Dr Toomas Kariis tänas kolleege koostöö eest ja andis teatepulga üle uuele ülemarstile, kelleks sai dr Pille Letjuka.

Ülemarsti dr Toomas Kariisi pea viieaastane ametiaeg juhatuse liikme rollis on lähenenud finišile ja tema on andnud teatepulga üle järgmisele ülemarstile, kelleks sai neuroloog dr Pille Letjuka. Selles artiklis räägib dr Kariis sellest, millised arengud on selle aja jooksul haiglas toimunud, mida on tarvis edasi arendada, mis aitab juhtidel olla efektiivsemad eestvedajad, kuidas haigla kriisidega toime on tulnud. Muuhulgas jagab ta stressi maandamise tehnikaid, inspiratsiooni allikaid ja paotab ust enda harrastuste maailma.

Kuidas see kõik alguse sai

Meenutasin oma esimest tööpäeva Ida-Viru Keskhaigla ülemarstina. Hommikul taksosse istudes Aru tänaval palusin end viia haiglasse.

„Millisesse haiglasse?"

„Palju teil neid siis on?"

„Lausa kolm – Jõhvi Haigla, Puru Haigla, Ahtme Haigla."

„No viige mind sellesse haiglasse, kus ma töötan." Mulle tundus kõige tuttavam nimi Ahtme Haigla. Aga olin siiski pisut eksinud.

Tagantjärgi nagu muinasjutt

Liialdamata võin öelda, et iga algus on raske. Üsna keeruline oli ennustada, mis mind ees ootab. See on nagu pikk hüpe ootamatusi, üllatusi ja valikuid täis teadmatusesse, kus on oluline ennast kiiresti kokku võtta, grupeeruda ja võimalikult pehmelt maanduda. Ametisse astumise ajal oli mul varasemast kogemusest arstina ettekujutus oma rollist selles organisatsioonis, mis tagaski pehmema maandumise. Edasi hakkasid asjad juba selgemaks ja konkreetsemaks, aga mitte alati plaanipäraseks minema.

Kokkuvõtvalt nendin, et need viis aastat ülemarsti rollis on mind rikastanud, arendanud ja mulle palju uut õpetanud.

Usk inimestesse on parima tootlusega investeering

Meie haiglas töötavad suurepärased inimesed. Nad on haritud, oskuslikud ja motiveeritud tööd tegema. Kui ma pean nimetama ühe aspekti, milles ma kunagi pettunud ei ole, ütlen ma pikalt mõtlemata, et meie inimeste võimekus. Kuigi haiglas on tervishoiutöötajatel muidugi primaarne roll, ei ole võimalik tagada haigla toimepidevust ilma mittemeditsiiniliste struktuuriüksuste töötajateta. Kõikide inimeste panus on oluline.

Ega ma ei oleks ülemarsti ametikohta vastu võtnud, kui mul ei oleks usku inimestesse, kes haiglas töötavad, nii et meeskond ja koostöö ongi võluvitsad.

Tiksuv liivakell kannustab

Olen veendunud, et organisatsioonis peavad strateegilised juhid vahetuma selleks, et organisatsioon areneks harmooniliselt. Ja sellest ei saa üle ega ümber. Igal juhil on oma lemmikteemad, millega ta on valmis tegelema isegi poolunes, ja teemad, mis nii palju ei kõneta, aga vajavad reageerimist, tegutsemist ja lahendamist. Kui klammerduda ainult lemmikteemade külge, siis tekib stagnatsioon arendustes, sest juht vajub täielikult oma mugavustsooni. Lõppude lõpuks tõmbab see organisatsiooni kreeni.

Juhid tulevad ja lähevad, aga organisatsioon on süsteem, mis jääb. Süsteemi saab muuta ja kõigutada, aga selle kujundatud karkass on alati alles.

Minu hinnangul on strateegilise juhi ametiaja optimaalne pikkus neli kuni kaheksa aastat. Siis on piisavalt aega eesmärkide realiseerimiseks või ümber hindamiseks ning uute kavandamist ja katsetamist. Üle selle aja ametis püsimine tähendab pigem kontoritoolist kahe kämblaga kinnihoidmist.

Kogu meeskonna saavutus

Saavutuste kontekstis tuleb minu meelest märgata ja rõhutada kogu haigla meeskonna ja koostööpartnerite sünergiat. Kõik, mis täna on, ongi saavutus. Strateegia on paigas. Haiglas töötavad pühendunud spetsialistid, seadmed on uued ja kõrgtehnoloogilised, infrastruktuur on kaasaegne. Viieaastasesse ajaperioodi mahuvad üks nurgakivi panek ja haigla kolme korpuse valmimine – Järve tervisemaja, Ahtme tervisemaja, M-korpus ja G-korpuse (laiendatud L-korpus) rekonstrueerimistööde peatne lõpetamine.

Personal nooreneb – umbes 35 protsenti arstidest on alla 45a. Viis aastat tagasi oli meil selles vanusegrupis ligi 7 protsenti vähem arste. Päris palju noorspetsialiste töötab ka mittemeditsiinilistes struktuuriüksustes. Arstide arvu kasvatamine ei ole lihtne, aga oleme suutnud meie juures töötamise vastu suuremat huvi äratada praktikantide ja arst-residentide seas.

Arenguruumi on veel onkoloogia valdkonna edendamisel. See on keskhaigla teenuste portfelli vajalik komponent. Vähihaigete arv on kahjuks tõusutrendis ja onkoloogi vastuvõttude sagedust tuleb tõsta. Selleks on vaja vähemalt kolm onkoloogi juurde võtta. Lisaks oleks õiglane luua patsientidele pealinnast võimalus saada meie juures keemiaravi.

Samal kaalukausil kahe suure kriisiga

Lisaks oma tavapärasele administratiivtööle ja ravitööle, tuli mitu korda kokku puutuda suurte kriisidega, mis olid haiglat mõjutanud ja see mõju oli suur.

