Vasakult: ülemarst Toomas Kariis, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ksenia Verhovskaja, juhatuse esimees Tarmo Tohver, Eesti 200 juht Lauri Hussar ja erakonna liige Janek Pahka.

Keskhaigla juhatuse liikmed Tarmo Tohver, Toomas Kariis ja Ksenia Verhovskaja tegid külalistele põhjaliku ülevaate keskhaigla struktuurist, arendustegevustest, personali värbamisest, koostööst ja projektides osalemisest.

Põhisõnumid, mis kohtumise ajal on kõlanud:

1️⃣ Ida-Viru Keskhaigla on praegu kõige kaasaegsema taristuga haigla Eestis.
2️⃣ Aastal 2022 suurenes abiarstide ja residentide hulk keskhaiglas, millele aitasid kaasa kaasaegne töökeskkond, residentuuri erialade lai baas, head karjääriperspektiivid.
3️⃣ Lisaks arstiabi teenuste arendamisele on olulisemale kohale tõusnud õendusabi. Selle valdkonna oleme eritasandile viinud ja suurendanud õdede iseseisva vastuvõtu teenuse mahtu.
4️⃣ Koostöös kõrgkoolidega on oluline pöörata tähelepanu mitte ainult tervishoiutöötajate väljaõppele, kuid ka teiste spetsialistide koolitamisele, kellel on oluline roll tööprotsesside toetamises – meditsiinitehnikud, -füüsikud, IT insenerid.
5️⃣ Erifookuses on psühhiaatria teenuste arendamine Ida-Virumaal. Vajadus psühhiaatrite ja vaimse tervise õdede järele on üks suuremaid. Tervise- ja tööminister Peep Peterson kinnitas eelmise aasta novembris IVKH funktsionaalse arengukava II etapi, kuhu on lisatud psühhiaatria struktuuriüksuse ruumivajadus. Plaanime tegeleda psühhiaatriakorpuse rajamisega seotud finantseerimisküsimustega ja ehitusprojekti ette valmistamisega.

Emakakaelavähk on maailmas kõige enam levinud pahaloomuline kasvaja.

Emakakaelavähk on sagenenud nooremate naiste hulgas, võib esineda alates 30. aastates naistel ning haigestumise kõrgpunkt on 45–55 eluaastal.

Eestis diagnoositakse aastas umbes 150 emakakaelavähi haigusjuhtu, suremus keskmiselt 65 naist aastas.

Emakakaelavähi peamine riskitegur on sugulisel teel leviv papilloomviirus (HPV).
HPV on peaaegu 100% kõikidest emakakaelavähi tekkimise põhjuseks.
Arenenud riikides on 50% kõigist infektsiooni tõttu tekkinud vähihaigust seotud HPV-ga.

Emakakaelavähki saab ennetada!

Emakakaelavähist hoidumiseks on võimalik end vaktsineerida HPV vaktsiiniga. HPV vaktsiin on ohutu ja efektiivne ning pakub pikaajalist kaitset.

2018. aastal lisati riiklikusse immuniseerimiskavasse tüdrukute HPV vaktsineerimine. Vaktsineerimiskuur kuni 15-aastastele koosneb kahest doosist ning üle 15-aastastele kolmest doosist. Esimese ja teise annuse vaheline intervall on vähemalt 6 kuud, kuid mitte rohkem kui 13 kuud. Vaktsineerimine on vabatahtlik, kuid alaealiste puhul peab otsuse langetama lapsevanem. Mõlemad doosid on tütarlapsele tasuta.
HPV vaktsiini teha ka täisealiste naistele. Sel juhul on vaktsineerimine tasuline.

Tule sõeluuringule!

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse naisi vanuses 30–65 iga viie aasta tagant.

2023. aastal on kutsutud emakakaelavähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastaga 1958, 1963, 1968, 1973, 1978, 1983, 1988, 1993.

Sõeluuringu läbiviimine:
• HPV uuringu andmine sarnaneb günekoloogilise läbivaatusega, mille käigus võetakse väikese harjakesega proovimaterjal.
• Rakuproov võetakse emakakaela limaskesta pinnalt ja emakakaelakanalist, seejärel uuritakse proovi laboris.
• Protseduur on valutu.
• Kõige sobivam on uuringuproovi anda menstruatsioonitsükli 10.–20. päeval.

