Nõukogu esimees Anton Dijev

Ida-Viru Keskhaigla nõukogu: koosseis, funktsioonid, tegevus

Nõukogu on Ida-Viru Keskhaigla kõrgeim juhtimisorgan, mis määrab haigla strateegilise arengusuuna. Keskhaigla nõukogu koosseisus on kuus liiget: kolm esindajat Kohtla-Järvelt, keda nimetab linnavalitsus ja kolm esindajat Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt, vastavalt haigla põhikirjale. Kohtla-Järve linna esindajad nõukogus on Anton Dijev (nõukogu esimees), Zaur Abbassov ja Maria Merkulova. Tartu Ülikooli Kliinikumi esindajate hulgas on Priit Perens, Tanel Laisaar ja Kristiina Ojamaa.

Lisaks strateegilise arengusuuna määramisele täidab nõukogu järelevalvefunktsiooni ja pöörab erilist tähelepanu majandusküsimustele. Nõukogu kinnitab haigla aastaeelarve, vajadusel muudab seda ja kiidab heaks funktsionaalse arengukava. Kui muutub organisatsiooni struktuur, siis nõukogu peab selle muutuse samuti ära kinnitama.

Lisaks finantsnäitajate jälgimisele ja majandustegevuse aastaaruande vastuvõtmisele kinnitab nõukogu ka audiitorite arvu. Nad nimetatakse ametisse kuni kolmeks aastaks ja esitavad nõukogule põhjalikud aruanded haigla tegevuse kohta.

Nõukogu oluline ülesanne on valida juhatuse liikmeid. Praegu kuulub haigla juhatusse kolm liiget: juhatuse esimees Tarmo Tohver, ülemarst Pille Letjuka ning õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja. Põhikirja kohaselt võib juhatuse koosseisus olla kuni viis liiget. Iga juhatuse liige nimetatakse ametisse viieks aastaks. Selle ametiaja möödumisel kuulutatakse välja uus avalik konkurss nende ametikohtade täitmiseks.

Praegu töötab haigla juhatus aktiivselt arengukava koostamise kallal järgmiseks viieks aastaks. Nõukogu võib samuti esitada oma ideid ja mõtteid selle olulise strateegilise dokumendi täiendamiseks. "Meile on oluline tagada strateegiline personalijuhtimine, kuna haiglas töötab üle 1330 töötaja. Mõnus töökeskkond ja tõhus koostöö nõukogu ja juhatuse vahel on olulised tegurid kvaliteetse meditsiiniabi osutamiseks ning haigla töötajate ja patsientide rahulolu tagamiseks. Püüame töötada ühtehoidva meeskonnana, et suurendada organisatsiooni edukust," nendib nõukogu esimees Anton Dijev.

Kord kvartalis toimuvad korralised nõukogu koosolekud. Mõnikord võivad tekkida olukorrad, mis nõuavad erakorraliste koosolekute kokkukutsumist ja pakiliste otsuste langetamist. Näiteks võib see olla seotud eelarve muutmisega. "Me püüame alati olla valmis sellisteks olukordadeks," kinnitab Dijev.

"Oleme alati avatud mitmekülgsele koostööle kõikide töötajatega." Kui kellelgi on küsimusi või ettepanekuid, võib alati pöörduda nõukogu poole. "Meie peamine eesmärk on haigla arendamine, patsientide ja töötajate rahulolu tõstmine," lausub nõukogu esimees.

Partnerlussuhted Tartu Ülikooli Kliinikumiga

Koostöö Tartu Ülikooli Kliinikumiga (TÜK) on meie jaoks äärmiselt oluline. Tartu kolleegidel on väärtuslik kogemus ning detailne ülevaade Eesti tervishoiu maastikust. Nende toetusega omandab IVKH meeskond kiiremini uusi teadmisi ja oskusi, püsib konkurentsivõimelinsena ning tagab haigla pideva arengu.

"Ma tahan siiralt tänada meie Tartu kolleege nende hindamatu panuse eest meie koostöösse, mis kulgeb tulemuslikult ja ükski probleem ei jää tähelepanuta. Lahenduste otsingu protsessi käigus võib tekkida särtsakaid diskussioone, ent me leiame lõpuks sobiva tee," märgib nõukogu esimees.

Rahvusvahelise koostöö trajektoor

Nõukogu esimees rõhutab, et üks olulisematest aspektidest nõukogu jaoks on kvalifitseeritud personali värbamine ja hoidmine. "Hetkel areneb haigla kiiresti, saades üheks Eesti kaasaegseimaks tervishoiukeskuseks. Võib öelda, et see on muutunud väikeseks meditsiiniilinnakuks, mis teeb mind, Kohtla-Järve elanikku, väga uhkeks, ja ma loodan, et see on märgiline ka teiste Ida-Virumaa elanike jaoks," ütleb Dijev. Ta lisab, et haigla pöörab suurt tähelepanu motivatsioonipakettide loomisele, et muuta atraktiivsemaks noorarstide ja -õdede silmis, kellel on suurepärased karjäärivõimalused Ida-Virumaal. "Nende jaoks on ette nähtud kollektiivlepingust tulenevad soodustused, paindlikud töötingimused, kaasaegne töökeskkond ja nende töötasu on konkurentsivõimeline. Uues haigla korpuses pakutakse nüüd ka majutusvõimalust hubase puhkealaga ja lähitulevikus saab valmis spordisaal," mainib Dijev.

Koostöö Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkoolidega kannab samuti vilja. Neis õppeasutustes õpitakse õdedeks, hooldajateks, bioanalüütikuteks, radioloogiatehnikuteks. Osa neist on juba liitunud Ida-Viru Keskhaigla meeskonnaga. Loodame, et neid tuleb juurde.

Anton Dijevi sõnul peaks Ida-Viru Keskhaigla püüdma kaasata spetsialiste teistest riikidest. "Peame püüdlema rahvusvahelise koostöö poole välismaal tegutsevate haiglatega ja välja töötama praktikaprogrammid spetsialistidele Euroopast, näiteks Lätist, Leedust, Poolast, Tšehhist ja Belgiast, et nad saaksid meie juures kogemusi ja koolitust ning võib-olla jääksid meie haiglasse tööle. Samuti sooviksin väga, et meie töötajatel oleks võimalus lihvida oma oskusi ja saada kogemusi Euroopas," märgib Dijev.

Nõukogu esimees võtab kokku, et Ida-Viru Keskhaigla pakub kvaliteetseid tervishoiuteenuseid ning patsientidel ei ole vaja kaugele sõita, et saada kõrgetasemelist meditsiiniabi.