Esimene neist on COVID-19 viiruse pandeemia, mis piiras haigla tavapärast tegutsemist umbes kaheks aastaks. Ükski inimene ja eluvaldkond ei jäänud selles kriisis puutumatuks. Arstiabi osutamine riigis pandi proovile. Abi väljastpoolt ei olnud kuskilt võtta. Täitsime meile pandud ootusi tänu meie endi töötajate pingutustele. Kriisijuhtide väljakutse oli säilitada inimeste koostöövõime ja vältida trotsi, väsimust ja vastu töötamist. Kriisiolukord paneb kõik paika. See kriis tõestas, et haiglal on väga hea ravipotentsiaal.

Teine suur kriis on lahingutegevus Ukrainas, mis on toonud meie juurde sõjapõgenikke. Hoolitsesime nende tervise eest, tegime tervisekontrolli ja osutasime arstiabi. See suurendas meie arstide töökoormust, aga keegi ei jäänud abist ilma. Sõjapõgenike seas oli ka arste, mis andis meile võimaluse neid ette valmistada arsti kutse tunnistamiseks Eestis. Mõned neist töötavad meie juures üldarstidena, kuna vastavalt kehtestatud reeglitele ei saanud me neid eriarstidena tööle võtta. Selleks peab olema läbitud residentuur Eestis.

Empaatia patsientide käsitlemisel

Meditsiin on spetsiifiline valdkond. Haiglas saab lisaks positiivsetele hetkedele, nagu näiteks lapse sünd või paranenud patsient, näha aeg-ajalt ka inimeste kannatusi, mis võivad meile emotsionaalselt mõjuda. Siin on abiks erialane küpsus ja töökogemus. Kõik see tuleb ajaga. Kui patsient ei parane ja arst suhtub sellesse ilma välise emotsioonita, ei tähenda, et see talle korda ei lähe.

Patsientide käsitlemisel on oluline empaatia, mis on tervishoiutöötajale vajalik patsientidega sideme loomiseks. See on võime mõista patsientide tundeid, tajuda nende hirme, ärevust ja valu. Lisaks võimaldab see täpsustada anamneesi, mis on eduka diagnoosimise ja sobiliku raviplaani koostamise eeldus. Tegutseme selle nimel, et tagada patsientidele turvatunne ja rahulolu. Tänuavalduste arv ületab kaebuste arvu.

Ravitöö on sisuline ja konkreetne – haiglaravil on inimesed, kes peavadki haiglaravil olema, kes päriselt vajavad meie teenuseid.

Samas soovin rõhutada, et tegemist on tööga. Me teeme patsientide heaks kõik, mida me suudame teha, aga imesid me paraku teha ei saa. Mõnikord need võivad meist sõltumatult juhtuda.

Toomas Kariis väljaspool haiglat

Varasemalt lõin ma kaasa kammerkooris. See oli ajamahukas töö Ida-Virumaal ei võimaldanud mul samas mahus sellega tegeleda. Selle asemel sain pöörata rohkem tähelepanu sõjaväe meditsiini korraldamisele, täpsemalt sõja-tsiviilmeditsiini integratsioonile. Osalen Kaitseväe õppekogunemistel ja 2023. aasta kevadel sain tänukirja riigikaitsesse panustamise eest.

Õnneks on Eesti NATO koosseisus ja see on oluline julgeolekugarantii, aga vaatamata koostööle teiste riikidega on meie riik meie endi kujundada.

Soov seista arstikutse ja arstkonna parema tuleviku eest, väärtustada ja parendada arstiabi on suunanud mind tegelema asjadega, kus olen kasulik ja vajalik. Innustust selleks annavad mulle aktiivsed, kaasakiskuvad, teotahtelised inimesed, kes mind ümbritsevad.

Vasakult: haigla nõukogu esimees Anton Dijev, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja, Kohtla-Järve linnapea Virve Linder, ortopeediaõde Roman Urbanovitš, linnavolikogu aseesimees Viktor Andrejev, juhatuse esimees Tarmo Tohver.

Eesti taasiseseisvumise päeval, 20. augustil tunnustasid Kohtla-Järve linnavalitsuse esindajad tublimaid linnaelanikke. Tunnustuse pälvis ka meie ortopeediaõde Roman Urbanovitš (pildi keskel), kes osaleb aktiivselt Kohtla-Järve linna elus. Ta on väga töökas, positiivne, abivalmis ja kõrge ühiskondliku missiooni tundega inimene. Palju, palju õnne, Roman!

Roman räägib oma karjääriteest, suurest huvist meditsiini vastu, tervishoiutöötajatele vajalikest oskustest ja vaba aja veetmise viisidest.

Palun räägi, kuidas sa meditsiini juurde sattusid? Milline oli sinu tee?

Gümnaasiumis õppides otsustasin, et seon oma edasise elu kindlasti meditsiiniga. Pärast Jõhvi Gümnaasiumi lõpetamist astusin Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, kus õppisin kolm ja pool aastat õendust ning omandasin rakenduskõrghariduse.

Pärast esimese kursuse lõpetamist alustasin oma erialast karjääri hooldajana pulmonoloogia osakonnas. Olles töötanud ühe aasta selles osakonnas, kus on ametis uskumatult vastutulelikud, lahked ja asjatundlikud inimesed, tõusin karjääriredelil astme võrra kõrgemale ja minust sai abiõde üldsisehaiguste osakonnas. Töötempo oli seal väga intensiivne. Töö nõudis suurt pühendumist – selles osakonnas on peamiselt raskete vaevustega patsiendid. Täitmist vajavate tööülesannete hulgas olid: erineva raskusastmega lamatiste sidumine, troofiliste haavandite ravimine, verekomponentide ülekandmine, tilgutite panemine ja palju muud.

Olin pärast pooleaastast töötamist kindel, et seon oma elu just teraapiaga, kuid ükskord avanes võimalus ennast proovile panna abiõena kirurgiakliiniku ortopeediaosakonnas. Pärast vestlust võeti mind sellesse osakonda tööle. Sukeldusin pea ees teraapiale vastupidises suunas, hakkas meeldima ning töötan seal osakonnas tänaseni. Hea, kui saad omandada kogemusi erinevates kliinikutes ja osakondades – muutud kvalifitseeritumaks ja saad aidata profiililt erinevate haigustega patsiente. See rikastab, arendab ja avab uusi huvide horisonte.

Millised valdkonnad sind veel huvitavad? Kas need on seotud meditsiiniga? Kui jah, siis kuidas?

