Pildil: EMO õde Julia Rudis, EMO hooldaja Daniel Erdman ja dr Aleksandra Šilova (alumine pilt, parem nurk)

​„Midagi on nendel valgetel seintel ikka valesti, lapse silmale need rõõmu ei paku," liigutas doktor Aleksandra Šilova tükk aega kerge kriitilisuse looriga mõtet oma peas, kus hakkas ühel hetkel küpsema kindel plaan, kuidas laste vastuvõtukabinette erakorralise meditsiini osakonnas kahvatusest nutikalt vabastada. Lahendus oli seinte üle võõpamine kirjudeks, temaatilisteks värviinstallatsioonideks.

Ühe vastuvõtukabineti seinu kaunistab troopilist vihmametsa ja selle eksootilisi asukaid matkiv värviinstallatsioon. Teises vastuvõtukabinetis ümbritseb väikepatsiente rikkalik ookeanielu lopsaka fauna esindajatega. Miks mitte kutsuda seda lausa müütiliseks Atlantiseks? Paadunud maailmarändur Aleksandra, kelle jalajäljed saab vist endiselt suurte raskusteta üles leida Namiibia liivaluidetelt, Tiibeti mägede pinnalt või Kesk-Ameerika raskesti läbipääsetavatelt, aga üdini pitoresksetelt, vihmametsateedelt, ammutas igast nimetatud reisist ohtralt inspiratsiooni. Lisaks on tema silm akvalangiga sukeldumise ajal lugemata arv kordi allveeilusid näinud. Ilma igasuguse kahtluseta võib tõmmata paralleele seinte kaunistuste temaatika ja doktor Šilova reisikire ja varem saadud elamuste vahel.

Mänguline keskkond haigla ruumides on lastele oluline. „Laste raviprotseduuride läbi viimisel tuleb erilist tähelepanu pöörata stressi alandamisele läbi lapse tähelepanu kõrvalejuhtimise ning mängulise keskkonna loomine on esimene samm selleks," väidab dr Aleksandra Šilova. Tema lisab, et laste raviprotseduuride läbiviimisel on aukohal meditsiinikabineti eriline disain, kus laps asub. Selles peab olema rohkelt joonistusi, multifilmilisi aplikatsioone, värvilisi kleebiseid, mille abil luuakse mänguline keskkond, kus lapsel on palju parem olla ja mitte tunda stressi, mis tugevdab valu. „Mul on äärmiselt hea meel, et esialgu pisut pöörasena tundunud idee leidis edukalt teostuse ja laste laiad ja sagedased naeratused vastuvõttude ajal seda kinnitavad," resümeerib dr Šilova.

Vaatamata lapse ebapiisavale, vanusest tulenevale, võimele analüüsida valu iseloomu, annab närvisüsteemi areng talle võime tunda valu, mis kutsub temas esile tugeva stressi. „Paljude raviprotseduuride läbiviimisel võib tekkida teatud ebamugavus ja valu, mis tuleb viia miinimumini. Teiste sõnadega põhiküsimus ei seisne selles, kas viia see protseduur läbi või mitte, vaid selles, kuidas viia see lapse jaoks läbi kõige sobilikumal moel, et tema komfort oluliselt ei kannataks," nendib arst.

Värviinstallatsioonide tehniline teostaja on kunstnik Aleksandra Vlasova.

Alates esmaspäevast, 6. veebruarist saab ennast gripi vastu tasuta vaktsineerida. Ida-Viru Keskhaigla vaktsineerimiskabinet, mis asub Ahtme tervisemaja esimesel korrusel (Ilmajaama 14), on avatud kolmapäeviti kell 9.00-15.00 ja reedeti kell 12.00-18.00, v.a pühade ajal.

????Grippi haigestumise tempo on jätkuvalt kiire. Kõige kindlam kaitsemeetod on vaktsiin, mida on soovitatav teha igal aastal, kuna viirusetüved on aastast aastasse erinevad ning vaktsiini kohandatakse vastavalt praegusel gripihooajal levinud viirusetüvele. Seetõttu tuleb ennast uuesti vaktsineerida. Eelmisel aastal saadud vaktsiini tõhusus väheneb ja immuunsüsteem nõrgeneb.

????Tule vaktsineerimisele, sest kaitstes ennast, kaitsed ka teisi!

????Registratuur: 33 111 33

Tudengid jäid IVKH külastamisega väga rahule ja ütlesid, et see isegi ületas nende ootusi.

Laupäeval, 4. veebruaril meid külastasid erakorralise meditsiini huvialaringi Tartu Ülikooli arstiteaduskonna tudengid, keda oli kokku 16 ja käisid tutvumas Ida-Viru Keskhaiglaga. Põhirõhk oli erakorralise meditsiini osakonna külastamisel.

Tudengid võtsid vastu keskhaigla juhatuse liikmed Tarmo Tohver, Toomas Kariis ja Ksenia Verhovskaja, kes tegid organisatsiooni kohta põhjaliku ülevaate, mida toetas esitluse pildimaterjal, et visualiseerida keskhaigla arengufaase. Olulisemad neist hõlmavad uute, energiaefektiivsemate hoonete rajamist, kaasaegse sisustuse toomist, väärikate ja konkurentsivõimeliste töötingimuste loomist.

