Kevade saabudes tundub ahvatlev ära süüa kõik roheline, mis maast võrsub. Sageli tekitab küsimusi esimesena just karulaugu korjamine. Kas korjasin ikka karulauku või midagi muud? Kuidas teha vahet?
Järgmisena satuvad katsetustesse rabarberilehed. Ettevaatust! Aiast korjatud rabarberi leht ei sobi toidulauale ja viib inimese kiiresti haiglasse. Meedias liigub segadusse ajavaid artikleid sellest, kuidas keegi on rabarberi lehti tarvitanud ja seejärel täiesti elu ja tervise juures. Taolistes näidetes tarvitatakse siiski keedetud lehti. Värske rabarberi leht on kindlasti tervisele ohtlik.

Kevadel õide puhkevad taimed on atraktiivsed eriti maailma avastavatele väikelastele, kes huvi pärast mõne õie ka suhu pistavad. Enamasti ei kujuta tavaliste kevadlillede paari õie, marja või lehe maitsmine tervisele reaalset ohtu. Kevadlillede taimeosad võivad tekitada suu limaskesta ärritust, näiteks sinilill tekitab suus põletava tunde. Eriti tugev ärritaja on ülane, mille taimemahl ärritab nahka juba lilli korjates. Piibeleht tekitab ebamugavat oksendamist, sügislill on eluohtlikult mürgine taim.

Esmaabi taimedest tingitud ägedate mürgistuste korral:

- puhasta suu taimeosadest;
- loputa suu veega;
- kindlasti pole vaja ajada kannatanut oksendama;
- taime või marja alla neelanule anna väikeste lonksude kaupa juua vett;
- tee kindlaks taime/ marja/ seene täpne nimetus ja hinda selle võimalikku allaneelatud kogust;
- helista mürgistusinfoliinile 16662, et saada teada, kas tegemist on mürgise taime/ seene/ marjaga ning kas manustatud kogus on tervisele ohtlik või mitte;
- järgi mürgistusinfoliinilt saadud juhiseid;
- igas kodus võiks varuks olla aktiivsüsi, mida infoliini juhiste järgi vajaduse korral sisse võtta.

Lisainfot saab siit.

- Haigla palatiteks kohaldatud ruumides paiknevad erinevad meditsiiniseadmed, mida haiglates igapäevaselt kasutatakse ja kõrgtehnoloogilised mannekeenid, mis on asendamatud simulatsiooniõppe harjutuste tegemiseks.
- Sellel aastal, G-korpuse rekonstrueerimistööde lõpetamise järgselt, avab Ida-Viru Keskhaigla oma koolituskeskuse, kuhu on planeeritud kaks simulatsiooniruumi, kus haigla kliiniline personal saab harjutada praktilisi oskusi.
- Simulatsiooniõppel on tähtis roll tervishoiutöötajate professionaalses arengus. See võimaldab neil lihvida manuaalseid oskusi erinevate situatsioonide läbimängimisel mannekeenide abil.
- Simulatsiooniõppe ja meeskonnatreeningute läbiviimine aitab tõhustada patsiendiohutuse tööprotsesse ja ennetada tervishoiutöötajate läbipõlemist.
IVKH õenduse ja patseindikogemuse juht Ksenia Verhovskaja: "Täname Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli sooja vastuvõtu ja kogemuste jagamise eest! Kindlasti saime palju huvitavaid mõtteid kaasa, mida üritame oma simulatsiooniruumides praktikasse panna. Ootame põnevusega koolituskeskuse valmimist ja sisustamist, et saaks koolitusi veelgi huvitavamalt ja praktilisemalt läbi viia."

Patsiendiohutus on patsiendile tervishoiuteenuse osutamise käigus tekkida võiva tervisekahju või kõrvaltoimete vältimine ja ennetamine. Ehk teisiti öeldes juhuslike ja välditavate patsienti kahjustavate tegevuste puudumine tervishoiuteenuse osutamisel.

Patsiendiohutusjuhtumite tekkimise tõenäosus sõltub mitmest faktorist:
- kuidas haiget ravitakse: õige diagnoos ja ravitaktika valik;
- kas patsiendilt osatakse saada kogu otsuste tegemiseks vajalik informatsioon;
- kas suudetakse vältida tervishoiutekkelisi infektsioone ja nende levikut;
- kas haigele suudetakse luua turvaline keskkond ja pakutakse ohutut käsitlust.

Meie haigla tegevused patsiendiohutuskultuuri arendamiseks hõlmavad:
- patsiendiohutuse- ja patsiendiohutuskultuuri alaseid koolitusi haigla töötajatele;
- patsiendiohutusjuhtumite infosüsteemi juurutamist aset leidnud juhtumite raporteerimiseks;
- haiglasisese patsiendiohutuskultuuri küsitluse läbiviimist, et vaadata, kuidas on pooleteist aastaga muutunud meie haigla töötajate vaated patsiendiohutuskultuurile.

Pildil on sisekliiniku õendusjuht Maie Türkson patsiendiohutuskultuuri teemalist küsimustikku täitmas.

Eile, 9.03.2023.a. toimus Ida-Viru Keskhaigla eestvedamisel kantselei töötajate kohtumine, milles osalesid dokumendihalduse teenistuse juhataja Kaja Kulper ja dokumendihalduse peaspetsialist Aivi Vellmann Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, kantselei direktor Hele Punga Tartu Ülikooli Kliinikumist, kantselei juhataja Varje Pohlasalu ja administratiivspetsialist Gerly Okas Ida-Tallinna Keskhaiglast ning kantselei juhataja Kersti Tingas, juhatuse sekretär Heili Pendre ja ravitöö korralduse teenistuse administratiivspetsialist Tuuli Truupõld Ida-Viru Keskhaiglast.

Kohtumise eesmärk oli arutada kantseleide töövaldkondade küsimusi, vahetada kogemusi, võrrelda struktuure ning vastutusvaldkondasid. Ülevaate haiglast andsid juhatuse esimees Tarmo Tohver ja juhatuse liige Ksenia Verhovskaja.

Toimus ka maja ekskursioon, kus haigla Ahtme üksust tutvustas külalistele haldusjuht Koit Oras.

Kohtumisel otsustati, et sellised valdkonnapõhised kohtumised on olulised ja need võiksid olla regulaarsed. Lepiti kokku, et järgmine kord saadakse kokku Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Töögrupiga oodatakse edaspidi liituma ka Lääne-Tallinna Keskhaigla, Pärnu Haigla ning Viljandi ja Rakvere Haigla kantselei töötajad.

Kersti Tingas, IVKH kantselei juhataja

Sellel aastal kogume taas tagasisidet meie klienditeenindajate hea töö kohta. Kõnekeskuse töötaja, registratuuri klienditeenindaja või garderoobitöötaja on esimene inimene, kellega patsient tavaliselt kokku puutub. Tegemist on olulise momendiga raviteekonna alguspunktis, kuna just sellel hetkel kujuneb patsiendil ka esmamulje tervishoiuasutusest. Töötame selle nimel, et patsient saaks hea lahenduse juba enne arstikabinetti jõudmist.

​Märtsikuu jooksul on Järve tervisemaja ja polikliinikute registratuuride juures saadaval sedelid, kuhu on võimalik kirjutada garderoobi või registratuuri töötaja nimi, kes on silma jäänud sõbraliku ja abivalmis käitumisega. Täidetud sedelid palume panna registratuuri juures paiknevatesse postkastidesse.

Aprillikuus teeme sedelite alusel kokkuvõtte.