises mõttes ning nõuavad arstilt kõrget teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse taset. Operatsiooni teostatakse nii kohalikus kui ka üldanesteesias sõltuvalt selle mahust. 

Antud meetodi juurutamise eesmärgiks on võimalikult efektiivne ninakõrvalkoobaste limaskesta funktsioonide taastamine ja põletikuliste protsesside peatamine, parandades seeläbi elukvaliteeti. FESS-i kasutatakse valdavalt nelja koopa – põsk-, otsmiku-, kiil- ja sõelkoopa raviks. 

Meie haiglas teostavad FESS operatsioone dr. Priit Kasenõmme (Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku juhataja) juhendamisel arst-resident dr. Andrei Antonov ja otorinolarüngoloog dr. Vasile Manoila, kes läbisid vastava koolituse ja tõstavad pidevalt oma erialast kvalifikatsiooni. FESS operatsioone hakati Ida-Viru Keskhaiglas haiglas teostama eelmise aasta septembri kuust ning tulevikus on plaanis suurendada selliste operatsioonide mahtu.

 
Dr. Antonov: Kui suhtlen inimesega, kes peale operatsiooni hakkab jälle lõhnu tundma ja vabalt hingama, tekib mul eriline tunne.

Kodutekstiilide tootja AS Wendre alustas koostöös Tallinna Lastehaigla Toetusfondi ja Eesti Ämmaemandate Ühinguga heategevusprojekti, millega kingib järgmise kolme aasta jooksul igale Eestis sündivale lapsele tekist ja padjast koosneva komplekti. Sel ajal sünnib Eestis umbes 45 000 last ning investeeringu kogumaht on üle 500 000 euro. 

Esimese magamiskomplekti andsid 9. veebruaril Pärnu haigla naiste- ja lastekliinikus üle Tallinna Lastehaigla Toetusfondi patroon Evelin Ilves, sotsiaalminister Hanno Pevkur ja Wendre nõukogu esimees Peter Hunt. 

Beebide kinkekomplektis on padi mõõdus 35x55cm ning tekk 120x110cm. Tooted on valmistatud peamiselt looduslikest materjalidest ja neid on testitud mitmete lastesõbralike omaduste suhtes – näiteks sobib kangas lapse PHga, on pesu-, tõmbe- ja rebimiskindel ning toodete koostisosad on õhku läbilaskvad. 

Projekti kestvuseks on Wendre esialgu planeerinud kolm aastat ning aastas loodetakse kinkida veidi enam kui 15 000 komplekti. Koos toodete välja töötamisega kujuneb kolmeaastase projekti maksumuseks üle 500 000 euro. Kingituste üle Eesti paiknevatesse haiglatesse toimetamisel on õla alla pannud kullerfirma DPD, kes need oma kuludega kohale viib. 

Padja-teki komplekti saavad oma haiglast kõik alates käesoleva aasta 1. jaanuarist sündinud laste vanemad. Meie haiglas on tänase päeva seisuga vanematele üle antud 91 komplekti.

6. oktoobril toimus teine Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Ida-Viru Keskhaigla sügiskonverents. Sarnaselt eelmisele aastale viidi see läbi Jõhvi Kontserdimajas.

Kokku esines 7 Tartu Ülikooli Kliinikumi ja 4 Ida-Viru Keskhaigla lektorit. Konverentsi ettekannete autorid olid Marju Hein, Tanel Laisaar, Karin Varik, Triin Eglit, Peeter Padrik, Riina Salupere, Margot Peetsalu Tartu Ülikooli Kliinikumist ning Veronika Iljina, Sergei Mihhailov, Juta Kogan ja Natalia Feldman Ida-Viru Keskhaiglast.

Konverentsi kutsed saadeti kõigile Ida- ja Lääne-Virumaa perearstidele, mõlema maakonna haiglatele, samuti Järvamaa ja Jõgeva haiglatele, Ida-Virumaa kiirabile ning Eesti Haigekassa Viru osakonnale. Konverentsil osales 190 meditsiinitöötajat ja 13 firmat 30 esindajaga.