Mind on alati huvitanud õige toitumise ja tervisliku eluviisi teema. Selles, nagu ka igas teises valdkonnas, on vaja omandada spetsiifilisi teadmisi ja pädevusi ning läbida koolitusi. Mul on ambitsioon saada mõne aja pärast toitumisnõustajaks, misjärel saan hakata vastu võtma ülekaalulisi, diabeeti ja muid kaasuvaid haigusi põdevaid patsiente, kes ei pea mitte ainult oma kehakaalu langetama, vaid ka muutma oma toitumisharjumusi ning manustama organismile vajalikke makro- ja mikroelemente.

Millised on sinu arvates kõige olulisemad universaalsed oskused, mida iga tervishoiutöötaja peaks valdama? Millist neist oli sul lihtsam omandada, millist keerulisem ja miks?

Minu arvates on esimene ja kõige olulisem oskus suhelda ja tegutseda koos erinevate inimestega, kellel võivad olla füüsilise ja emotsionaalse seisundi iseärasused. Meditsiinis on väga oluline külm mõistus, kiire reageerimine ja otsuste täpne vastuvõtmine, kuna kõigest sellest võib sõltuda inimese elu. Minu jaoks oli ja jääb kõige raskemaks liigne südamlikkus ja empaatilisus. Ma tahan väga aidata kohe kõiki, kes abi vajavad. Need on olulised omadused, kuid kõiges on vajalik tasakaal, et ka enda tervise eest hoolitseda.

Said hiljuti linnalt autasu linnaelu arendamisel osalemise eest. Räägi sellest lähemalt. Kuidas sa aitad linnal areneda?

Mäletan selgelt hetke 2017. aastal Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli sisseastumisintervjuul, kui andsin vastuvõtukomisjonile lubaduse siduda oma erialane tulevik kodukandiga. Siis ütlesin: „Olen Ida-Virumaa patrioot ja minu jaoks on äärmiselt oluline töötada oma piirkonna hüvanguks, olla inimestele kasulik, osutades kvalifitseeritud õendusabi, anda jõukohane panus tervishoiusüsteemi arengusse kohalikul tasandil." Pidasin oma lubadust ja olen juba viis aastat töötanud Ida-Viru Keskhaiglas, arendan ennast, käin pidevalt täiendkoolitustel ning kvalifikatsiooni tõstmise kursustel. Samuti on oluline, et ühendan statsionaarse töö iseseisva õe vastuvõttudega ortopeediliste probleemidega patsientidele, kes vajavad põlve-, puusa- ja õlaliigese vahetamist. Analüüsin tervisenäitajaid detailselt ning nähes analüüsides kõrvalekaldeid, otsin võimalikke lahendusi, määran täiendavaid uuringuid, suunan patsiendi läbi perearsti eriarstide juurde, kes aitavad probleemi/patoloogiat enne operatsiooni lahendada ning vähendada võimalike operatsioonijärgsete tüsistuste/infektsioonide tekkimise ohtu.

Mida eelistad pärast tööd teha? Milline on parim viis oma mõtted töörutiinilt kõrvale juhtida?

Vabal ajal meeldib mulle rattaga sõita, võrkpalli mängida, palju jalutada, sõpradega kohtuda, erialakirjandust uurida, et täiendada oma teadmisi ja avardada silmaringi. Mulle meeldib väga veeta aega oma vennapoegadega, keda mul on kolm – noorim on viieaastane ja vanim saab varsti seitsmeteistkümneseks.

Kui aus olla, pole tööst puhkamine lihtne ülesanne, kuid sport koos jalutuskäikudega, spaakülastused ja sõpradega veedetud filmiõhtud aitavad mind selles suurepäraselt.

Vaimse tervise õde Anne-Ly Juse

Selles intervjuus käsitleme olulist vaimse tervise teemat, kus õde Anne-Ly Juse jagab oma kogemusi ja vaateid selle kohta, kuidas hoida meie sisemist tasakaalu ning hoolitseda mitte ainult füüsilise, kuid ka vaimse tervise eest. Lisaks räägib ta oma igapäevatööst ja tunnetest, mis tal tekkisid pärast parima õe tiitli saamist iga-aastasel haiglasisesel konkursil.

Kuidas näeb välja vaimse tervise õe tööpäev? Mida täpselt teha tuleb?

Minu tähelepanu keskmes on iseseisvate patsiendivastuvõttude läbiviimine ning minu vastutusalas on täiskasvanud patsiendid. Esmane konsultatsioon hõlmab patsiendi pöördumise põhjuse väljaselgitamist ja põhjaliku anamneesi (haiguse eelloo) kogumist. See võimaldab luua tervikliku ülevaate patsiendi hetkeseisundist ja vajadustest.

Andes patsiendile teada planeeritavatest diskussioonidest psühhiaatriatiimiga, kooskõlastan järgmise kohtumise aja. Minu töö lahutamatu osa on saadud teabe ja täiendavate andmete dokumenteerimine terviseinfosüsteemist, pidades silmas patsiendi nõusolekut. Koosolekutel meeskonnaga jagades läbi viidud konsultatsiooni üksikasju, arutlen kolleegidega edasise tegevuskava üle. Aruandlus ja kogemuste jagamine võimaldavad kujundada parima lähenemisviisi patsientide teenindamiseks.

Järgmise kohtumise lõppedes tagasiside andmine patsiendile meeskonna otsuste osas ning vajadusel täiendava teabe kogumine. Järgnevate vastuvõttude käigus viin läbi hetkeolukorra analüüsi, hindan ravikuuri sobivust (kui see on ette nähtud) ning koos patsiendiga arutame tema igapäevast toimetulekut.

Minu töö oluline osa on patsiendi nõustamine erinevatel teemadel - olgu selleks elustiil, eneseabimeetodid, ravi ja muud. Lisaks sellele pakun sobivaid informatsioonimaterjale süvitsi uurimiseks.

Tööpäeva lõppu saadab ettevalmistus järgnevate vastuvõttude jaoks, kirjade ja päringute töötlemine ning vajadusel korduvate meeskonnakoosolekute planeerimine. Selliselt täidetakse kogu vaimse tervise õe tööprotsess hoolitsusega patsientide eest ning sooviga osutada kvaliteetset meditsiinilist abi.