Tavapäraselt tehakse sõeluuringuid tervishoiuasutuses, kuid on võimalik ka HPV kodutestimine, mis on varasemate uuringute tulemustel ja mitmete Euroopa riikide kogemusel osutunud sama tõhusaks. Kodutest on kliinikus tehtud HPV uuringuga sama usaldusväärne emakakaelavähi riski hindamise meetod.

HPV testid on müügil apteekides (Benu, Südameapteek, Euroapteek ja Apotheka apteegiketid).

Emakakaelavähi sõeluuringule tervishoiuasutuses on võimalik registreeruda SA Ida-Viru Keskhaigla registratuuri tel. 33 111 33 ja digiregistratuuri kaudu.

Allikad:

www.kasvaja.net
https://emakakaelavahk.soeluuring.ee
https://www.haigekassa.ee/blogi/emakakaelavahk-tosine-haigus-mida-saab-ennetada

Alevtina Uustalu

Ida-Viru Keskhaigla õendusjuhi ja hiljem õenduse valdkonna projektijuhi ametis kokku pea 20 aastat olnud Alevtina Uustalu räägib intervjuus, kuidas arenes keskhaigla õenduse valdkond selliseks nagu see praegu on, oma eesmärkidest ja väljakutsetest, organisatsiooni arendustegevustest ja väärtuspõhisest juhtimisest.

Alevtina Uustalu: „Ida-Viru Keskhaigla selgroog on meie töötajad. Me võime ehitada kaasaegseid hooneid, arendada digitaliseeritust, tuua selle piirkonna jaoks uusi tervishoiuteenuseid, kuid nende kõikide protsesside taga on inimesed“.

1) Te olete olnud IVKH õendusjuhi ja hiljem õenduse valdkonna projektijuhi ametis kokku pea 20 aastat. Millisena kogu see periood Teile meelde jääb?

Kogu see aeg on olnud mitmekesine ja vaheldusrikas. Erinevad perioodid on möödunud väga kiiresti. Esimene aastatel 2003-2007, kus tegelesime Kohtla-Järve ja Puru haiglate töö ühendamisega. Teine periood, aastatel 2008-2013, oli ettevalmistus Ahtmesse uue korpuse ehitamiseks. Sellele järgnes periood, kus pidime ehituse järgselt uue maja tööd korraldama. Viimastel aastatel on rohkem tegemist olnud kogu organisatsiooni kui terviku arendamisega, mis mõjutab tervishoiuteenuste osutamist kogu Ida-Virumaal. Lisaks Ahtme üksusele oleme tegelenud keskhaigla regionaalsete allüksuste arendamisega. Oleme seda koos juhatuse ja teiste kolleegidega samm sammult edasi viinud.

Õendusvaldkond hakkas nendel perioodidel hoogsalt arenema. Meie üks peamisi eesmärke oli teha end suuremal kaardil nähtavamaks. Muutusid arengukavad, algas koostöö Tallinna ja Tartu Tervishoiu kõrgkoolidega – õed hakkasid omandama kõrgharidust, erialade valik Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve struktuuriüksuses mitmekesistus, õendusjuhid läksid tasemeõppesse. Tervisedenduses seati prioriteediks patsiendi- ja perekesksus. Ühiskondlik aktiivsus tervisearengu osas oli tõusuteel. Ei saa mainimata jätta projektitegevust, mis sai tempo juurde ja moodustas justkui terve epohhi. Tooksin esile näiteks Ida-Virumaa laste ja noorte vaimse tervise keskuse loomise. Vaimse tervise keskuse meeskonda kuuluvad psühholoog, vaimse tervise õde ja sotsiaaltöötaja. Keskus teeb laialdast koostööd ka Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku spetsialistidega. Professionaalide meeskond on abiks nõustamisel kui on tegu kriisi, stressi või muude raskustega, mis igaühel võivad elus ette tulla.

Olen palju panustanud Tervise Arengu Instituudi lepingute eestvedamisse. Alati pöörasin suurt tähelepanu tervishoiuteenuste laiendamisele, kvaliteedi tõstmisele ja konkurentsivõime parendamisele. Kui mõnikord ilmub mu vaateväljale auhind „Tervisedendaja 2015“, annab see mulle märku, et olen olnud õige soone peal.

