Fotol vasakult: Jõhvi Selveri juhataja Heiki Kiisküla, IVKH juhatuse esimees Tarmo Tohver, kirurgiakliiniku õendusjuht Julia Kedus, naistehaiguste ja sünnitusabi vanemarst Roksolana Goshka, ämmaemandusjuht Karina Semjonova, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja ja ülemarst Toomas Kariis.

Sõbrapäeval, 14. veebruaril andis Jõhvi Selveri juhataja Heiki Kiisküla Ida-Viru Keskhaigla sünnitusabi- ja sünnituseelsele osakonnale üle toetusraha summas 3100 eurot. Keskhaigla soetab selle toel fototeraapia seadme, mida kasutatakse vastsündinute kollasuse ravimiseks.❤️

Alates 2003. aastast kogutakse heade klientide ja koostööparterite abiga raha lastehaiglatele ja haiglate laste- ja sünnitusosakondadele vajalike aparaatide muretsemiseks. Kampaania eesmärk on aidata kaasa laste tervishoiu parandamisele, mõjutada ühiskonda ning kutsuda inimesi ja partnereid kaasa aitama, aga ka mõtlema ja märkama.

Suur aitäh!

​Õpetamine on kliinilise töö lahutamatu osa ning kvaliteedimärk, mis toob meeskonda uusi teadmisi, kogemusi ja noort energiat. Ida-Viru Keskhaigla on residentuuri- ja praktikabaasiks residentidele, arstiteaduskonna tudengitele, õenduse-, hoolduse-, füsioteraapia, bioanalüütika ja radioloogiatehnika tudengitele, aga näiteks ka Viru Jalaväepataljoni rühma parameedikutele. Valdava osa meie meditsiinipersonali hulgas igapäevaselt liikuvatest praktikantidest moodustavad õenduse tudengid, kuid rõõm on tõdeda, et aasta-aastalt on suurenenud ka residentide, arstiõppe praktikantide ja abiarstide arv.

Kui 2019.-2020. õppeaastal tegi valiku IVKH kasuks 6 residenti, siis 2022.-2023. õppeaastal oleme residentuuribaasiks 10 residendile. Eelistatumad valikud residentide hulgas on olnud seni sisehaigused, erakorraline meditsiin, naistehaigused ja infektsioonhaigused. Lisandunud on residendid anestesioloogia, üldkirurgia, ortopeedia, radioloogia ja silmahaiguste erialal. Kõnekas on seegi, et peremeditsiini residentide kõrval on IVKHsse tee leidnud ka erialaresidendid.

Uute erialaspetsialistide liitumine meie meeskonnaga on andnud võimaluse jätkata läbirääkimisi Tartu Ülikooliga IVKH sobivusest eriarstide residentuuri õppekohana uutel erialadel. 2020. aastal tunnustas Tartu Ülikool meid residentuuribaasina anestesioloogia- ja intensiivravi, laborimeditsiini ja neuroloogia erialal. Taotleme IVKH tunnustamist residentuuribaasina psühhiaatria erialal.

Kasvutrendis on ka arstiteaduskonna tudengite arv, kes soovivad IVKHs läbida ühe või mitu 6. kursuse lõpus toimuva kliinilise praktika tsüklit. Kalendriaasta jooksul oleme valmis juhendama kuni 10 praktikanti kõigil kliinilistel erialadel, mis on vajalikud arstiõppe läbimiseks.

Residentide, praktikantide ja abiarstide huvi õppida ja töötada Ida-Viru Keskhaiglas suurenes oluliselt covidi kriitilisematel aastatel 2020–2022. Kriisi algul – 2020. aastal - tuli meile appi 9 arstitudengit, 6 residenti ning 14 õenduse tudengit. Mitmed sellel ajal IVKHs esimese töökogemuse saanud noortest töötavad meie juures õpingute kõrvalt ja suvevaheaegadel praegugi. Aastal 2022 abiarste oli juba 20, sh 7 praktikanti.

Kui varasemalt soovisid IVKHs praktikat läbida valdavalt Ida-Viru maakonnast pärit noored, siis viimasel paaril-kolmel aastal on märgata huvi ka teistest Eesti piirkondadest pärit arstitudengite seas. Tulevasi arste kõnetab võimalus saada oma esimene töökogemus mitmekeelses ja -kultuurses keskkonnas. 2021. aastal arstitudengite seas tehtud küsitluses nimetati IVKH eelisena ka seda, et meie juures on võimalik teha arstipraktikat erialadel, mida teised haiglad ei võimalda.