Mis on vaimse tervise õe vastuvõtule tuleva patsiendi eripärad? Milliste muredega pöördutakse vaimse tervise õe poole? Milline neist esineb kõige sagedamini?

Patsiendid pöörduvad vaimse tervise õe konsultatsioonile omaalgatuslikult või üldarsti või spetsialisti suunamisel. Pöördumise motivaatorid võivad olla mitmesugused tegurid - meeleolu muutused, ärevus, väsimus, uneprobleemid, valud, samuti mälu raskused ja muud.

Kindlaks teha, milline neist probleemidest on kõige levinum, võib olla keeruline, kuna patsientidel võib esineda korraga mitu seisundit, mis tekitavad muret. Näiteks patsiendil võivad üheaegselt esineda nii ärevuse kui depressiooni sümptomid, pingetunne, unehäired ja üldine väsimus.

Kas vastab tõele, et kui patsient soovib psühhiaatri vastuvõtule minna, peab ta esmalt pöörduma vaimse tervise õe poole? Miks patsient ei saa otse arsti juurde suunduda?

Jah, meie meeskonnas on tõepoolest selline struktuur paika pandud, kus esmane patsiendi konsultatsioon toimub vaimse tervise õe juures. Patsiendi vastuvõtmine vaimse tervise õe poolt on oluline etapp, kuna on vajalik koguda põhjalik anamnees, mis aitab mõista patsiendi probleeme ning tema igapäevaelu. Seejärel järgneb meeskonna sisearutelu, mille käigus kavandatakse edasisi vastuvõtte ja korraldatakse tegevusi.

Eestis valitseb psühhiaatrite ja vaimse tervise õdede põud. Ida-Virumaal on see probleem samuti terav. Kuidas sulle tundub, kas vaimse tervise õdede koolitamine Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve struktuuriüksuses aitaks siluda probleemi teravaid otsi? Kuidas saaks seda eriala atraktiivsemaks muuta?

Jah, selline lähenemine võib aidata selle probleemi leevendada. Vaimse tervise küsimused on alati aktuaalsed diskussiooniks, kuid võib-olla on vaja rohkem teavet vaimse tervise õdede rolli kohta. See võib suurendada huvi selle eriala vastu ja vähendada personalipuudust.

Oled sellel aastal saavutanud IVKH parima õe tiitli. Missugused tunded ja emotsioonid sul tekkisid? Kas uudis tuli ootamatusena? Kuidas saada parimaks õeks?

Tiitli "parim õde", mis mulle sellel aastal omistati, oli tõepoolest ootamatu üllatus. Esialgne ärevus asendus kiiresti sügava tänutundega. Selget retsepti, kuidas saada parimaks õeks, pole. Kõige olulisem on soov aidata patsiente ning töötada koos kolleegidega harmoonilises meeskonnas. Olemus seisneb selles, et isegi rasketel päevadel täidetakse oma tööd täieliku pühendumuse ja pühendumisega.

Mida saaksid inimestele soovitada vaimse tervise hoidmiseks? Kas rahustite võtmisele on tõhusaid alternatiive?

Tuleks erilist tähelepanu pöörata lõõgastusele ja puhkusele, kuna sageli võivad intensiivne töökoormus (tööl või kodus), kõrged enese seatud standardid ja piiratud aeg taastumiseks soodustada stressi, väsimust ja muid negatiivseid seisundeid. Oluline on pöörata tähelepanu oma huvidele ja hobidele. Eriline tähtsus on suhtlemisel sõprade ja lähedastega. Õige toitumine, füüsiline aktiivsus ja regulaarne uni mängivad olulist rolli vaimse tervise säilitamisel. Raskuste ilmnemisel tuleks hoolikalt läbi vaadata oma igapäevane rutiin ning vajadusel teha kohandusi.

Muretsemise leevendamiseks võib kasutada mitmekesiseid eneseabimeetodeid: hingamisharjutusi, lõõgastusülesandeid ning tööd ärevate mõtetega (näiteks meetod "planeeritud muretsemine"), tähelepanu ümbersuunamist, käitumise ja keskkonna muutmist.

Unekvaliteeti on võimalik parandada erinevate lõõgastumis- ja rahustamismeetoditega, näiteks õhtused jalutuskäigud, soojad vannid, raamatute lugemine, rahuliku muusika kuulamine jms. Iga inimene võib valida endale sobivad tegevused, mis aitavad lõõgastuda ja taastuda.

Väga oluline on järgida rangelt arsti soovitusi rahustavate ravimite kasutamisel, tagamaks nende ohutu ja efektiivne tarvitamine.

Ida-Viru Keskhaigla on uhke oma töötajate üle, kes on edukalt lõpetanud oma õpingud sel õppeaastal ja saanud erinevaid kvalifikatsioone kinnitavad diplomid. Soovime südamest õnnitleda neid kõiki selle olulise saavutuse puhul!

Haiglas pöörame suurt tähelepanu töötajate pidevale arengule ja professionaalsele kasvule. Kõik meie töötajad, kes jätkavad õppimist ja enesetäiendamist, mängivad olulist rolli meie patsientidele kvaliteetse meditsiiniabi ja toetavate teenuste tagamisel.

Vestlesime meie vastsete lõpetajatega, kes jagasid oma õppekogemusi ja muljeid.

Konstantin Knjazev (abiarst, arst-resident) on edukalt lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna.

Kuidas sul õnnestus ühendada töö ja õpingud?
Töö ja õpingute ühendamine sujus mul üsna edukalt. Mulle meeldis alati samaaegselt õppida ja töötada. Töötades veerandikukohaga, suutsin isegi aega leida puhkamiseks.

Miks otsustasid minna õppima sellesse ülikooli ja sellele erialale?
Minu unistus on alati olnud seotud huvitava ja vastutustundliku valdkonnaga. Kui ma otsustasin end proovile panna tervishoius, sain kiiresti aru, et see sobib mulle ideaalselt, ja minus hakkas arenema kirg teha karjääri selles valdkonnas.

Mis motiveeris sind õppima minema?
Pärast keskkooli lõpetamist huvitas mind kõrghariduse omandamine, ning tervishoiu valdkond on mind alati paelunud kõige rohkem. Motivatsiooni lisas ka see, et minu töö saab tänu õpingutele huvitavamaks ja mitmekesisemaks.