2) Kas Teil oli alati soov töötada juhtival positsioonil?

Usun, et karjääritee, kust inimesed leiavad oma koha peale kooli lõpetamist on väga erinev. Peale õendusalase hariduse omandamist asusin õena tööle. Tol hetkel ei olnud mul üldse plaaniski võtta õenduse juhtimise ohje enda kätte – see oli etapiline, pusle taoline, teekond. Alguses töötasin õena, seejärel vanemõena ja mingi hetk otsustasin kandideerida haigla õendusjuhi ametikohale ja endale suure üllatusena võitsin selle konkursi. Kahtlemata oli see teekond väljakutsete rohke, aga tänu kolleegide toetusele ja isiklikule arengule sujus kõik hästi.

3) Milline on suure tervishoiuasutuse, nagu IVKH, õenduse juhtimise eripära?

Kõikide suurte organisatsioonide juhtimises on omad eripärad. Tervishoiuasutuses on need põhimõtted, et haiglas on väga palju spetsialiste, kelle erialateadmised on spetsiifilised ja haigla kui organisatsioon ilmselt peab tuginema paljuski just neile inimestele, kes juhivad erinevaid erialasid ja andma neile võimaluse särada ja oma eriala arendada. Ja rõhk ei ole ainult arstlike erialade arendusprotsesside juhtimisel. Õenduse valdkonnas kehtivad minu meelest sarnased juhtimispõhimõtted. Kahtlemata on igal haiglal oma nägu. Ida-Viru Keskhaigla tänane tegevus sõltub meie varasematest tegevustest, geograafilisest ja demograafilisest eripärast ehk sellest, milliseid tervishoiuteenuseid me osutame ja milliste vajadustega sihtrühmadele ning kui suurt piirkonda teenindame.

4) IVKH põhiväärtused on usaldusväärsus, inimlikkus ja tegusus. Milline neist on Teie jaoks kõige tähtsam ja miks?

Raske on valida ühte väärtust. Need on kõik ühe ahela lülid, milles on kõik elemendid võrdse tähtsusega. Usun, et süsteem toimib efektiivselt vaid siis, kui selles esineb kõik vajalikku. Ükski väärtus ei saa olla vähe tähtis.

5) Mis oli kõige suurem väljakutse organisatsiooni kontekstis siis, kui Te asusite IVKH õendusjuhi ametisse ning mis on siiani jäänud suureks väljakutseks?

Suurim väljakutse läbiaegade on olnud meeskonna moodustamine ja uute töötajate värbamine, et me suudaksime ühe meeskonnana täita kõiki jooksvaid ülesandeid ja kõik koos suuremate eesmärkide saavutamise poole edasi liikuda.

6) Millised on olulisemad muutused keskhaiglas, mis on Teie ametiaja jooksul toimunud?

Suuremad muutused on seotud õendusvaldkonna hüppelise arenguga ja keskhaigla taristu arendamisega. Tänapäevahaiglad erinevad oluliselt eelmisel sajandil ehitatud haiglatest. Hooned on täiesti uue logistilise, töökeskkonna ja patsiendiolme tingimustega. Sarnaselt teiste muutustega on infotehnoloogia muutnud 20 aasta jooksul kõigi tervishoiutöötajate igapäevatööd. Lisaks rõhutaksin noortele orienteerituse suuna võtmist. Viimasel paaril aastal oleme koostöös Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga avanud kaks õppeprogrammi. Keskhaigla baasil õpivad meie noored nüüd radioloogiatehnikuks ja bioanalüütikuks.

7) Missugune oli Teie isiklik väljakutse selles organisatsioonis?

Isiklik eesmärk, mis läheb kokku ka organisatsiooni eesmärkidega, oli olla suuteline erinevatel perioodidel erinevate ülesannete jaoks saama kokku tublid inimesed, kes aidanuks meie haiglal kursil püsida ja järginuks meie põhiväärtusi.

8) Õendusjuhi töö ei ole kerge ja vastutust jagub töös küll. Kuidas olete hakkama saanud keeruliste ja stressirohkete situatsioonidega?