Alates 2011. aastast võib arstitudeng seaduse kohaselt tervishoiuteenuse osutamisel abiarstina osaleda juba 4. kursuse lõpus. Vastutava arsti juhendamise ja järelevalve all oma pädevuse ja oskuste piires arstikohuseid täites aitab see noortel kinnistada ja rakendada ülikoolis õpitud oskusi ja teadmisi, mõista ja tajuda paremini arsti vastutust juba tudengipõlves ning arendada arstlikku mõtlemist. Noortest kolleegidest on märkimisväärne kasu ka haiglal ja juhendavatel arstidel – lihtsamate ülesannete delegeerimine võimaldab arstide tõhusamat tööajakasutust ning aitab vältida ülekoormust, annab võimaluse oma teadmisi nooremale põlvkonnale edasi pärandada ning läbi õpetamise ka ennast arendada. Kliiniline praktika on tudengi jaoks tähtsaim ja mahukaim kokkupuude arstliku igapäevatööga õpingute ajal. Praktika juhendajatel on vahetu ja suur mõju praktikandi töövõtetele ning hoiakute ja väärtuste kujunemisele. Juhendajaks sobib seetõttu arst, kes soovib ja suudab õpetada, on oma eriala entusiast ning kes on teadlik juhendamisega seotud lisakohustustest ja –vastutusest.

Ehkki enamus praktikantidest siirdub peale õpingute lõppemist tööle mõnda teise haiglasse, on nende valik tulla IVKHsse praktikale või ajutiselt tööle tunnustus haiglale. Oluline on siinkohal hoida meie juures töötanud ja õppinud noortega kontakti ka edaspidi. Veel olulisem on tutvustada IVKHd kaasaegse ja atraktiivse tööandjana neile noortele arstidele ja arstitudengitele, kes alles kavandavad oma tulevikku. 2020. ja 2021. aastal võõrustasime noorpsühhiaatreid, noorkardiolooge ja noorneurolooge talve- ja suveseminaridel IVKHs. 2023. aastal oleme võtnud eesmärgiks korraldada haiglat tutvustavaid väljasõite Tartu Ülikooli arstiteaduskonna erialaringide tudengitele. Esimesena sellest ürituste sarjast ootame veebruaris külla erakorralise meditsiini ringi tudengeid.

Uue suunana on IVKHst kujunenud viimasel paaril aastal oluline praktikabaas välisriigist tulnud arstidele, kes soovivad tõendada oma kvalifikatsiooni vastavust Eestis kehtivatele nõuetele ning peavad selleks läbima arstitöö praktika. Aastatel 2020-2022 läbis meie juures kutse tõendamiseks vajaliku kirurgia, sisemeditsiini ja erakorralise meditsiini praktikatsükli 10 välisriigis arstihariduse omandatud arsti. Teisest kultuuriruumist tulnud kolleegide jaoks on lisaks teoreetiliste ja praktiliste oskuste täiendamisele määrava tähtsusega heatahtlik ja toetav kollektiiv, kes aitab uue elu- ja töökeskkonnaga kohaneda.

Tekst: Tuuli Truupõld, ravitöö korralduse teenistuse administratiivspetsialist

Pildil: EMO õde Julia Rudis, EMO hooldaja Daniel Erdman ja dr Aleksandra Šilova (alumine pilt, parem nurk)

​„Midagi on nendel valgetel seintel ikka valesti, lapse silmale need rõõmu ei paku," liigutas doktor Aleksandra Šilova tükk aega kerge kriitilisuse looriga mõtet oma peas, kus hakkas ühel hetkel küpsema kindel plaan, kuidas laste vastuvõtukabinette erakorralise meditsiini osakonnas kahvatusest nutikalt vabastada. Lahendus oli seinte üle võõpamine kirjudeks, temaatilisteks värviinstallatsioonideks.

Ühe vastuvõtukabineti seinu kaunistab troopilist vihmametsa ja selle eksootilisi asukaid matkiv värviinstallatsioon. Teises vastuvõtukabinetis ümbritseb väikepatsiente rikkalik ookeanielu lopsaka fauna esindajatega. Miks mitte kutsuda seda lausa müütiliseks Atlantiseks? Paadunud maailmarändur Aleksandra, kelle jalajäljed saab vist endiselt suurte raskusteta üles leida Namiibia liivaluidetelt, Tiibeti mägede pinnalt või Kesk-Ameerika raskesti läbipääsetavatelt, aga üdini pitoresksetelt, vihmametsateedelt, ammutas igast nimetatud reisist ohtralt inspiratsiooni. Lisaks on tema silm akvalangiga sukeldumise ajal lugemata arv kordi allveeilusid näinud. Ilma igasuguse kahtluseta võib tõmmata paralleele seinte kaunistuste temaatika ja doktor Šilova reisikire ja varem saadud elamuste vahel.