Kuidas saad omandatud teadmisi praktikas rakendada?
Nüüd suundun residentuuri, kus mul on õppimise ajal võimalus teadmisi praktikasse panna. Töötades haiglas ja suheldes patsientidega, saan väärtuslikku kogemust ning enesekindlust oskustes, mida olen õpingute käigus omandanud.

Milliseid nõuandeid saad anda kolleegidele, kes plaanivad õppima minna?
Soovitaksin oma kolleegidele mitte liiga palju tööd endale võtta ja kindlasti leida aega puhkamiseks. Õppimine on oluline, kuid tasakaal töö, õpingute ja puhkuse vahel aitab leida kuldset keskteed kõikides elu aspektides.

Koit Oras (haldusjuht) sai Eesti Maaülikooli tehnikateaduste magistrikraadi.

Kuidas sul õnnestus ühendada töö ja õpingud?
Tööandja tuli vastu, aga õppeperiod oli pingeline, kuna oli vaja palju iseseisvat tööd teha.

Miks otsustasid minna õppima sellesse ülikooli ja sellele erialale?
Eesti Maaülikooli pakutav geodesia, kinnisvara ja maakorralduse eriala sobis mulle kõige rohkem, sest see ühtis minu varasema töökogemusega.

Mis motiveeris sind õppima minema?
Sisemine tung ja tahe oma oskusi arendada.

Kuidas saad omandatud teadmisi praktikas rakendada?
Pigem sain rohkem teadmisi teoreetilistes alustes, kuid oli ka huvitavaid praktilisi aineid, nagu näiteks kinnisvara hindamise alused, mida saan rakendada ka oma igapäeva töös.

Milliseid nõuandeid saad anda kolleegidele, kes plaanivad õppima minna?
Soovitan kõigile kasutada võimalust oma kvalifikatsiooni tõsta, et oma kärjääriredelil edasi liikuda.

Aleksandra Šilova (üldkirurg, pediaatria osakonna kirurgia vanemarst) on lõpetanud Tartu Ülikooli lastekirurgia residentuuri.

Kuidas sul õnnestus ühendada töö ja õpingud?
Töö ja õpingute ühendamine oli keeruline. Tallinna residentuuris olles pidin iga tööpäeva järel jätkama tööd kodust, tegeledes õhtuti kliiniliste ülesannetega. Päevad ja ööd pühendasin tööle ja õpingutele ning see nõudis maksimaalset panust.

Miks otsustasid minna õppima sellesse ülikooli ja sellele erialale?
Minu otsus minna lastekirurgiat õppima Tartu Ülikoolis oli loogiline jätk minu eelnevale üldkirurgia residentuurile. Ma nägin seda võimalusena süvendada oma teadmisi ja oskusi tervishoius.

Mis motiveeris sind õppima minema?
Minu motivatsioon seisnes soovis omandada kindlustunnet ja kõrget kompetentsi töös laste ja täiskasvanud patsientidega. Tahtsin olla oskuslik erinevates olukordades.

Kuidas saad omandatud teadmisi praktikas rakendada?
Meie haiglas on mul võimalus rakendada ja kindlustada omandatud teadmisi. Lisaks olen saanud kaks Euroopa diplomit valu ja toitumise alal, mis võimaldab mul areneda erinevates tervishoiuvaldkondades.

Milliseid nõuandeid saad anda kolleegidele, kes plaanivad õppima minna?
Kõige olulisem on hoida huvi ja kirg õppimise vastu. Ärge kartke pöörduda kolleegide poole abi saamiseks. Meie haiglas on palju kogenuid spetsialiste, kes on valmis teid igas olukorras aitama. Teie sihikindlus ja õppimisvõime on võtmetegur edukaks õppimiseks ja kutsealaseks arenguks.

Hanna Shelofast (üldarst, arst Ukrainast) tõestas arsti kvalifikatsiooni Eestis.

Kuidas sul õnnestus ühendada töö ja õpingud?
Töö ja õpingute ühendamine sujus kergelt tänu sellele, et töötan juba tervishoiuvaldkonnas. See võimaldas mul integreerida oma õppeprotsessi tööajakavva ning laiendada oma õppimisvõimalusi.

Miks otsustasid arstiks õppima minna?
Minu püüdlused on alati olnud seotud sooviga teisi aidata. Praegu töötan üldarstina pediaatria osakonnas. Töö lastega, nähes nende täielikku tervenemist pärast minu sekkumist, pakub mulle suurt rahulolu.

Mis motiveeris sind õppima minema?
Minu peamine motivatsioon seisneb soovis abi osutada. On oluline olla professionaal, kes suudab aidata inimestel terveks saada. 

Kuidas saad omandatud teadmisi praktikas rakendada?
Omandatud teadmiste praktiline rakendamine ülikoolis on alati võimalik. Rakendamise viis sõltub töökohast, olgu see siis väike haigla või suur meditsiinikeskus. Oluline on mõista, et kõik patsiendid on erinevad ning lähenemine võib erineda vastavalt patsientide eripäradele.

Milliseid nõuandeid saad anda kolleegidele, kes plaanivad õppima minna?
Oluline on mõista, et õpingud on ajutine keeruline etapp elus, mis nõuab palju aega pingutusi. Püüdke oma eesmärki saavutada, ärge laske takistustel end heidutada. Pärast õpingute lõpetamist avanevad paljud uksed ja tekivad head võimalused ennast tõestada. 

Olga Lapkovskaja (kardioloog) on lõpetanud Tartu Ülikooli kardioloogia residentuuri.

Kuidas sul õnnestus ühendada töö ja õpingud?
Töö ja õpingute ühendamine nõudis minult märkimisväärseid pingutusi. Residentuur ise oli nagu töö, kuna pidin läbima erinevad õppetsüklid ning samal ajal ei tohtinud unustada täiendavat õppimist. Residentuur oli minu jaoks tõeline 5-aastane maraton, mida ma jooksin nagu sprinter, hoolimata raskustest.

Miks otsustasid minna õppima sellesse ülikooli ja sellele erialale?
Algselt valisin sisehaiguste eriala ja õppisin seal aasta aega. Hiljem läksin üle kardioloogiale, kuna otsustasin, et see valdkond vastab paremini minu huvidele.