Nii õdede, õendusjuhtide kui teiste tervishoiutöötajate töö on üsna raske ja väga vastutusrikas. See on valdkonna loomulik külg ja inimesed, kes suunduvad tervishoidu, suudavad enamjaolt sellega aegsasti leppima hakata. Ma arvan, et mitte miski ei vabasta stressist paremini kui tugev meeskonnavaim. Teadmine, et minu ümber on professionaalsed, abivalmid ja arendusmeelsed kolleegid, on mind algusest peale karastanud ja sisendanud arusaama, et koos me suudame igast situatsioonist veel tugevamatena välja tulla.

9) Mida teeksite tagasi vaadates teisiti, kui Teil oleks võimalus alustada veel kord teekonda IVKH õendusjuhina?

Ausalt öeldes, mul ei ole praegu ühtegi kohta, kus ma saaks öelda, et ma oleks midagi teisiti teinud. Arvan, et kõik sündmused, tööprotsessid ja olulisemad muutused arenesid omasoodu.

10) Millisena näete keskhaigla õendusvaldkonna tulevikuperspektiivi?

Ida-Viru Keskhaigla täna pakub neid teenuseid, mida selles piirkonnas nii demograafia kui asukoha poole pealt Ida-Virumaa elanikele on võimalik pakkuda. Tulevikus on oluline keskenduda sellele, kuidas säilitada praegu pakutavate teenuste valikut ja mahtu ning arendada piirkonnas välja teisi vajalikke tervishoiuteenuseid. Meil on hea meel, et oleme laiendanud õdede iseseisva vastuvõtu teenuseid. Ma ei kahtle, et keskhaigla jätkuvalt püsib stabiilsuse, koostöö ja arengu kursil.

11) Milliseid õpetussõnu annaksite kolleegidele?

Enda jaoks mõjuvad õpetussõnad peab igaüks ise leidma. Kõikidele keskhaigla töötajatele ühtemoodi õpetussõnu anda ei ole lihtsalt võimalik. Võib-olla ei ole neid isegi vaja. Oleme rääkinud, et peame olema ühteaegu tasakaalu- ja kindlustunnet pakkuvad ning samal ajal ka uuendusmeelsed uute asjade arendamisel ja eestvedamisel.

Ida-Viru Keskhaiglas on alustanud tööd õenduskvaliteedi töörühm. Töörühma eesmärk on analüüsida, teha parendusettepanekuid, koordineerida, arendada ja kujundada haigla õendus- ja hooldustöö tegevusi.

Detsembri lõpus oli õenduskvaliteedi töörühma teine koosolek. Koosolekul arutati kitsaskohti, millega võiks töörühm esmaselt tegeleda. Olulised teemad, mida töörühm koosolekutel arutas: patsiendiohutus radioloogias, õdede igapäevase töö dokumentide ümberkujundamine/digitaliseerimine, patsientide infomaterjalide uuendamine ja koostamine ning töötajate motivatsiooni tõstmine.

Õenduskvaliteedi töörühm sõnastas õendus- ja hooldusvaldkonna missiooni, visiooni ja põhiväärtused.

Missioon:
toetada haigla arengut, tagades patsientide ja töötajate heaolu nimel kvaliteetset õendus- ja hooldusabi ning töösõbralikku keskkonda.

Visioon:
•õendus- ja hooldustöötajad on kaasaegsete teadmiste ja oskustega;
•õendus- ja hooldusabi on kvaliteetne, ohutu ja patsiendisõbralik.

Põhiväärtused:
•KAASAEGSUS - omame kaasaegseid teadmisi ja oskusi.
•PROFESSIONAALSUS - oleme oma ala professionaalid.
•LUGUPIDAVUS - oleme lugupidavad nii iseenda kui ka teiste vastu.
•KOOSTÖÖ - oskame teha koostööd.
•HOOLIVUS - oleme hoolivad nii kolleegide kui ka patsientide suhtes.
•OHUTUS - tagame töötajate- ja patsientide ohutuse.