Mänguline keskkond haigla ruumides on lastele oluline. „Laste raviprotseduuride läbi viimisel tuleb erilist tähelepanu pöörata stressi alandamisele läbi lapse tähelepanu kõrvalejuhtimise ning mängulise keskkonna loomine on esimene samm selleks," väidab dr Aleksandra Šilova. Tema lisab, et laste raviprotseduuride läbiviimisel on aukohal meditsiinikabineti eriline disain, kus laps asub. Selles peab olema rohkelt joonistusi, multifilmilisi aplikatsioone, värvilisi kleebiseid, mille abil luuakse mänguline keskkond, kus lapsel on palju parem olla ja mitte tunda stressi, mis tugevdab valu. „Mul on äärmiselt hea meel, et esialgu pisut pöörasena tundunud idee leidis edukalt teostuse ja laste laiad ja sagedased naeratused vastuvõttude ajal seda kinnitavad," resümeerib dr Šilova.

Vaatamata lapse ebapiisavale, vanusest tulenevale, võimele analüüsida valu iseloomu, annab närvisüsteemi areng talle võime tunda valu, mis kutsub temas esile tugeva stressi. „Paljude raviprotseduuride läbiviimisel võib tekkida teatud ebamugavus ja valu, mis tuleb viia miinimumini. Teiste sõnadega põhiküsimus ei seisne selles, kas viia see protseduur läbi või mitte, vaid selles, kuidas viia see lapse jaoks läbi kõige sobilikumal moel, et tema komfort oluliselt ei kannataks," nendib arst.

Värviinstallatsioonide tehniline teostaja on kunstnik Aleksandra Vlasova.

Alates esmaspäevast, 6. veebruarist saab ennast gripi vastu tasuta vaktsineerida. Ida-Viru Keskhaigla vaktsineerimiskabinet, mis asub Ahtme tervisemaja esimesel korrusel (Ilmajaama 14), on avatud kolmapäeviti kell 9.00-15.00 ja reedeti kell 12.00-18.00, v.a pühade ajal.

????Grippi haigestumise tempo on jätkuvalt kiire. Kõige kindlam kaitsemeetod on vaktsiin, mida on soovitatav teha igal aastal, kuna viirusetüved on aastast aastasse erinevad ning vaktsiini kohandatakse vastavalt praegusel gripihooajal levinud viirusetüvele. Seetõttu tuleb ennast uuesti vaktsineerida. Eelmisel aastal saadud vaktsiini tõhusus väheneb ja immuunsüsteem nõrgeneb.

????Tule vaktsineerimisele, sest kaitstes ennast, kaitsed ka teisi!

????Registratuur: 33 111 33

Tudengid jäid IVKH külastamisega väga rahule ja ütlesid, et see isegi ületas nende ootusi.

Laupäeval, 4. veebruaril meid külastasid erakorralise meditsiini huvialaringi Tartu Ülikooli arstiteaduskonna tudengid, keda oli kokku 16 ja käisid tutvumas Ida-Viru Keskhaiglaga. Põhirõhk oli erakorralise meditsiini osakonna külastamisel.

Tudengid võtsid vastu keskhaigla juhatuse liikmed Tarmo Tohver, Toomas Kariis ja Ksenia Verhovskaja, kes tegid organisatsiooni kohta põhjaliku ülevaate, mida toetas esitluse pildimaterjal, et visualiseerida keskhaigla arengufaase. Olulisemad neist hõlmavad uute, energiaefektiivsemate hoonete rajamist, kaasaegse sisustuse toomist, väärikate ja konkurentsivõimeliste töötingimuste loomist.

Kohtumisel tudengitega osalesid ka EMO juhataja Markko Jalas (ürituse põhikorraldaja), talle korraldamises ja läbiviimises tuge pakkunud EMO õendusjuht Katrin Piirsoo ja vastutav õde Jelena Mustonen. Üritust aitas korraldada ja koordineerida ka ravitöö korralduse teenistuse administratiivspetsialist Tuuli Truupõld.

"Tutvustasime tudengitele keskhaiglat, rääkisime praktika, residentuuri ja töötamise võimalustest, näitasime hoonete kompleksi. Pöörasime suur tähelepanu IVKHs abiarstina töötamise võimaluste tutvustamisele. Tudengid olid enda sõnul positiivselt üllatunud ja ei osanud oodata nii häid praktika- ja töötingimusi ning soovitasid teistelegi tudengitele rohkem selliseid tutvustavaid päevi korraldada," sõnas EMO juhataja Markko Jalas.