Mis motiveeris sind õppima minema?
Mind motiveeris huvi meditsiini vastu ja soov saada tõeliseks professionaaliks. Ma arvan, et residentuur ei ole mitte ainult õppimine, vaid ka test oma erialaste võimete ja sobivuse test.

Kuidas saad omandatud teadmisi praktikas rakendada?
Residentuur võimaldab meil omandatud teadmisi kohe praktikas rakendada. Töö patsientidega, nendega suhtlemine - kõik see võimaldab meil oma oskusi otse rakendada. Kardioloogina puutusin ma kohe igapäevapraktikaga kokku, kuna patsiente on palju, aga arste vähe.

Milliseid nõuandeid saad anda kolleegidele, kes plaanivad õppima minna?
Ma soovitaksin kõigile, eriti residentidele, olla stressitaluvad ja valmis väljuma mugavustsoonist. Õppimine ja töö erinevates haiglates ja osakondades võib olla raske, kuid oluline on meeles pidada, et kõigi pingutuste järel saabub leevendus ja tulemus on vaeva väärt.

Ivika Karjus (sisekliiniku osakonna sekretär) omandas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tervishoiusekretäri eriala.

Kuidas sul õnnestus ühendada töö ja õpingud?
Õnnestus suurepäraselt. Enne olin siin sekretärina töötanud ning nüüd saan tänu õpingutele oma tööd kiiremini ja tulemuslikumalt teha.

Miks otsustasid õppima minna just sellesse kõrgkooli ja valisid selle eriala?
Valisin selle ülikooli ja eriala, kuna see oli äsja avatud ning tundus väga atraktiivne ja kaasaegne suund, mis sobis mulle suurepäraselt.

Mis motiveeris sind õppima minema?
Soovisin, et kõik oleks minu jaoks selge mis minu tööga seotud. Õpingute käigus sain palju vastuseid oma küsimustele ning õppisin kasulikke aineid, nagu näiteks meditsiiniterminoloogia, laadina keel. Kuna sekretäri töö on pidevas muutumises, oli oluline õppida uusi programme ja oskusi, et sammu pidada.

Kuidas saad omandatud teadmisi praktikas rakendada?
Omandatud teadmised osutusid äärmiselt väärtuslikuks, kuna nüüd suudan igapäevatöös rakendada täpsemaid ja sügavamaid teadmisi meditsiinivaldkonnast. Minu praktilised oskused seoses dokumentide töötlemisega, suhtlemisega patsientide ja kolleegidega, on tänu meditsiiniliste mõistete ja protseduuride mõistmisele muutunud efektiivsemaks. Selle asemel, et lihtsalt järgida juhiseid, saan nüüd aru loogikast ja kontekstist, mis võimaldab mul täpsemalt ja sügavamalt täita oma kohustusi. Lisaks on enesekindlus suurenenud, eriti meditsiiniterminitega suhtlemisel ja kolleegidega suhtlemisel. Need vajalikud teadmised on aidanud mul saada kompetentsemaks ja väärtuslikumaks liikmeks meditsiinimeeskonnas.

Milliseid nõuandeid saad anda kolleegidele, kes kaaluvad õppima minemist?
Tean, et mõned meie haigla töötajad kaaluvad selle eriala õppimist. Minu arvates on see väga kasulik haigla sekretäride jaoks, kuna ma ise olen kogenud, kuidas uued teadmised ja oskused muutsid igapäevast tööd lihtsamaks. Pärast õpinguid on mul nüüd selgem ülevaade sellest, mis haiglas toimub.

Jekaterina Soitu (perearst) on edukalt lõpetanud Tartu Ülikooli peremeditsiini residentuuri.

Kuidas sul õnnestus ühendada töö ja õpingud?
Õpingute ja töö ühendamine pole nii keeruline, kui töö sind kohe kaasa haarab. Residendina on võimalik ühendada akadeemiline õpe praktilise tegevusega, nagu meie õppekava ette näeb. Tänu teaduslikult põhjendatud andmebaasidele ja ravijuhistele saab vajalikku teavet kiiresti ka töö käigus leida. See lihtsustab oluliselt elu. Mul oli väga vedanud oma juhendajatega, kes olid alati valmis andma vajalikku teavet ja soovitama iseseisvat õppimist toetavaid allikaid.

Miks otsustasid õppima minna just sellesse ülikooli ja valisid selle eriala?
Tervishoiueriala omandamist kaalusin juba kooliajast saati. Kandideerisin nii Eesti kui ka välismaa ülikoolidesse ja sain igale poole sisse. Otsustasin siiski jääda koju ja areneda professionaalselt Eestis.

Mis motiveeris sind õppima minema?
Alguses motiveeris mind huvi , kõige raskematel hetkedel õppimist innustas mängu vaim. Sa tead, et on kursusi, mille raskusaste teeb üliõpilaste jalad vedelaks, kuid see väljakutse motiveerib väga. Lõpuks mõistsin, et võin midagi paremaks muuta.

Kuidas saad omandatud teadmisi praktikas rakendada?
Omandatud teadmiste rakendamine praktikas on hea, kui sa mõistad, et see on põhjendatud, asjakohane ja et planeeritud tulemus on soodne. Kahtluste hetkedel ei tohiks karta küsida nõu spetsialistilt, kelle arvamus on ekspertarvamus.

Milliseid nõuandeid saad anda kolleegidele, kes plaanivad õppima minna?
Soovin üliõpilastele, et nad usuksid iseendasse, täidaksid oma unistusi ja viiks alustatu lõpuni - siis on edu saavutamine ainult aja küsimus. Ärge kunagi katkestage enesearengut.

Aljona Fadejeva (abiarst, arst-resident) on edukalt lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna.

Kuidas sul õnnestus ühendada töö ja õpingud?
Seda ei olnud lihtne teha – pidin praktiliselt loobuma vabast ajast. Residendina läbisin intensiivset õppeprogrammi, mille kägus töötasin isegi 12-tunniseid vahetusi nädalavahetustel.