Õenduskvaliteedi töörühma koosseis:

Valeria Abramova (sünnitusabi ja sünnituseelse osakonna õde), Anna Aleksandrova (infektsioonikontrolli teenistuse õde), Viktoria Bulõnina (tuumiklabori laborant/bioanalüütik), Julia Kedus (kirurgia kliiniku õendusjuht), Anastassia Kuželko (2. kirurgia osakonna vastutav õde), Valeria Leppik (intensiivravi osakonna õde), Sofia Lipu (intensiivravi osakonna hooldaja), Oksana Mets (õendusabi osakonna õde), Olga Mitšuda (ambulatoorse õenduse osakonna vastutav õde), Katrin Piirsoo (EMO õendusjuht), Dina Pilder (patsiendiohutuse spetsialist), Svetlana Pogossjan (intensiivravi osakonna hooldaja), Jekaterina Rjabtseva (intensiivravi osakonna õde), Olga Rublenkova (intensiivravi osakonna õde), Erki Sala (kliinilise keemia ja immunoloogia vastutav laborispetsialist), Helen Seppik (õenduskvaliteedi spetsialist), Oksana Tassinkevitš (pediaatria osakonna õendusjuht), Ksenija Teperik-Bibikov (radioloogiatehnik), Anna Topkina (kliinilise keemia ja immunoloogia bioanalüütik), Maie Türkson (sisekliiniku õendusjuht), Jana Vassiljeva (V RIO õendusjuht), Jekaterina Veltmander (V RIO õde), Karina Walter (õendusabi osakonna õde).

Detsembri alguses, 5.-11.12.2022 toimus patsientide poolt raporteeritud patsiendiohutuse taseme uuring, milles osalesid haiglaravil, sh päevastatsionaaris viibinud patsiendid. Uuringus osalemiseks täitsid patsiendid haiglast väljakirjutamisel pea kahekümne küsimusega küsimustikku.

Küsitlus puudutas käesolevat haiglas viibimist ehk patsientide värsket kogemust, aga küsitluse lõpus ootasime ka kommentaare üleüldisele kogemusele patsiendiohutusega seoses Ida-Viru Keskhaiglas.

Haiglas võib aset leida olukordi, mis mõjutavad patsiendiohutust, näiteks ravivead, rikkumised, patsientide jäme kohtlemine jms. Küsitluse üks eesmärke oli selgitada, kas patsiendid puutusid haiglas viibimise ajal kokku selliste vahejuhtumitega ehk patsiendiohutusjuhtumitega. Patsiendiohutusjuhtum on tervishoiuteenuse osutamisega seotud soovimatu juhtum, mille tulemusena tekkis või oleks võinud tekkida patsiendile kahju.

Küsimustikku täitsid uuringu läbiviimise perioodil 105 patsienti. Sellel ajal oli haiglast välja kirjutatud 474 patsienti. Täidetud küsimustike osakaal kokku oli 22%. Kõige suurem kaasatus, 67%, oli sünnitusabi- ja sünnituseelses osakonnas, kus oli välja kirjutatud 12 patsienti ja nende seast oli 8 vastajat. Kõige vähem soovijaid osaleda uuringus oli neuroloogia osakonnas, kust oli välja kirjutatud 35 patsienti, aga küsimustikule vastasid vaid 2 inimest ehk kaasatus oli 6%. Patsiendiohutuse spetsialisti Dina Pilderi sõnul tõlgendasid patsiendid ankeedi küsimusi omamoodi. „Vastuseid analüüsides olen tähele pannud, et osa patsiente on patsiendiohutustaseme uuringu võtnud rahulolu-uuringuna. Patsiendid jagasid pigem seda, mis neile haiglas meeldis ja kus on veel arenguruumi. Patsiendiohutus kui valdkond on üsna spetsiifiline ja patsiendid tõlgendavad seda erinevalt. Valdkonna spetsiifikast tulenevalt tundusid ankeedi küsimused patsientidele üsna keerulised. Selles peitub ka osalejate tagasihoidlik arv. Jätkame aktiivselt tööd patsiendiohutuskultuuri arendamiseks, et aidata patsientidel õhus heljuvast tundmatuse hõngust kiiremini jagu saada," sõnas Pilder.

Paljud patsiendid tõid oma vastustes välja, et nad jäid haiglas viibimise ajal rahule töötajate suhtumisega ja haigla toidu kvaliteediga. Mõned on maininud, et arstid võiksid anda patsientidele veidi rohkem infot eelseisvatest uuringutest ja protseduuridest ja nii vähendada teadmatust nende osas. Lisaks sooviksid patsiendid saada arstidelt rohkem infot ja juhtnööre jätkuraviks kodus pärast haiglast väljakirjutamist.