Kohtumisel tudengitega osalesid ka EMO juhataja Markko Jalas (ürituse põhikorraldaja), talle korraldamises ja läbiviimises tuge pakkunud EMO õendusjuht Katrin Piirsoo ja vastutav õde Jelena Mustonen. Üritust aitas korraldada ja koordineerida ka ravitöö korralduse teenistuse administratiivspetsialist Tuuli Truupõld.

"Tutvustasime tudengitele keskhaiglat, rääkisime praktika, residentuuri ja töötamise võimalustest, näitasime hoonete kompleksi. Pöörasime suur tähelepanu IVKHs abiarstina töötamise võimaluste tutvustamisele. Tudengid olid enda sõnul positiivselt üllatunud ja ei osanud oodata nii häid praktika- ja töötingimusi ning soovitasid teistelegi tudengitele rohkem selliseid tutvustavaid päevi korraldada," sõnas EMO juhataja Markko Jalas.

04.02.2023 oli ÜLEMAAILMNE VÄHI VASTU VÕITLEMISE PÄEV.

Vähk on üks suuremaid terviseprobleeme maailmas. Maailmas on vähk surma põhjusena teisel kohal. 10 miljonit inimest sureb aastas vähki.
Eestis haigestub igal aastal ~9000 inimest. Enamus vähki diagnoositakse üle 60-aastastel inimestel, kuid diagnoositakse ka lastel, noortel ja keskealistel.
Aastaks 2030 prognoositakse suremust vähki 13 miljonit inimest aastas, KUI ME EI TEGUTSE!
Eestis on 2020. aastal diagnoositi 8225 vähi esmasjuhtu – 4190 meestel ja 4035 naistel. Meestel diagnoositi rohkem eesnäärme-, kopsu- ning käär- ja pärasoolevähki. Naistel diagnoositi rinnavähki, naha mittemelanoomi ning käär- ja pärasoolevähki. Lastel vanuses 0–14 aastat diagnoositi 26 vähijuhte.
Väga oluline on riskitegurite vähendamine, ennetamine, varajane avastamine ja kohene ravi. HOOLI ENDAST!

Kuidas ennetada?

????‍????Vähenda alkoholi tarbimist
????‍????Loobu tubakast
????‍????Hoia tervisliku kehakaalu
????‍????Toitu tervislikult
????‍????Ole füüsiliselt aktiivne
????‍????Hoidu kahjustavatest keskkonnateguritest
????‍????Väldi liigset päikesekiirgust (sh solaarium)
????‍????Vaktsineeri ennast

TULE SÕELUURINGULE!

• RINNAVÄHI SÕELUURINGUD
2023. aastal on kutsutud rinnavähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastaga 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969, 1971, 1973.

• EMAKAKAELAVÄHI SÕELUURINGUD
2023. aastal on kutsutud emakakaelavähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastaga 1958, 1963, 1968, 1973, 1978, 1983, 1988, 1993.

• JÄMESOOLEVÄHI SÕELUURINGUD
2023. aastal on kutsutud jämesoolevähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised ja mehed sünniaastaga 1955, 1957, 1959, 1961, 1963.

Sõeluuringule on võimalik ennast registreerida SA Ida-Viru Keskhaigla registratuuri tel. 33 111 33 ja digiregistratuuri kaudu.

Allikad:

https://kasvaja.net/
https://soeluuring.ee/
https://www.tai.ee/et/statistika-ja-registrid/vahiregister

Lugupeetud vanemad! Lapsega tuleks käia hambaarsti vastuvõtul vähemalt kord aastas.

????‍⚕️Hambaarstivisiit peaks olema lapsele meeldiv. Esmasel visiidil vaadatakse hambad lihtsalt üle, tutvutakse arstiga, uuritakse vastuvõtukabinetti ja katsutakse hambaravitooli. Vältida tuleks olukorda, et esimest korda jõuab laps hambaarsti juurde alles siis, kui hambas on juba auk või hammas juba valutab. Kui kõik on korras, siis tuleb hambaarsti juures ära käia enne lapse kolmeaastaseks saamist.
????Eksitav on arvamus, et piimahambaid kuigivõrd hoidma ja ravima ei pea, kuna need niikuinii vahetuvad. Piimahammaste tervena hoidmine ning vajadusel ravimine on oluline tervete jäävhammaste tulekuks ning nende kenasti ritta mahtumiseks.
✅Enne hambaarsti kabinetti astumist võib laps olla veidi ärevil. Lapsele võiks rääkida hambaarsti juurde minekust lühidalt sellises võtmes, et kõik käivad aeg-ajalt hambaarstile hambaid näitamas ja öelda fraasi "lähme ka!" Oluline on vähendada stressi, mida laps tunda võib.
????Laste hambaravi on kuni lapse 19-aastaseks saamiseni haigekassa lepingupartnerite juures tasuta.

Allikas: suukool.ee

Hambakliiniku kontakttelefonid: 331 1141 (registrtauur Järve linnaosas), 331 1708 (registrtauur Ahtme linnaosas).