Miks otsustasid õppima minna just sellesse ülikooli ja valisid selle eriala?
Otsus saada arstiks sündis juba lapsepõlves. Mind sügavalt mõjutasid tervishoiuspetsialistide esinemised kooliüritustel, kui olin veel koolitüdruk.

Mis motiveeris sind õppima minema?
Minu jaoks on oluline tegevuse kasulikkus ja meditsiin võimaldab mul tunda ja näha reaalseid tulemusi. Teades, et minu jõupingutused võivad kellegi elu paremaks muuta, on see väga inspireeriv.

Kuidas saad omandatud teadmisi praktikas rakendada?
Peamine on mitte karta tegutseda ning olla suuteline võtma otsuseid.

Milliseid nõuandeid saad anda kolleegidele, kes plaanivad õppima minna?
Oluline on kekskenduda oma huvidele ja õigesti hinnata oma võimeid. Ärge muretsege õpingute pärast liiga palju. On oluline osata puhata ja lõõgastuda. Hariduse omandamine on küll tähtis eluosa, kuid ärge unustage oma elu ka elada ja nautida igat hetke.

Inna Dolgova (üldarst, arst Ukrainast) tõestas arsti kvalifikatsiooni Eestis.

Kuidas sul õnnestus töö ja õpingud ühendada?
Mul õnnestus töö ja õpingud edukalt ühendada, kuna ma kinnitasin oma arsti kvalifikatsiooni ning mul oli ka praktiline kogemus. Ühel hetkel hakkas õppimisprotsess nõudma rohkem aega, mille tõttu panin ajutiselt töö haiglas pausile ja keskendusin täielikult õppimisele. Nüüd olen rivis tagasi ja tölötan anestesioloogia- ja intensiivravi üldarstina.

Miks otsustasid arstiks õppima minna?
Olen lapsepõlvest saati unistanud karjäärist tervishoius, seega oli ülikooli ja eriala valik loomulik. Ma ei kujuta end ette mõnes teises valdkonnas.

Mis motiveeris sind õppima minema?
Juba varajases eas tekkis mul sügav austus tervishoiuvaldkonna vastu. Võimalus aidata inimesi on alati olnud oluline motivatsiooniallikas.

Kuidas saad omandatud teadmisi praktikas rakendada?
Arstitöö nõuab pidevat teadmiste värskendamist. Praktika võimaldab kindlustada teoreetilisi aluseid ning samuti rakendada neid reaalolukordades. Omandatud teadmised aitavad teha põhjendatud otsuseid patsientide ravimisel.

Milliseid nõuandeid saad anda kolleegidele, kes plaanivad õppima minna?
Õppeprotsess nõuab alati pingutust ja sihikindlust. On oluline meeles pidada, et iga raskus ja väljakutse on osa kasvu- ja arenguprotsessist. Keskenduge oma unistusele ja ärge kartke raskusi, sest seatud eesmärkide saavutamine toob endaga kaasa uskumatu rahulolu ja uhkuse tehtud töö üle.

Jevgenia Kravtšenko (ämmaemand) omandas Tartu Ülikooli õendusteaduse magistrikraadi.

Kuidas sul õnnestus ühendada töö ja õpingud?
Töö ja õpingute ühendamine oli teatud määral väljakutse, kuid leidsin ressursid, et selle väljakutsega hakkama saada. Paindlik tööajakava, kolleegide ja juhi toetus võimaldasid mul leida tasakaalu töö ja õppimise vahel.

Miks otsustasid minna õppima just sellesse ülikooli ja valisid selle eriala?
Minu pikaajaline soov on olnud töötada tervishoiuvaldkonnas, eriti paelus mind ämmaemandus. Tartu Ülikool pakub kvaliteetset haridust ja mitmekesiseid võimalusi.

Mis motiveeris sind õppima minema?
Minu tugev motivatsioon põhines soovil saada professionaalseks ämmaemandaks ning pakkuda naistele abi nende elu olulisel hetkel. Võimalus saada laialdasi teadmisi oligi minu sisemise motivatsiooni allikas.

Kuidas plaanid omandatud teadmisi praktikas rakendada?
Omandatud teadmised ja oskused kajastuvad igas tööaspektis. Laiemas mõttes aitasid õpingud mul paremini mõista tervishoiusüsteemi toimimist. Kitsamas mõttes, näiteks tänu magistritöö kirjutamisele, oskan paremini leida põhjendatud teavet, ja pedagoogikaalased teadmised võimaldavad mul läbi viia köitvamaid loenguid oma kuulajatele.

Milliseid nõuandeid saad anda kolleegidele, kes kaaluvad õppima minemist?
Soovitan hoida oma õppe- ja kutsealased eesmärgid selgelt silme ees. Organiseeritus, oskus planeerida ja aega pühendada nii õpingutele kui ka tööle on olulised omadused. Ärge kartke ületada raskusi, sest õppimine on alati huvitav ja avab mitmeid uusi võimalusi.

Jevgenia magistritööga võib tutvuda siin: https://dspace.ut.ee/handle/10062/90227

Anna Topkina (bioanalüütik) omandas Tartu Ülikooli magistrikraadi biomeditsiinis.

Kuidas sul õnnestus ühendada töö ja õpingud?
Tartus toimuva päevaõppe ja Kohtla-Järvel täisajaga tööd ühildada oli päris suur väljakutse. Õpingute alguses töötasin vahetustega, mis tähendas seda, et pidin võtma rohkem töövahetusi nädalavahetustel, et saaks nädala sees Tartus käia. Lisaks peaaegu enne igat öövalvet sõitsin Tartusse ja sealt tööle. Keeruliseks läks siis, kui esimese kursuse teisel semestril alustasin lõputöö kirjutamisega. Diplomi saamiseks oli tarvis kirjutada eksperimentaalne lõputöö ehk lisaks loengutel ja seminaridel osalemisele pidi veetma aega ka ülikooli laboris. Saades aru, et füüsiliselt ma ei jõua käia täiskohaga tööl, õppida ja samal ajal kirjutada lõputööd kahes erinevas maakonnas, pidin ma midagi ohverdama. Nii tuli otsus võtta akadeemilist puhkust. Sellel ajal keskendusin lõputöö kirjutamisele ning täitsin õppekava pooles mahus. Tagantjärgi mõeldes oli see õige otsus. Sel hetkel ma veel ei teadnud, et ees on toimumas muutus töökollektiivi koosseisus ning mulle pakutakse täita laborispetsialisti kohustusi. Uute kohustustega muutus ka minu tööajakava, kadusid öö- ja nädalavahetuse valved ning ainuke variant ülikoolis käia oli puhkusepäeva võtmine. Kogu õpinguperioodil kulusid kõik minu töö- ja õppepuhkused õpingutele. Nüüd, kui kool on läbi, tunnen isegi kerget ärevust ees oleva puhkuse pärast, sest ma ei oska väga sellega midagi teha.

Miks otsustasid minna õppima sellesse ülikooli ja sellele erialale?
Kahjuks Eestis ei ole väga suurt valikut, kuhu minna edasi õppima pärast bioanalüütiku eriala lõpetamist. Olemasolevaid variante hoolikalt läbi mõeldes tundus Tartu Ülikooli biomeditsiini eriala kõige loogilisemaks jätkuks. 

Mis motiveeris sind õppima minema?
Juba bioanalüütikuks õppimise ajal öeldi meile, et selle eriala spetsialistide puudus Eestis on väga suur. Olles praktikal erinevates haigla laborites oli näha, et puudus ei ole mitte ainult bioanalüütikute, kuid ka laborispetsialistide ja –arstide seas. Bioanalüütiku eriala on üpris raske, seega ainult vähesed lähevad edasi õppima magistrantuuri. Pärast lühikest aega mõtlemist otsustasin oma tuleviku kindlustamiseks ja karjääriperspektiivi arendamiseks minna kohe pärast bioanalüütiku eriala lõpetamist magistrantuuri.

Kuidas saad omandatud teadmisi praktikas rakendada?
Biomeditsiini õppekava koosnes meditsiini ja molekulaarbioloogia moodulitest. Meditsiinimoodul andis mulle laiemat ülevaadet haigustest ja nende diagnostika võimalustest. Molekulaarbioloogia mooduli ained laiendasid silmaringi orgamismi arengu ja organismis toimuvate protsesside osas. Palju uusi teadmisi andis eksperimentaalse teadustöö läbiviimine, kus ma õppisin erinevaid metoodikaid, mida saab kasutada ka meditsiinilaboris. Selline kogemus aitab paremini võrrelda erinevaid metoodikaid ning mõista, kas ja milliseid metoodikaid võiks tuleviku perspektiivis juurutada meie haigla labori diagnostikasse.

Milliseid nõuandeid saad anda kolleegidele, kes plaanivad õppima minna?
Õppida ja töötada samal ajal on vaieldamatult keeruline. Motivatsiooni püsimiseks peab seadma endale eesmärgi ja väga hästi mõistma, miks sa seda teed. Mõelge, kuidas nendest väljakutsetest üle saamine muudab teie tuleviku. Helgema tuleviku tervikpilti nähes on eesmärgi saavutamine lihtsam.

Vladislava Krivonossenko (abiarst, arst-resident) on edukalt lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna.

Kuidas sul õnnestus ühendada töö ja õpingud?
Alguses oli raske. Aga ajaga õpid õigesti koormust jaotama ning planeerima oma aega efektiivsemalt.

Miks otsustasid õppima minna just sellesse ülikooli ja valisid selle eriala?
Ülikooli valik ei olnud raske. Tahtsin saada haridust Eestis. Arstlikku eriala saab õppida ainult ühes ülikoolis - Tartu Ülikoolis. Miks valisin selle eriala? Võib-olla kõlab klišeena, aga tahtsin ja tahan inimesi aidata! 

Mis motiveeris sind õppima minema?
Eesmärk leida oma kutsumus ja selles pidevalt areneda.

Kuidas saad omandatud teadmisi praktikas rakendada?
Praktiseerida. Mida rohkem sa töötad, seda rohkem sa mõistad, kuidas teadmisi praktikas rakendada.

Milliseid nõuandeid saad anda kolleegidele, kes kaaluvad õppima minemist?

Ärge unustage end õppimisele pühendades elu elada, muidu on oht kergesti läbi põleda. Püüdke leida aega endale, sõpradele ja perele.

Ksenia Krivorukova (abiarst, arst-resident) on edukalt lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna.

Kuidas õnnestus ühendada töö ja õpingud?
Töö tegemine erialal, mis oli seotud õpingutega, oli teatud mõttes lihtsam, kuna see võimaldas saada vajalikku kogemust. Õpingute ajal oli minu arust vähe praktikat, mille põhjustas COVID-19 viiruse pandeemia.

Miks otsustasid minna õppima just sellesse ülikooli ja valisite selle eriala?
Niikaua kui mäletan, olen alati unistanud saada arstiks ning ma ei käsitlenud kunagi muid variante.

Mis motiveeris sind õppima minema?
Järgisin oma unistust.

Kuidas kavatsed omandatud teadmisi praktikas rakendada?
Kasutan oma teadmisi arstitöös EMO-s. Ma arvan, et see on tugev vundament minu residentuuriõpinguteks.

Milliseid nõuandeid saad anda kolleegidele, kes kaaluvad õppima minemist?
Valmistuge selleks, et peate palju õppima ja see ei saa olema lihtne. Olge valmis selleks, et õppimisprotsess kestab tegelikult kogu elu, sest tervishoid areneb kiiresti.

Alates 1.09.23 dr Pille Letjuka saab ülemarstiks

Kolmapäeval, 16. augustil toimus Ida-Viru Keskhaigla nõukogu korraline koosolek, millel toimusid kahe juhatuse liikme - juhatuse esimehe ja ülemarsti - valimised. Alates 1.09.2023 neuroloog ja kliiniline spetsialist dr Pille Letjuka saab ülemarstiks. Dr Letjuka valiti ülemarstiks ühehäälselt. Konkursil ülemarsti ametikohale osales neli inimest. Hetkel jätkab ülemarstina dr Toomas Kariis, kes alates 1.09.2023 saab Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku juhatajaks.

Juhatuse esimehe konkurss jätkub. Esimeses voorus osales viis kandidaati, vestlusele pääses neli kandidaati ja kaks nendest pääses järgmisesse vooru. Hetkel jätkab juhatuse esimehena Tarmo Tohver.